2-17-103922/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2017. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-103922

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Eilika Selge vastu

telekommunikatsiooniteenuste

osutamise

lepingust

tuleneva

võlgnevuse,

viivise

ja

sissenõudmiskulude

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

531,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Gerda Gabrits, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi

20, 10150 Tallinn, e-post *

Kostja Eilika Selge, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne

elukoht *, tegelik elu- ja viibimiskoht *, e-post *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Eilika Selge vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Eilika Selge (isikukood *) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks

Tele2 Eesti AS ja Eilika Selge vahel 10.12.2015. a sõlmitud liitumisleping nr * alusel (nõue on

25.11.2015. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):

2.1. põhivõlgnevus summas 436,17 (nelisada kolmkümmend kuus eurot 17 senti) eurot;

2.2. võla sissenõudmise kulud summas 30 (kolmkümmend) eurot;

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 30.05.2017. a seisuga summas 30,13 (kolmkümmend

eurot 13 senti) eurot;

2.4. viivis põhivõlgnevuselt (30.05.2017. a seisuga 436,17 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 31.05.2017. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus (sh arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.3 väljamõistetud viivist).

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kostjale Eilika Selge TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressidele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta hageja Osaühing Aktiva Finants menetluskulud kostja Eilika Selge kanda.

2. Välja mõista kostjalt Eilika Selge hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 342,50 (kolmsada nelikümmend kaks eurot 50 senti) eurot,

s.o maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot

ning hageja õigusabikulud summas 217,50 eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Eilika Selge tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a

EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja

number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

1.1.

28.02.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Eilika Selge 612,72 euro saamiseks. Kohus tegi 07.03.2017. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

21.04.2017. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Osaühing Aktiva Finants nõue

Eilika Selge vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus tegi

hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

1.2.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus

hagiavaldusele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale E. Selge hagimaterjale

kätte toimetada isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates

kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei kinnita dokumentide kättesaamist tema teadaolevalt

e-posti aadressilt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega

määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.06.2017. a /tlk 125-129, 134-135/. Menetlusdokumendid

loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded

ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Seega

kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 20.07.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku

vastus hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407

lg 1 alusel.

1.3.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja

lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, põhjendab kohus lepingulise esindaja

kulude osalist välja mõistmata jätmist.

1.4.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

1.5.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 395 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise

ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 112/.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja /tlk 122/, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude

koosseis on järgnev: nõude alusdokumentide tellimine, süsteemi sisestamine, nendega tutvumine

ja nõude analüüs 2 tundi, tasu ilma käibemaksuga 197,50 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5 tundi, tasu 49,375 eurot; hagiavalduse koostamine ja

esitamine kohtule 1,5 tundi, tasu 148,125 eurot. Kokku 4 tundi, summa koos käibemaksuga 395

eurot. Menetluskulud on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tunnitasu on 98,75 eurot.

1.6.

Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude

aluseks on telekommunikatsiooniteenuse osutamise leping), milles kostja hagiavaldusele

vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 395 euro suurune

õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta

üksnes vajalikud kulud.

Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tellimiseks, süsteemi sisestamiseks, nendega

tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt

samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid käesolevast

tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS § 4842 sätestab,

et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla

tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele

kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam

kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16

märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga

menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase

seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2

muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja

kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei

saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja

nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse

formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20

eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja

juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse

maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata

sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat."

Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 1,5 tunni ulatuses peab kohus põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 217,50 eurot (2 h* 98,75 eurot/tund

+ 20 eurot).

1.7.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 125 eurot ja

õigusabikulu summas 217,50 eurot, kokku 342,50 eurot.

1.8.

Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et

väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika

ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik