2-16-18536/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. august 2017

Tsiviilasja number

2-16-18536

Tsiviilasi

M.K. u ja A.K. u avaldus M.K. i suhtes lähenemiskeelu

kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K. u ja A.K. u määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad

(avaldaja I): M.K. (isikukood XXX)

(avaldaja II): A.K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja

M.K.

Avaldaja I ja II esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

Vastustaja (puudutatud isik): M.K. (isikukood: XXX),

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. juuni 2017 määrus

muutmata ja M.K. u ja A.K. u määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta M.K. u kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. M.K. (avaldaja I) ja A.K. (avaldaja II) esitasid 10. detsembril 2016 Tartu Maakohtule

avalduse M.K. i (puudutatud isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks kolmeks aastaks,

millega keelata puudutatud isikul: 1) läheneda avaldajale I ja avaldajale II lähemale kui 100

meetrit; 2) läheneda avaldajale I ja avaldajale II elukohale aadressil XXX Viljandi, või

avaldajate viibimiskohale XXX talu XXX küla Põlvamaa või avaldaja I omandis olevale

kinnistule aadressil XXX küla Põlva vald Põlva maakond lähemale kui 100 meetrit; 3)

kontakteeruda avaldajaga I telefonikõnede, SMS-ide, tava- ja elektronposti, suhtlusportaalide,

sotsiaalvõrgustike või muude sidevahendite kaudu. Menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda.

Avalduse kohaselt tutvus avaldaja I puudutatud isikuga 2012. a lõpus. Esialgu käitus

puudutatud isik rahumeelselt. Mõne aja möödudes hakkas puudutatud isik lugema avaldaja I

isiklikke sõnumeid, kui avaldaja I jättis oma arvuti või telefoni järelevalveta. 2013. aastal

hakkas puudutatud isik korraldama järjepidevalt (sageli mitmepäevaseid) pidusid, joominguid,

kus toimusid kaklused, peksmised, ähvardamised. Puudutatud isik on alkoholisõltlane.

14. juulil 2013. a sündis avaldajale I tütar. Puudutatud isik jätkas lapse sünni järgselt avaldajate

eluruumidesse tungimist, nende suhtes vägivallatsemist ning avaldajale I ähvardava sisuga

telefonikõnede tegemist ja sõnumite saatmist.

Alates 2015. a algusest elab ja töötab puudutatud isik alaliselt Soome Vabariigis. Eestis käies

terroriseerib puudutatud isik järjepidevalt avaldajaid nii telefoni, sõnumite kui ka

suhtlusportaalide kaudu. Avaldaja II on mitu korda saanud pihta mööbliesemetega, mida

puudutatud isik on lõhkunud. Samuti on avaldaja II pidanud korduvalt pealt nägema seda, kui

puudutatud isik tema ema elu, tervist ja vara rikkumist ähvardab, tema ema peksab või ähvardab

lüüa ning muul viisil avaldajates hirmu tekitab.

2016. a kevadel tegi puudutatud isik avaldajale I ettepaneku, et kui avaldaja I registreerib

avaldaja II isaks puudutatud isiku, siis saab puudutatud isik Soome riigilt raha. Avaldaja I

sellega ei nõustunud. Puudutatud isik lubas põhjustada avaldajale I kannatusi ja varalist kahju.

Viimati ilmus puudutatud isik joobes olekus ootamatult 12. juulil 2016 avaldajate elukohta.

Avaldajad viibisid kahekesi kodus. Puudutatud isik teatas, et võtab avaldaja II kaasa ja läheb

autoga sõitma. Puudutatud isik sobras avaldaja I asjades, ähvardas avaldaja I ära tappa, tema

vara lõhkuda ja avaldaja II ära viia. Avaldajad üritasid põgeneda, kuid puudutatud isik seisis

neile koridoris ette, pani rusika avaldaja I näo ette ning lausus, et: „Ma löön sul hambad sisse

ja kustutan igaveseks selle naeratuse näolt. Ma lõhun su auto ja panen su onni põlema“.

Avaldaja I pöördus politseisse. Mõlemad avaldajad on pöördunud psühholoogi poole, saavad

sealt nõustamisteenust ja abi. Avaldaja II on muutunud psühholoogi abil rahulikumaks, ta on

kiindunud avaldaja I emasse, sugulastesse, elukaaslassesse ja tema vanematesse, kes tagavad

talle turvatunde ja rahuliku elukorralduse.

Puudutatud isiku ahistav käitumine peatus sügisel 2016. a, sest 31. augustil 2016. a pöördus

puudutatud isik hagiavaldusega kohtu poole isaduse tuvastamise nõudes (tsiviilasi nr 2-16-

13146). Puudub igasugune alus eeldada, et puudutatud isik on vahepeal omandanud

emotsionaalse intelligentsuse, mis hoiaks teda tagasi verbaalse ja füüsilise vägivalla

rakendamisest avaldajate vastu.

2. Puudutatud isik vaidleb avaldaja I ja avaldaja II avaldusele vastu. Puudutatud isik ei ole

kasutanud avaldajate suhtes vägivalda. Avaldaja II on puudutatud isiku tütar ning tema heaolu

on puudutatud isikule väga oluline.

Puudutatud isikul on alust uskuda, et avaldaja I poolt avalduse esitamine, sh avaldaja II nimel,

on tingitud sellest, et Põlva Kohtumaja menetluses on puudutatud isiku hagi avaldaja II isaduse

tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-16-13146). Avaldaja I on nimetatud tsiviilasjas väljendanud

selgelt vastumeelsust, et puudutatud isik oleks ametlikult avaldaja II isa ja on takistanud asja

kiiret lahendamist, jättes korduvalt kohtu poolt määratud ajal DNA-ekspertiisi teostamiseks

ekspertiisiasutusse ilmumata. Avaldaja I eesmärgiks on vältida läbi lähenemiskeelu seadmise

seda, et puudutatud isik saaks avaldaja II suhelda.

Enamus avaldajate väidetest on esitatud puudutatud isiku väidetava käitumise kohta aastatel

2013 ja 2015. Avalduses kirjeldatud puudutatud isiku väidetav käitumine aastaid tagasi, ei anna

alust lähenemiskeelu seadmiseks. Avaldusest nähtuvalt ilmus puudutatud isik avaldajate

elukohta viimati 12. juulil 2016. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik töötab alates 2015

algusest Soomes ning viibib enamuse ajast Soomes. Puudutatud isikul ei olnud avaldajaga II

pool aastat kontakti ning ka avaldajaga I pole puudutatud isik väljaspool kohut kohtunud.

Väidetavalt on avaldaja II talunud kolm aastat puudutatud isiku vaimset ja füüsilist vägivalda,

kuid avaldaja I ei ole seoses sellega avaldajale II abi saamiseks enne 2016 oktoobrit kuhugi

pöördunud. Avaldaja I on esitanud käesolevas asjas ning tsiviilasjas nr 2-16-13146 kohtule

erinevat informatsiooni tema ja puudutatud isiku suhte kohta. Tsiviilasjas nr 2-16-13146 on

avaldaja I avaldanud, et ta ei ole puudutatud isikuga koos elanud. Käesolevas asjas on avaldaja

I aga kirjeldanud oma kooselu puudutatud isikuga.

Avaldusest ei nähtu asjaolusid, mille alusel lähenemiskeelu seadmine oleks põhjendatud ning

avaldaja II õiguste kaitseks vajalik. Puudutatud isik ei ole oma last näinud alates 2016 juulist.

Viimasel puudutatud isiku ja avaldaja II kokkusaamisel oli laps puudutatud isikut nähes rõõmus

ning jooksis talle vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 26. juuni 2017 määrusega avaldaja I ja avaldaja II avalduse puudutatud

isiku suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata.

Avaldaja II on avaldaja I ja puudutatud isiku ühine laps. Puudutatud isiku isadus tuvastati

käesoleva kohtumenetluse jooksul tsiviilasjas nr 2-16-13146.

Pooled ei vaidle, et viimane kokkusaamine avaldajate juures puudutatud isikuga oli 12. juulil

2016 (tl 4 ja tl 68). Puudutatud isik ei ole pärast 12. juulit 2016 avaldajate elukohta või nende

viibimiskohta läinud või püüdnud nendega kokku saada.

Avaldajad on kinnitanud, et avalik terroriseerimine on ära lõppenud. Avaldajal I on probleem,

et puudutatud isik tuli XXX kauplusesse, kus avaldaja I töötab, kuigi puudutatud isikul ei olnud

erilist põhjust/vajadust sinna ilmumiseks. Avaldaja I reaktsiooniks oli põgenemine ja ta läks

tagaukse kaudu välja. Otsest kokkupuudet ei olnud.

Maakohus asus seisukohale, et esitatud tõendite ja kohtuistungil avaldatu alusel ei ole

tuvastatud, et puudutatud isiku poolt esineks mingisugunegi oht avaldaja I ja avaldaja II elule

ja tervisele, millest tulenevalt oleks avaldajate isikuõiguste kaitseks vajalik kohtu sekkumine

lähenemiskeelu kohaldamise kaudu. Maakohus oli arvamusel, et pigem on avaldaja II jäänud

vanemate omavaheliste tülide vahele. Avaldaja I ei suuda ilmselt leppida asjaoluga, et

puudutatud isik on avaldaja II isa ja ei soovi lapse ja isa omavahelist suhtlust. Vaidlust ei ole

selle üle, et avaldajad andsid lähenemiskeelu avalduse kohtusse alles siis, kui puudutatud isik

pöördus kohtusse isaduse tuvastamiseks. Varem ei ole avaldaja lähenemiskeeluga kohtusse

pöördunud, kuigi avalduse kohaselt toimus füüsiline ja vaimne vägivald juba 2013 aastal.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja I ja avaldaja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja I ja avaldaja II avaldus

puudutatud isiku vastu lähenemise keelu kohaldamiseks ja jätta poolte menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus kooskõlas seaduslikkuse ja põhjendatuse

põhimõtetega. Avaldajad on kohtule esitanud puudutatud isiku poolt edastatud sõnumid

avaldajale I perioodil 16. juuli 2016 kuni 5. september 2016, millest nähtub, et puudutatud isik

ei ole mitte üheski sõnumis tundnud huvi oma väidetava tütre käekäigu ja/või heaolu vastu.

Puudutatud isiku poolt edastatud sõimavad ja ähvardavad sõnumid on vihasõnumid.

Maakohus ei arvestanud avaldajate väidet, et puudutatud isikul on lisaks avaldajale II veel

vähemalt 2 last, kuid nende laste suhtes ei ilmuta puudutatud isik mitte mingisugust huvi,

vältimaks võimalikke elatise nõudeid. Puudutatud isik kasutab avaldajat II üksnes nn

ründevahendina avaldaja I suhtes ning muud huvid puudutatud isikul lapse suhtes puuduvad.

Arusaamatu on maakohtu järeldus, et puudutatud isiku käitumise on tinginud avaldaja I

soovimatus isa ja lapse vaheliseks suhtluseks.

Avaldajad ei nõustu maakohtu järeldusega, et avaldajate kahtlusi, et puudutatud isik võiks

käesoleval ajal avaldajate suhtes kasutada füüsilist või vaimset vägivalda, ei kinnita ükski

tõend. Maakohus on jätnud tähelepanuta avaldajate poolt esitatud fotod, kus kajastub mh

avaldaja II kinni teipimine seina külge, avaldajatele tekitatud füüsilised vigastused, korteris

asuvate esemete puruks peksmine, kriminaalmenetluse nr 16265000345 raames võttis

puudutatud isik omaks avaldajate suhtes toime pandud vägivalla; tunnistajate ütlused, kes

kinnitavad puudutatud isiku vägivaldset iseloomu ja avaldajate suhtes rakendatud füüsilist

jõudu ja vaimset vägivalda; järjepidevad vihasõnumid, milles ähvardatakse avaldajate elu,

tervist ja vara kahjustada jmt.

VÕS § 1055 lg 1 ei eelda, et õigusrikkumine oleks toime pandud, vaid tegemist on preventiivse

meetmega, ärahoidmaks tulevikus tekitatavat kahju või keelamaks etteulatuvalt kestvat kahju

tekitamist. Puudub igasugune alus eeldada, et puudutatud isik on vahepeal omandanud

emotsionaalse intelligentsuse, mis hoiaks teda tagasi verbaalse ja füüsilise vägivalla

rakendamisest avaldajate vastu, puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks osalenud mõnel

viharavikursusel või muul viisil endale abi otsinud (nt psühholoogilist nõustamist).

Asjaolu, et puudutatud isik on avaldaja II isa ei saa välistada VÕS § 1055 lg 1 kohaldamist.

Lähenemiskeelu rakendamine on vajalik, kuivõrd antud juhul ei esine ühtegi vähem koormavat

abinõu. Puudutatud isik ei ole saanud aru oma tegude õigusvastasusest ega keelatusest ning

peab sellise lubamatu tegevuse jätkumist normaalseks. Lähenemiskeelu kohaldamine kolmeks

aastaks on mõõdukas.

5. Puudutatud isik määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud

jätta avaldaja I kanda.

Avaldaja I ja puudutatud isiku kooselu lõppes 2016 alguses. Puudutatud isiku kokkupuuted ja

konfliktid avaldajaga I on pärast nende kooselu lõppemist olnud seotud avaldajaga II. Kui

esialgu võimaldas avaldaja I puudutatud isikul avaldajaga II kokku saada, siis alates 2016. a

juunist avaldaja I seda enam ei lubanud. Avaldaja II isaks pidi edaspidi olema avaldaja I

elukaaslane. Avaldaja I uuris võimalusi avaldaja II lapsendamiseks tema elukaaslase poolt ajal,

mil Tartu Maakohtu menetluses oli puudutatud isiku isaduse tuvastamise hagi.

Määruskaebuse väited, et avaldaja II ei oma puudutatud isiku jaoks tähtsust ning puudutatud

isik ei tunne tema vastu huvi, on ebaõiged ja pahatahtlikud. Puudutatud isikul on kavatsus

pöörduda kohtu poole puudutatud isiku ja avaldaja II suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Puudutatud isikul puudub pikemaajaline kokkupuude mõlema avaldajaga. Avaldajaga II kohtus

puudutatud isik viimati rohkem kui aasta tagasi. Avaldajat I on puudutatud isik viimase aasta

jooksul näinud kahel korral kohtuistungitel ning ühel korral juhuslikult kaupluses. Alates 2016

lõpust ei ole puudutatud isik avaldajaga I suhelnud ka kommunikatsioonivahendite teel.

Asja menetlemisel ei ole puudutatud isiku emotsionaalset intelligentsust hinnatud. Pole esitatud

ühtegi tõendit, mis kinnitaks avaldajate väiteid, et ilma viharavi või muu nõustamiseta ei suuda

puudutatud isik ära hoida füüsilisi ja vaimseid ründeid avaldajate suhtes. Avaldaja I poolt

esitatud tõendid põhinevad avaldaja I väidetel, mida avaldaja I on kolmandatele isikutele

puudutatud isiku kohta avaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. juuni

2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldajate

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Riigikohus on 5. novembri 2014 tsiviilasja nr 3-2-1-91-14 määruse p-s 17 selgitanud, et

lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et

lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt

proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu

võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas

rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks

lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava

isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva

piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel

peab kohus silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.

Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus lähenemiskeelu kohaldamise taotlust lahendades

õigesti VÕS §-st 1055.

8. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.

8.1. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et puudutatud isiku poolt avaldajale I edastatud

sõnumites ei tunne puudutatud isik huvi avaldaja II vastu. Ringkonnakohus nõustub

avaldajatega, et enamus kohtule edastatud puudutatud isiku poolt ajavahemikul september 2013

kuni september 2016 (tl 32-35, 19-21) edastatud sõnumite sõnastus ei vasta heale suhtlustavale.

Toimiku lehtedel 22-31 olevad sõnumite väljavõtetest ei nähtu sõnumite saatmise aasta, küll

aga nähtub sealt lisaks halvustamisele ka puudutatud isiku rahanõue. Toimiku materjalide

kohaselt ei ole puudutatud isik edastatud sõnumite tegelikkusele vastavusele vastu vaielnud,

seega on need ringkonnakohtu hinnangul avaldaja I ja puudutatud isiku omavahelisi suhteid

iseloomustav materjal. Avaldaja I heidab puudutatud isikule ette, et viimane ilmus avaldaja I

töökohta Viljandis XXX kauplusesse, mida avaldaja I käsitleb varjatud mõjutamisena.

Ringkonnakohus leiab, et kui avaldaja I töötab kaupluses ning puudutatud isik külastas antud

kauplust vaid üks kord, siis mõistliku arusaama järgi tuleb sellist olukorda igapäevaelus lihtsalt

taluda. Avaldaja I ei ole tõendanud, et puudutatud isik külastas kauplust eesmärgiga suhelda

avaldajaga I või oleks puudutatud isik viibinud kaupluses tavapärasest ostlejast kauem.

Avaldaja I on kinnitanud, et kokkupuudet puudutatud isikuga ei olnud. Avaldajad on 12. juuni

2017 ärakuulamisel kinnitanud, et avalik terroriseerimine puudutatud isiku poolt on ära

lõppenud ning määruskaebusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks peale maakohtu poolt

ärakuulamist võtnud ühendust avaldajatega või ilmunud avaldajate elukohta. Seega tsiviilasjas

esitatud materjalide kohaselt ei ole puudutatud isik alates avalduse esitamisest kohtule

avaldajale I enam sõnumeid saatnud ning avaldajaid nende elukohas külastanud. Samuti ei ole

võimalik ühe kauplusekülastuse tulemusel järeldada, et puudutatud isik tegeleks varjatult

avaldaja I mõjutamisega.

8.2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et maakohus oleks pidanud lähenemiskeelu

kohaldamise avalduse lahendamisel tegema kindlaks puudutatud isiku laste arvu ning

puudutatud isiku suhtumist neisse. Puudutatud isik ei käsitlenud sõnumites suhtluskorda

avaldajaga II. Avaldaja I ei ole vastu vaielnud puudutatud isiku väitele, et kuni juulini 2016 oli

tal võimalik avaldajaga II kohtuda, mida kinnitab ka avaldaja I ema tunnistus (tl 41) ning

avaldaja I ei teinud selleks takistusi (tl 67). Avaldajad ei ole esitanud tõendeid, et puudutatud

isik ei suhtle oma teiste lastega ning puudutatud isiku huvi avaldaja II vastu oleks seetõttu

ebatavaline. Avaldaja I ema tunnistustest nähtub, et puudutatud isik käis avaldajaga II kohtumas

avaldaja I ema juures. Puudub vaidlus, et tsiviilasjas nr 2-16-13146 on tuvastatud, et puudutatud

isik on avaldaja II isa, mistõttu vanema huvi oma lapse vastu on põhjendatud.

8.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik fotode põhjal järeldada nende tegemise aega,

asjaolusid ning verevalumite puhul isikut, kelle kehaosal need asuvad. Ringkonnakohus

märgib, et kui puudutatud isik on avaldaja II suhtes kasutanud vägivalda, siis oli avaldajal I

kohustus seista avaldaja II heaolu eest ning koheselt peale vahejuhtumit võtta kasutusele kõik

vajalikud meetmed, et avaldajat II kaitsta, sh politsei teavitamine. Asja materjalidest

sellekohane info puudub. Kriminaalmenetluse alustamise teatise kohaselt ähvardas puudutatud

isik 12. juulil 2016 avaldajat I, kuid puudub igasugune informatsioon, et kannatajaks oleks

olnud ka avaldaja II (tl 43). Kriminaalmenetlust alustati 21. septembril 2016 (tl 43)

karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 tunnustel, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega

või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta

ähvarduse

täideviimist.

Kriminaalmenetlus

lõpetati

27. oktoobril

2016

(tl

49)

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 2 p 2 ja § 206 alusel ning puudutatud isikut ei

ole süüdi mõistetud 12. juuli 2016 avaldaja I vastu toime pandud kuriteos KarS § 120 lg 1

alusel.

Avaldaja I ema tunnistusest nähtub, et peale kohtumenetluse alustamist on elu muutunud

väljakannatamatuks, ema viibib koos avaldajatega ühes kohas ja ema elukaaslane teises kohas,

et vältida neile kuuluvate majade maha põletamist puudutatud isiku poolt (tl 41). Samas

kinnitasid avaldajad ärakuulamisel, et peale kohtumenetluse alustamist avalik terroriseerimine

puudutatud isiku poolt lõppes. Psühholoogi juurde viis avaldaja I avaldaja II 7. oktoobril 2016

avaldaja II emotsionaalse enesetunde hindamiseks (tl 48), kuid asja materjalidest ei nähtu, et

avaldaja I kasutaks psühholoogi teenust, kuigi ta seda väidab (tl 5). Psühholoog kinnitab, et on

avaldajaga II kohtunud kaks korda ja tema hinnangul on avaldaja II vastuvõtul avatud ja

rõõmsameelne, kuid väljendab ebakindlust puudutatud isiku suhtes, mis on avaldaja I, mitte

psühholoogi hinnangul tingitud puudutatud isiku vägivaldsest käitumisest. Psühholoog ei

kinnita, et avaldaja I kasutab tema teenust.

8.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldajad tõendanud ega ka esile toonud VÕS § 1055

lg 1 kohaldamise eeldusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid

asjaolusid, millest nähtuks jätkuv avaldajate rahu ja eraelu puutumatuse rikkumine. Poolte

vahel ei ole vaidlust, et kuni septembrini 2016 edastas puudutatud isik avaldajale I sõnumeid

ning novembris-detsembris proovis kontakti saada seoses isaduse kindlakstegemiseks vajaliku

DNA-ekspertiisi läbiviimisega. Avaldajad esitasid avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks

kohtusse 10. detsembril 2016 ning 12. juuni 2017 ärakuulamisel maakohtus kinnitasid

avaldajad, et avalik terroriseerimine on ära lõppenud. Avaldajad ise on möönnud, et puudutatud

isiku elama asumine Soome võib olla kaasa aidanud olukorra paranemisele (tl 92).

Ringkonnakohus nõustub, et lähenemiskeelu kohaldamisel ei ole ajaline faktor alati määrav,

kuid kui avaldajad ise on kinnitanud, et puudutatud isik ei ole nendega proovinudki suhelda

ilma lähenemiskeeldu kohaldamata, siis ei ole alust ka lähenemiskeelu kohaldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et üksnes asjaolu, et puudutatud isik on avaldaja II isa

ei välista VÕS § 1055 lg 1 alusel lähenemiskeelu kohaldamist. Kuid perekonnaseaduse § 143

lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on

kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kuna puudutatud isiku ja avaldaja II vahelist

suhtluskorda ei ole kindlaks määratud, siis ei saa ringkonnakohus anda hinnangut suhtluskorra

mõjust avaldajale II.

8.5. Ringkonnakohus selgitab avaldajale I, et oma väiteid tuleb tõendada kontrollitavate

tõenditega. Käesoleval juhul on avaldaja I enamus väited paljasõnalised ning kohtul puudub

võimalus nende tõele vastavust kontrollida, s.o fotodel kajastatud olukordade tagamaad ja

pildistamise aeg, vigastuste tekitamise aeg ja ulatus (nt kiirabi väljavõte), vara lõhkumise aeg

ja asjaolud, ähvarduste tegemise aeg ja asjaolud (nt politsei väljakutsed, avaldused politseile

jne). Ka vastused avaldaja I pöördumistele erinevatesse ametkondadesse tuginevad vaid

avaldaja ütlustele (tl 44-48) ning avaldaja I pöördumised ametkondadesse on erandiltult kõik

olnud alates septembrist 2016. Puudub igasugune sõltumatu hinnang olukorrale, kuigi

avaldaja I väidab, et kirjeldatud olukord on kestnud rohkem kui kolm aastat, nt avaldaja II

iseloomustus lasteaiast, avaldaja II iseloomustus töökohast, avaldaja I elukaaslase kirjeldus

olukorrast jne. Ka avaldaja I ema kirjalikust tunnistusest ei nähtu ajaline piiritletus väidetavalt

puudutatud isiku poolt toime pandud tegudele. Avaldaja I sõbra sõnumist nähtub hinnang

mingile isikule, kuid sõnumist ei nähtu, kes see isik on, samuti ei ole võimalik tuvastada sõnumi

saatmise aega ega ka saajat. Avaldajad ei ole taotlenud tunnistajate ärakuulamist ning maakohus

ei ole ise pidanud tunnistajate ärakuulamist vajalikuks. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja I

on suhelnud oma õega, kuid kirjalikud tunnistused on esitanud avaldaja I ema ja sõber. Kuna

avaldajad kinnitasid maakohtus ärakuulamisel, et puudutatud isiku poolt avalikku

terroriseerimist ei ole ning varjatud mõjutamise kohta tõendeid esitatud ei ole, jättis maakohus

põhjendatult ära kuulamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 545 nimetatud poolte

lähedased ja elukohajärgse omavalitsuse ning politseiasutuse.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevalt puudub alus lähenemiskeelu

kohaldamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata avaldajate hirmu põhjusi ainult

avaldaja I kohati vastuoluliste väidete alusel. Avaldajad ei ole menetluses välja toodud selliseid

asjaolusid, mida võiks pidada lähenemiskeelu kohaldamise aluseks.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt

avaldaja I kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke