Court denies early conditional release due to lack of motivation and high recidivism risk.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court denied the prisoner's request for early conditional release, ordering continued incarceration until the sentence's expiration. Although the prisoner had served over half the sentence, the court found his refusal to apply for release and his history of denying responsibility indicated a lack of motivation for rehabilitation. Consequently, the court determined that granting early release would not be beneficial given the short remaining time and the prisoner's behavioral risks.
Legislator headnote
AI generatedKarS § 76 lg 1; KarS § 76 lg 3; KarS § 76 lg 4: A court may grant early conditional release only if the prisoner has served at least half the sentence and demonstrates genuine motivation for rehabilitation, as a lack of such motivation or high risk of reoffending negates the benefit of early release.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-07-4439 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Tõlk Tiina Mõtsar Asi Süüdimõistetu B.V. vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu B.V. (isikukood XXX; elukoht XXX, käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg
5. juuni 2009.a. RESOLUTSIOON
Jätta B.B. Tartu Maakohtu 24.01.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Käesolev määrus kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
B.B. on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 24.01.2008.a. otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud 9-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel on karistust suurendatud Tartu Maakohtu 26.07.2005.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p-d 4, 8 mõistetud 8 kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis on karistuseks loetud 17 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on arvatud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja B.V. ärakandmisele kuuluvaks
2 (2) karistuseks on loetud 16 kuud ja 27 päeva vangistust. B.V. karistusaja alguseks on loetud 24.01.2008.a. B.V. kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 24.01.2008.a. ja lõpp 19.06.2009.a. 02.04.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks B.V. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohtumenetluse poolte seisukohad
Süüdimõistetu B.V. ei soovi enda ennetähtaegset tingimisi vabastamist, sest ta vabaneb peatselt niigi. Prokurör leiab, et B.V. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
Kohtu põhjendused
Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et B.V. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine.
Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt B.B. kaldub endaga toimunus süüdistama teisi inimesi, vähendama enda poolt sooritatud kuritegude tähendust ning mitte võtma vastutust oma käitumise ja valikute eest, mis omakorda viitab kalduvusele eitada probleeme. Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta B.V. enne tähtaega vabastamisega. Arvamuses viidatakse B.V. viimase kuriteo ohtlikkusele ja asjaolule, et ta on kahel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, millest viimase ajal pani toime isikuvastase kuriteo.
Süüdimõistetu B.V. on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. B.V. vabaneks peale karistuse ärakandmist vanglast 19.06.2009.a. Arvestades asjaolusid, et B.V. ei soovi enda ennetähtaegset vabastamist ja tema vabanemiseni jääb väga lühike ajavahemik, ei ole kohtu hinnangul B.V. vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamine otstarbekas. B.V. puudub selleks motivatsioon, mistõttu võib eeldada, et katseaeg ei pruugi osutuda edukaks.
Kohtunik Rita Kulberg