4-17-4010/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-4010

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2017.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-17-4010 (2302,17,007261) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

S.T

kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 03.07.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,007261. Kaebuse esitaja S.T – isikukood: XXX; elukoht: Xxxx Menetlustoiming

Kaebuse tähtaja ennistamata jätmine ning kaebuse läbi vaatamata jätmine. RESOLUTSIOON Jätta S.T taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Jätta S.T kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 03.07.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,007261 läbi vaatamata ning tagastada kaebuse materjalid esitajale. Kohtumääruse ärakiri saata S.T-le, tema esindajale Silver Reinsaarele ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 (viieteist) jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud Harju Maakohtule on 02.08.2017.a esitatud kaebus S.T esindaja advokaat Silver Reinsaar’e poolt, milles taotletakse kaebetähtaja ennistamist. Kaebuse kohaselt ei selgitatud S.T-le, et tal on õigus tõlgi abile., ta ei saanud väärteoprotokollist adekvaatselt aru, et tal tuleb otsusele ise järele minna ning kaebus tuleb esitada hiljemalt 28.07.2017.a. Kuivõrd S.T-le saadetud otsus oli krüpteeritud, puudusid isikul selle avamiseks võimalused. Ta ei olnud teadlik, et temalt on äravõetud juhtimisõigus ega otsuse vaidlustamise korrast. Väärteoasja materjalides ei ole tõendeid, et isikule oleks selgitatud õigust tõlgi osavõtule. S.T-le ei selgitatud õigust tõlgi abile, samuti ei selgitatud

4-17-4010

talle kuidas ja millisel tähtajal otsust vaidlustada. Seega esineb mõjuv põhjust kaebetähtaja ennistamiseks KrMS § 172 lg 2 p 2 tähenduses. Kohtumääruse põhjendused

VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule S.T-le on koostatud 13.06.2017.a väärteoprotokoll, millele isik on vene keeles omakäeliselt kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Väärteoprotokolli kohaselt on S.T soovinud kohtuvälise menetleja otsuse saatmist e-postile. Samuti on isikule tutvustatud tema VTMS § 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi, millega tutvumist on S.T kinnitanud oma allkirjaga. Väärteoprotokollis on märgitud rasvaselt, et kohtuvälise menetleja lahend on kätte saadav alates 13.07.2017.a. Samuti on protokollis selgelt kirjas, kes on kohtuväline menetleja ning milliste kontaktide vahendusel on võimalik menetlejaga ühendust saada. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda VTMS § 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et S.T on võimaldatud anda ütlusi

vene keeles, kuskil ei ole isik märkinud, et ta ei mõistaks talle esitatud süüdistust või et ta vajaks tõlgi abi.

S.T-le on tutvustatud allkirja vastu kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Samuti nähtub väärteomaterjalides olevast videosalvestusest, et S.T tuleb politsei sõidukisse ning küsib: „kas ma sõitsin liialt kiiresti“. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 03.07.2017.a. Otsus on edastatud isikule e-postiga. S.T sai otsuse paberkandjal kätte 31.07.2017.a. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et: „ menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.12.2010.a otsuses nr 3-1-1-99-10 on sedastatud, et VTMS § 114 lg-s

4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures omab õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga . kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel

Kohtuvälise menetleja otsus oli kättesaadav seega hiljemalt 03.07.2017.a, tähtaeg kaebuse esitamiseks möödus 28.07.2017.a. Kaebus esitati Harju Maakohtule 02.08.2017.a. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja otsus jõustunud 29.07.2017.a.

VTMS § 24 lg 2 kohaselt kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja ning kohtumenetluses. Üheski väärteoasjas esitatud materjalidest taotlusel ei nähtu, et isik ei oleks mõistnud, millise teo ta toime pani ning oleks taotlenud tõlgi kutsumist. Isik ei taotlenud tõlgi kaasamist kohtueelses menetluses, samuti ei ole isik kaebuses selgitanud miks ta tõlgi abi ei taotlenud. Väide, et S.T-le ei selgitanud tõlgi kaasamise taotluse esitamise õigust, on paljasõnaline. Esiteks on isik omakäeliselt kirjutanud ülekuulamise protokollis, et tal pole politsei tegevuse osas märkusi. Väärteotoimikus olevast videosalvestuselt nähtub, et politseiametnik suhtleb S.T-ga vene keeles. Vene keeles suhtlemist kinnitab ka asjaolu, et isiku poolt ülekuulamise protokolli on omakäeliselt märgitud: „palun ärge tehke suurt trahvi ega võtke ära juhtimisõigust. Kui tuleb

suur trahv, siis soovin ositi tasumise võimalust“. Sellisest asjaolust on kohtul võimalik järeldada, et isikule

selgitati, et tema poolt toimepandud rikkumise eest on võimalik ära võtta juhtimisõigus ning rahatrahvi määramisel on võimalik taotleda selle ositi tasumise võimalust.

4-17-4010

Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2007.a otsus nr 3-1-1-6-07, p 7). Antud väärteoasjas kohus ei tuvastanud ühtegi erandliku juhtumit, mis annaksid aluse eeldada, et kaebaja allkirja saamiseks kasutati pettust või sunniti teda füüsiliselt väärteoprotokollile alla kirjutama.

Väide, et tal ei olnud võimalik varem otsusele järele minna, kuna ta viibis komandeeringus on paljasõnaline. Kaebusele lisatud väljavõttes nähtub, et saabus Tallinna 28.07.2017.a kell 12:30. Samas ei nähtu ühestki dokumendist, millisel perioodil isik viibis Eestis eemal. Isegi kui möönda, et S.T ei mõistnud väärteoprotokollis märgitud kuupäevi, oli ta teadlik, et ta on pannud toime väärteo, mille eest talle peaks tulema varsti kohtuvälise menetleja otsus. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et isikul puudus võimalus „komandeeringus“ olles helistada politsei infoliinile (protokollis olemas kohtuvälise menetleja kontaktandmed) ning saada asjakohast infot või et ta ei saanud enne tööle minekut volitada oma abikaasat tooma talle tehtavat otsust ise ära. Kaebusele lisatud kirjast nähtub, et isikule on otsus saadetud e-mailiga, millele ta on reageerinud 03.07.2017.a. Uuesti ei ole isik vaevunud asjaga tegelema, kuigi tal ei õnnestunud saadetud otsust avada. Seega ilmselgelt ei tundnud S.T üldse huvi, millise karistuse ta võib saada tema poolt toimepandud rikkumise eest. S.T saabus Eestisse tagasi 28.07.2017.a kell 12:30 aga läks otsusele järgi alles 31.07.2017.a. S.T viibis menetlustoimingu juures, ta oli teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (lahendis 13.07.2017.a).

Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kohtu hinnangul ei saa pidada S.T tööl viibimist mõjuvaks põhjuseks: 1) isik pidi olema

teadlik, et ta läheb varsti tööle, samas ei teavitanud ta politseid sellest asjaolust; 2) tal oli olemas võimalus

et volitada oma abikaasat otsust vastu võtma, ta ei teinud seda; 3) isik on üritanud 03.07.2017.a saada otsust pdf failis. Seejärel ei ole ta teinud rohkem ühtegi katset otsuse saamiseks; 4) kaebuse kohaselt helistas ta alles koju jõudes politsei infoliinile, kuigi protokollis on olemas kohtuvälise menetleja kontaktandmed. Kohus peab vajalikus selgitada, et Riigi Teataja kodulehel on olemas väärteomenetluse tõlge vene keele.

Kohuse tundliku inimesena oleks pidanud S.T peale protokolli saamist minema koju ja tutvuma antud õigusaktiga. Isegi kui ta ei mõistnud protokollis olevaid sõnu, on protokollis olulisemad kuupäevad ja § märgitud numbritega. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et seaduste mitte tundmine ei vabasta isikut vastutusest. Antud asjaolu kinnitab veelkord kohtu seisukohta, et S.T ei

4-17-4010

tundnud reaalselt huvi enda poolt toimepandud väärteo lahenduse vastu ning saades teada, et tal võeti ära juhtimisõigus otsustas ta esitada kaebuse Harju Maakohtule rõhudes tõlgi puudumise faktile.

Kaebuses esitatud viide Viru Maakohtu otsusele on kohtu hinnangul asjakohatu, kuna iga kohtunik lahendab asju vastavalt oma siseveendumusele. Käesolevas asjas leiab kohus, et S.T pidi mõistma, et tema poolt toimepandud rikkumise tulemusena ei saa talle tulla kerget karistust ning määratav karistus võib hõlmata ka juhtimisõiguse peatamist. Eriti kuna ta ise on palunud juhtimisõiguse alles jätmist.

Kohtu hinnangul ei saa pidada S.T poolt toodud põhjendusi mõjuvateks, mis takistas menetlusalusel isikul kaebuse tähtaegset esitamist.

Kohus on seisukohal, et taotlus ennistamiseks ei ole põhjendatud, seega on kaebus esitatud peale kaebetähtaja möödumist. VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eelpool toodust lähtuvalt tuleb jätta S.T esindaja poolt 02.08.2017.a esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebus läbi vaatamata. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 3, § 114, § 38, KrMS § 172 lg 1.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/