3-16-1642/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1642

Haldusasi

OÜ Stalika-Veod kaebus tühistada Eesti Töötukassa

juhatuse 11.05.2016 otsus nr 101 „Koolituskaardi

koostöö

lõpetamine“

ja

Eesti

Töötukassa

kohustamiseks lugeda OÜ Stalika-Veodja Eesti

Töötukassa

vahel

sõlmitud

koolituskaardi

koostööleping kehtivaks kuni selle tähtaja lõppemiseni

31.12.2017.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Stalika-Veod, volitatud esindaja

Sergei Belov

Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel

ja Helle Rebane

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. septembril 2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa lõpetas 11.05.2016 otsusega nr 101 koolituskaardi koostöö OÜ-ga Stalika-

Veod (registrikood 10580859) ja arvas ta koolituskaardi alusel osutatava tööturukoolituse

teenuse kvalifitseeritud koolitajate nimekirjast välja.

2. OÜ Stalika-Veod esitas 09.06.2016 Eesti Töötukassale vaide, millega taotles Eesti

Töötukassalt uue otsuse tegemist, millega tühistataks täielikult Eesti Töötukassa juhatuse

11.05.2016 otsus nr 101. Eesti Töötukassa 15.07.2016 otsusega nr 53 vaiet ei rahuldanud.

3. 15.08.2016 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Stalika-Veod kaebus tühistada Eesti

Töötukassa juhatuse 11.05.2016 otsus nr 101 „Koolituskaardi koostöö lõpetamine“ ja

ettekirjutuse tegemiseks haldusakti tagajärgede likvideerimiseks: tunnistada koolituskaardi

koostööleping, mis oli sõlmitud OÜ Stalika-Veod ja Töötukassa vahel kehtivaks kuni selle

tähtaja lõppemiseni, so kuni 31.12.2017.

06.09.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 30.06.2017 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab, et alates 25.04.2016 kuni 31.12.2017 (tl 6) realiseeris kaebaja oma

subjektiivset õigust olla nii haldusõiguslike kui ka võlaõiguslike suhete pooleks vastavalt Eesti

Töötukassaga 25.04.2016 sõlmitud koolituskaardi koostöölepingule.

Nendes suhetes oli kaebaja kohustuseks teostada poolte poolt kokkulepitud tähtajaks ametialast

koolitust hüvitise saamise õigusega selle kohustuse täitmise eest. Kaebaja leiab, et

ennetähtaegne, ühepoolne ning seadusevastane koostöö lõpetamine tekitab kaebuse esitajale

olulist kahju.

Seoses määratud ajaks sõlmitud ning kehtima hakanud koostöölepinguga korraldas kaebaja

vastaval ja vajalikul viisil nii oma igapäevase, kui ka plaanilise majandustegevuse, mis oli

seotud organisatsiooniga: töötajate koosseisu, koolituse materiaalse baasi, plaanipäraste kulude

ja tuludega.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku

põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

Kaebaja leiab, et haldusmenetluse käigus on haldusorgan piiranud kaebuse esitaja subjektiivset

õigust seaduse vastaselt. Koostöö haldusõigusliku lepingu raames on lõpetatud ennetähtaegselt,

ühepoolselt ning ilma seaduslike alusteta, otsus ja vaideotsus on põhjendamata.

4.2. Kaebaja viitab „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtete“ punktile 5.2.7 ja

märgib, et seal toodud loetelu puudutab üksnes varavastaseid, ametialaseid ja maksualaseid

süütegusid. Kaebuse esitaja väidab, et käesolevas asjas ei esine juriidilise isiku OÜ Stalika -

Veod, kui ka tema juhatuse liikme suhtes asjaolusid, mis on loetletud põhimõtete punktis 5.2.7,

millised võiksid olla koostöö lõpetamise aluseks.

Kaebaja arvates ei ole käsitletavas haldusasjas seaduslikke aluseid koostöö lõpetamiseks.

Otsuses nimetatud koostöö lõpetamise alust ei saa kohaldada, kuna koostööd saab kaebaja

arvates lõpetada siis, kui õppekorraldaja seadusliku esindaja suhtes on Karistusregistris andmed

koostöö põhimõtetes kindlaksmääratud liiki kuriteo või siis kindlate väärtegude

toimepanemisest : kuritegeliku grupi organiseerimine, riiklike tellimuste nõuete rikkumine,

kelmus, ametikuriteo toimepanemine, maksukuriteod või rahapesu. Selline süütegude loetelu

on kaebaja arvates ammendav ning ei sisalda viidet KarS § 262 lõikes 1 toodud väärteole, mis

oli koostöö lõpetamise ajendiks.

See tähendab, et koostöö põhimõtted näevad eespool nimetatud loetelu alusel muude mõjuvate

asjaoludena ette süütegusid, mis kuuluvad varaliste, maksu- ja ametialaste süütegude hulka.

KarS § 262 ettenähtud süütegu ei kuulu nende süütegude hulka.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebaja, et vaidlustatava otsuse tegemisel kohaldas haldusorgan

lubamatult „Töötukassa koostöö põhimõtted õpingukaardi järgi kuni 31.12.2017“ punkti 5.2.7

laiendatud tõlgendamist.

4.3. Ühtlasi leiab kaebuse esitaja, et haldusorgan pole käitunud HMS § 105 lg 1 kohaselt,

vastavalt millele kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid

sätteid, arvestades kHMS-ga kehtestatud erisusi.

Kaebaja leiab, et haldusorgani otsust koostöö lõpetamisest tuleb vaadelda kui kestvuslepingu

erakorralist ülesütlemist (VÕS § 196). Kaebuse esitaja ei nõustu erakorraliste asjaolude

olemasoluga, mis tingisid lepingu ühepoolse ülesütlemise. Lisaks ei märgi vastustaja koostöö

lõpetamise otsuses, mis ajast tuleb leping lugeda lõppenuks, millega on kaebuse esitaja pandud

ebamäärasesse olukorda ning rikutakse tema subjektiivseid õigusi.

Eeltoodule tuginedes leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud haldusakt on ebaseaduslik ning

kuulub tühistamisele. Koostöö leping tuleb lugeda kehtivaks kuni selle tähtaja lõpuni.

4.4. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja arvamuses nimetatud väidetega võlaõigusseaduse

materiaalnormide kohaldamise osas selles haldusmenetluses, s.o VÕS § 196 lg 1 ja TsüS § 69

lg 1 kohaldamisega. Esiteks ei ole haldusorgan neile normidele viidanud ja järelikult pole ta

neid norme kohaldanud vaidlustatava otsuse tegemisel. Teiseks puuduvad alused nende

kohaldamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et haldusmenetluse osavõtjate vahel ei olnud aluseid

suhete ennetähtaegseks lõpetamiseks, järelikult pole“ erakorralisi asjaolusid“ lepingust

ülesütlemiseks VÕS § 196 mõttes.

Ühtlasi ei nõustu kaebuse esitaja vastustaja väitega TsÜS § 69 lõike 1 normi kohaldamisest

vaidlustatava otsuse seadusliku alusena ja võlaõigussuhete lõpetamise korra jälgimise

põhjendamisena, kuna sel juhul näeb seaduse norm ette tahteavalduse „ kehtivust“, aga mitte

selle seaduslikkust ja põhjendatust.

Eeltoodule tuginedes ei saa kaebaja arvates vastustaja poole väiteid vaadelda halduskohtus kui

kaebuse rahuldamisest keeldumise alust.

4.5. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 815 eurot sh

riigilõiv summas 15 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Vastustaja märgib, et kaebaja väidetel, et haldusorgan ei käitunud haldusmenetluse käigus

vastavalt isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitse põhimõtetele, samuti tema muudele

subjektiivsetele õigustele, mis võivad olla piiratud haldusmenetluses ainult seaduse alusel

(haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1), ei ole alust.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et kaebaja kohustuseks oli teostada poolte poolt kokkulepitud

tähtaja jooksul ametialast koolitust hüvitise saamise õigusega selle kohustuse täitmise eest, ei

ole õige.

Vastustaja leiab, et Töötukassa ja kaebaja ei ole sõlminud kaebuses väidetud määratud ajaks

sõlmitud ning kehtima hakanud koostöö lepingut, mille alusel korraldas väidetavalt OÜ

Stalika-Veod vastaval ja vajalikul viisil kaebuse esitaja nii igapäevase, kui ka plaanilise

majandustegevuse, mis oli seotud organisatsiooniga: töötajate koosseisu, koolituse materiaalse

baasi, plaanipäraste kulude ja tuludega.

Vastustaja on seisukohal, et koolituskaardi koolitajaks olemine, ei saa tekitada koolitajale

mingeid õiguspäraseid ootusi lisaks tuludele, mida koolitaja on planeerinud tema poolt avalikul

turul pakutavate koolituste osas. Töötukassa klient nagu ka iga teine potentsiaalne klient võib

valida koolitaja avalikult pakutavate koolituste seast tema koolitusvajadusele vastava koolituse.

Seega kalkuleerib koolitaja avalikul turul pakutava koolituse kulud ja tulud sõltumata sellest,

kas koolitusel võiks osaleda või osaleb ka mõni töötukassa klient.

Eesti Töötukassa juhindub tööturukoolituse teenuse osutamisel töötuskindlustuse seaduse

(TKindlS) § 23 lg 2 p 2, tööturuteenuste ja toetuste seaduse § 4 lg 1 ja § 41, ning Vabariigi

Valitsuse 17.09.2015 määruses nr 93 „Tööhõiveprogramm 2016–2017“ (edaspidi THP)

sätestatust (vt mh THP § 17 lg 1 ja lg 2 ning TKindS § 23 lg 2 p 2).

OÜ Stalika-Veod õigused ja kohustused koolituskaardi koolitajana tekkisid töötukassa

haldusakti andmisest. Eesti Töötukassa 21.04.2016 otsusega nr 83 kvalifitseeriti OÜ Stalika-

Veod alates 25.04.2016 kuni 31.12.2017 koolituskaardi alusel osutatava tööturukoolituse

teenuse kvalifitseeritud koolitajaks, mille andmisel muutusid kaebaja suhtes kehtivaks Eesti

Töötukassa juhatuse 25.02.2016 otsusega nr 43 kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi

koostöö põhimõtted kuni 31.12.2017“.

Koolituskaardi alusel tööturukoolituse teenuse osutamisel ei telli töötukassa üheltki

konkreetselt koolitajalt ühtegi koolitust (ei sõlmi kokkulepet, lepingut) ega suuna ühtegi klienti

ühegi konkreetse koolitaja juurde, vaid tuvastab teenust saama õigustatud isiku

koolitusvajaduse. Isik saab ise valida töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud

koolitajate avalikult pakutavatest koolitustest koolituse, mis vastab isiku koolitusvajadusele.

Koolituskulude hüvitamist on õigustatud taotlema töötukassa klient mitte koolitaja. Töötukassa

tasub koolitajale kulud isiku eest, kes on koolituse tingimused koolitajaga eelnevalt kokku

leppinud. Töötukassa teavitab koolitajat, millises summas isiku eest kulud hüvitatakse.

Eeltoodud ja muud koolituskaardi alusel tööturukoolituse teenuse osutamise põhimõtted on

toodud töötukassa juhatuse 25.02.2016 otsusega nr 43 kinnitatud „Eesti Töötukassa

koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni 31.12.2017“, millega tutvumist ja nende täitmist

koolituskaardi koolitajana kinnitas kaebaja konkursile 23.03.2016 esitatud avalduses (tl 40-

41p).

5.2. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega, nagu puuduks töötukassal õiguslik alus

koostöö lõpetamiseks. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa juhatuse 11.05.2016 otsus

nr 101 on õiguspärane. Eesti Töötukassa juhatuse 25.02.2016 otsusega nr 43 kinnitatud „Eesti

Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni 31.12.2017“ on ette nähtud alused, mille

esinemisel koolituskaardi koostöö koolitajaga lõpetatakse.

Koostöö põhimõtete punkti 5.2.7 kohaselt lõpetab töötukassa koolitajaga koostöö, kui ilmnevad

muud mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks, sh kui koolitaja on esitanud kvalifitseerimiseks

või koostöö käigus valeandmeid või kui koolitajat või tema seaduslikku esindajat on kriminaal-

või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise

eest, riigihangete nõuete rikkumise, kelmuse, ametialaste, rahapesualaste või maksualaste

süütegude toimepanemise eest, kui tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud või

koolitaja suhtes esinevad asjaolud, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või

tegevuse lõpetamise. Nimetatud punkti kohaselt on töötukassal õigus lõpetada koolitajaga

koostöö kui ilmnevad mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks ja punktis nimetatud asjaolude

loetelu on näitlik ega ole ammendav, nagu väidab kaebaja. Seega saavad koostöö lõpetamise

aluseks olla ka eeltoodud punktis nimetamata, kuid mõjuvaks asjaoluks kvalifitseeruvad

asjaolud.

Mõjuvaks asjaoluks, millele tuginedes otsustas töötukassa OÜ-ga Stalika-Veod koolituskaardi

koostöö lõpetada, on OÜ Stalika-Veod juhatuse liikme Sergei Butussovi solvav ja ähvardav

käitumine Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Sillamäe büroos, mis on täpsemalt

kirjeldatud Eesti Töötukassa juhatuse 11.05.2016 otsuses nr 101 ja ka 15.07.2016 vaideotsuses

nr 53, mitte talle selle teo eest määratud karistus. 10.05.2016 langetatud kiirmenetluse otsuses

väärteoasjas nr: 2330,16,001973 on kirjeldatud OÜ Stalika-Veod juhatuse liikme Sergei

Butussovi käitumist ja see tõendab vaidlustatud otsuses toodud asjaolusid.

TKindlS § 23 lg 2 p 2 kohaselt korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid

Töötukassa. Koolituskaardi kvalifitseeritud nimekirja kantud koolitaja puhul peab olema

Töötukassal kindlus, et tööturuteenuste osutamisel kliendile oleksid kliendi õigused igakülgselt

kaitstud. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolitajana isikut, kelle juhtorganid võivad lahendada

teenuse osutamisel tekkida võivaid küsimusi viisil, mis ei ole ühiskonnas tervikuna

aktsepteeritav ja seab ohtu Töötukassa töötajad ja kliendid ning Töötukassa maine klientide ees.

Töötukassa klient, valides Töötukassa koolituskaardi partnerite nimekirjast endale sobiva

koolitaja ja koolituse, tugineb kliendi ja Töötukassa vahelisele usaldussuhtele. Töötukassa ei

saa seada oma kliente olukorda, kus võimalike probleemide lahendamisel kliendi ja koolitaja

vahel võib koolitaja käituda analoogselt. Töötukassa silmis ei ole kaebaja usaldusväärne

partner.

Haldusorgan ei pea haldusaktis määrama selle kehtima hakkamise tähtaega. HMS § 61 lg 1

kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui

haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

Isegi juhul, kui kohus leiab, et tegemist võiks olla lepinguga, mille lõpetamise otsust koostöö

lõpetamisest tuleks vaadelda kaebuses esitatu kohaselt kui kestvuslepingu erakorralist

ülesütlemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 tähenduses, saaks vastustaja käitumist lugeda ka

sellisel juhul õiguspäraseks. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool

mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt

lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani. Lepingu üles ütlemise avaldus on ühepoolne

tahteavaldus, mis muutub kehtivaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt

kättesaamisega. Lepingu lõppemise tähtaja määramata jätmine ei saa rikkuda isiku

subjektiivseid õiguseid ja ei pane isikut ebamäärasesse olukorda.

5.3. Eeltoodule tuginedes on vastustaja seisukohal, et kaebaja ja vastustaja vahel ei ole sõlmitud

halduslepingut (koostöölepingut) ning Eesti Töötukassa juhatuse 11.05.2016 otsus nr 101 on

õiguspärane, tugineb faktilistele asjaoludele, on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt oma 11.05.2016

otsusega nr 101 lõpetanud koolituskaardi koostöö koolitajaga so kaebajaga.

Kaebaja leiab, et koostöö lõpetamiseks alused puudusid, kuna kaebaja ei ole toime pannud

ühtegi „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni 31.12.2017“ punktis 5.2.7

nimetatud tegu ning nimetatud punkti laiendav tõlgendamine ei ole õiguspärane. Vastustaja

vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane.

7. Kohus märgib esmalt, et käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud.

7.1. Vaidlust ei ole selles, et Eesti Töötukassa algatas juhatuse 25.02.2016 otsusega nr 43 (tl

37) koolituskaardi kvalifitseerimiskonkursi koolituskaardi koolitajate leidmiseks kuni

31.12.2017 ning kinnitas muuhulgas Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted (tl

35-36p) ja Eesti Töötukassa koolituskaardi konkursi koolitajate kvalifitseerimise tingimused (tl

34 ja selle pöördel). Konkursil osalemiseks esitas OÜ Stalika-Veod 23.03.2016 avalduse (tl 41

ja selle pöördel).

Eesti Töötukassa 21.04.2016 otsusega nr 83 (tl 39 ja selle pöördel) kvalifitseeriti OÜ Stalika-

Veod

alates

25.04.2016

koolituskaardi

alusel

osutatava

tööturukoolituse

teenuse

kvalifitseeritud koolitajaks kuni 31.12.2017.

7.2. Eesti Töötukassa lõpetas 11.05.2016 otsusega nr 101 koolituskaardi koostöö OÜ-ga

Stalika-Veod ja arvas koolituskaardi alusel osutatava tööturukoolituse teenuse kvalifitseeritud

koolitajate nimekirjast välja.

Otsuse aluseks on märgitud „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni

31.12.2017“ punkt 5.2.7, mille kohaselt lõpetab Eesti Töötukassa koolitajaga koostöö, kui

ilmnevad muud mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks.

Otsuse põhjenduste kohaselt sisenes 09.05.2016 kella 10:20 paiku Eesti Töötukassa Ida-

Virumaa osakonna Sillamäe büroosse OÜ Stalika-Veod juhatuse liige S. Butussov, kes oli

joobe tunnustega ja soovis suhelda töötukassa töötaja Tatjana Volkovaga. T. Volkovaga

kontakti saamata, sõimas S. Butussov töötukassa Sillamäe büroo töötajaid ebatsensuursete

sõnadega, ähvardas töötajad tappa, kõik maha lasta. Töötukassa töötaja palvele lahkuda, S.

Butussov ei reageerinud ning jätkas töötukassa töötajate sündsusetute sõnadega sõimamist ja

ähvardamist väites, et tal on relv. Viimaks S. Butussov lahkus, kuid naases lärmates samal

päeval kell 13:00 paiku. Töötukassa töötaja palus S. Butussovil viisakal ja rahulikus toonis

lahkuda, kuna isik oli ilmselgete joobe tunnustega. Palvele lahkuda, reageeris S. Butussov

ähvardusega: „Ma lasen su maha, mul on relv, ma olen endine polkovnik, ning mulle ei maksa

midagi su nägu happega üle kallata. Mulle ei tehta niikuinii midagi, ma ei karda kedagi, ka teie

politseid ei karda“.

Töötukassa esitas juhtunu kohta politseile avalduse. Politsei andmetel koostas politsei S.

Butussovi suhtes kiirmenetluse otsuse KarS 262 lg 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumise eest ja teda karistati rahatrahviga.

Kuna S. Butussov pöördus Töötukassasse koolituskaardi partneri OÜ Stalika-Veod seadusliku

esindajana ning arvestades tema poolt toime pandud tegu, ei pea töötukassa edaspidist

koolituskaardi koostööd OÜ-ga Stalika-Veod võimalikuks. Koostöö saab põhineda

koostööpartnerite vastastikusel lugupidaval suhtumisel. Töötukassal puudub kindlus, et OÜ

Stalika-Veod juhatuse liikme S. Butussovi taoline käitumine ei kordu, mistõttu võib edaspidine

koostöö osutada võimatuks. (tl 9)

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vastava otsuse kätte saanud.

7.3. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja seaduslik esindaja pani

toime vaidlustatud otsuses märgitud teo ning teda karistati kiirmenetluse otsuse korras KarS

262 lg 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest rahatrahviga (tl 12 ja selle

pöördel). Kaebaja ei eita vastava teo toime panemist kaebaja juhatuse liikme poolt.

7.4. Pooled ei vaidle ka selle üle, et „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni

31.12.2017“ p 5.2.7 on sõnastatud järgmiselt: Töötukassal on õigus lõpetada kvalifitseeritud

koolitajaga koostöö, kui ta ei kõrvalda töötukassa välja toodud puudusi etteantud tähtaja

jooksul, järgmistel alustel: ilmnevad muud mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks, sh kui

koolitaja on esitanud kvalifitseerimiseks või koostöö käigus valeandmeid või kui koolitajat või

tema seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku

ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest, riigihangete nõuete rikkumise, kelmuse,

ametialaste, rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest, kui tema

karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud või koolitaja suhtes esinevad asjaolud, mis

võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise (edaspidi punkt 5.2.7.).

8. Küll aga on tekkinud vaidlus eelpool nimetatud punkti 5.2.7. tõlgendamise osas ehk, kas

tegemist on ammendava (kinnise) loeteluga või mitte. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et

tegemist ei ole ammendava loeteluga, vaid näitliku loeteluga. Sellele vihjab otseselt ja üheselt

tekstis rikkumiste loetelu määratlemisel kasutatud lühend sh, mille üldtuntud tähendus on sõna

„sealhulgas“ ja mida kasutatakse ka õiguskeeles lahtistes lõpetamata loeteludes teatud

tavapäraste juhtumite (asjaolude) esiletoomiseks, kuid kindlasti mitte kinnise ja lõpliku loetelu

esitamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodust tulenevalt saavad koostöö lõpetamise

aluseks olla ka vastavas punktis nimetamata asjaolud.

Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et kaebaja esindaja käitumist, mida on otsuses ka

üheselt ja selgelt kirjeldatud ning mille toimumise üle poolte vahel vaidlust ei ole, saab ja tuleb

lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mille alusel oli vastustajal õigus koostöö kaebajaga

lõpetada ning arvata ta koolituskaardi alusel osutatava tööturukoolituse teenuse kvalifitseeritud

koolitajate nimekirjast välja.

Kohus märgib, et kaebaja viited nagu saaks koostöö lõpetamise aluseks olla üksnes süüteod,

mis kuuluvad varaliste, maksu- ja ametialaste süütegude hulka, ei ole põhjendatud. Viidatud

punkti grammatilisel tõlgendamisel võib üheselt aru saada, et koostöö võib lõpetada ka muul

loetulus mitte esineval mõjuval põhjusel ja selleks ei pea olema varaline, maksu- või ametialane

süütegu. Kui vastava punkti 5.2.7. mõte oleks olnud sätestada ainult eelpool nimetatud alustel

koostöö lõpetamise võimalus, siis oleks see ka niimoodi sõnastatud ja sättesse ei oleks lisatud

„ilmnevad muud mõjuvad asjaolud koostöö lõpetamiseks.“ Antud juhul on aga vastav lause osa

koolituskaardi koostöö põhimõtetesse kirja pandud. Sellest tulenevalt oli vastustajal õigus

vastava punkti alusel koostöö lõpetada näidates ära, mis oli selliseks muuks mõjuvaks

põhjuseks. Antud juhul on vastustaja seda korrektselt ka teinud.

Kohus nõustub täielikult vastustajaga selles, et koolituskaardi kvalifitseeritud nimekirja kantud

koolitaja puhul peab olema töötukassal kindlus, et tööturuteenuste osutamisel kliendile oleksid

kliendi õigused igakülgselt kaitstud. Sellest tulenevalt ei saa Töötukassa riigiasutusena

aktsepteerida koolitajana isikut, kelle juhtorganid võivad lahendada teenuse osutamisel tekkida

võivaid küsimusi viisil, mis ei ole ühiskonnas kindlasti aktsepteeritav. Kohus leiab, et vastustaja

on õigesti leidnud, et tegemist on sellise „muu mõjuvad asjaoluga“ koostöö lõpetamiseks.

9. Mis puudutab kaebaja viidet seadlusliku alusel puudumisele otsuses, siis kohus leiab, et antud

juhul piisas otsuses, mis on sisuliselt halduslepingu erakorralise ülesütlemise teade, toodud

viitest „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni 31.12.2017“ punktile 5.2.7.

Kohus märgib siinkohal, et ka HMS § 102 lg 1 tuleneb, et halduslepingut muudetakse ja see

lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud

erisusi. Kuivõrd antud juhul oli koolituskaardi koostöö lõpetamise aluseks, mis oma olemuselt

on haldusleping, selle lahutamatuks osaks olev „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö

põhimõtted kuni 31.12.2017“ punkt 5.2.7., siis täiendavale õiguslikule alusele otsuses viidet

vaidlustatud otsuses ei pidanudki olema ning lõpetamise õiguslikuks aluseks ongi punkt 5.2.7.

10. Seoses kaebaja väitega, et otsuses ei ole sätestatud lepingu lõppemise tähtaega, siis selles

osas tuleb juhinduda HMS § 61 lg 1, mis sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima

hakkamist. Kuivõrd antud juhul vaidlustatud otsuses ei olnud ette nähtud otsuse hilisemalt

kehtima hakkamist, siis kehtib otsus alates kaebajale kätte toimetamisest ning sellest hetkest

lõppes ka koolituskaardi koostöö leping. Asjaolu, et otsuses selle kohta selgitused puuduvad, ei

muuda otsust õigusvastaseks ega ole ka otsuse tühistamise aluseks.

11. Mis puudutab kaebaja viiteid VÕS § 196 lg 1, siis selle kohaselt võib kestvuslepingu

kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni

(erakorraline ülesütlemine). Kohus leiab, et antud juhul on ka VÕS § 196 lg 1 kohaldamise

eeldused täidetud, kuigi otsus ei ole tehtud viidatud sättele tuginedes, vaid otsuse õiguslikuks

aluseks on „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted kuni 31.12.2017“ punkt 5.2.7.

Vastustaja toob põhjendatult välja, et arvestades kaebaja seadusliku esindaja käitumist ei ole

vastustajalt arvestades kõiki asjaolusid võimalik nõuda koostöölepingu jätkamist ka siis, kui

kohaldada tuleks eelpool viidatud võlaõigusseaduses sätestatud regulatsiooni.

12. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud Eesti Töötukassa 11.05.2016 otsus nr 101 õiguspärane

ning puudub alus selle tühistamiseks.

Kuivõrd tühistamiskaebus jäi rahuldamata ning kaebajaga koolituskaardi koostöö lõpetamise

otsus oli õiguspärane, siis puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebus on

tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

13. Kohus märgib täiendavalt, et nii kaebaja kui vastustaja väited, mis puudutavad kaebaja poolt

väidetud subjektiivset õigust teostada poolte poolt kokkulepitud tähtaja jooksul ametialast

koolitust ja saada selle kohustuse täitmise eest hüvitist tuleb jätta tähelepanuta. Nimelt ei ole

vaidlust selles, et kaebajal on subjektiivne õigus Eesti Töötukassa 11.05.2016 otsuse nr 101

vaidlustamiseks ning kohus kontrollibki käesoleva vaidluse raames viidatud otsuse

õiguspärasust ning seda, kas vastustajal oli kohustus jätkata kaebajaga koostööd, kuni

koostöölepingus märgitud tähtajani. Kõik küsimused kaebaja igapäevase majandustegevuse

planeerimisest jms, millele viitab kaebaja, väljuvad käesoleva vaidluse esemest ning kohus

nendel ei peatu.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik