2-17-5342/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-5342

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

OÜ Blingman hagi Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Harju Maakohtu 21.04.2017 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

OÜ Blingman määruskaebus

Hageja: OÜ Blingman (registrikood 11694916), esindaja

Kuldar Kirt

Kostja: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (registrikood

90006006)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.04.2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Hagi ja selle asjaolud

1. 03.04.2017 esitas OÜ Blingman (hageja) hagi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (kostja,

EAS) vastu, milles palus tunnistada täiteasjas nr 027/2015/1589 täitemenetlus lubamatuks

osas, milles kostja nõuab hagejalt lisaks põhisumma tagastamisele ka intressi ja viivise

tasumist.

2. Hagiavalduse kohaselt nõudis EAS 19.06.2015 otsusega hagejalt tagasi projektile

EU41581 „Pizzakiosk“ antud toetuse 16 000 eurot. Lisaks nõudis EAS intressi ja viivist.

14.10.2015 koostas kohtutäitur Risto Sepp täitmisteate 16 000 euro tasumiseks.

25.10.2015 esitas hageja kohtutäiturile avalduse võlgnevuse tasumiseks osade kaupa.

Kohtutäitur pöördus kostja poole, kes nõustus 28.10.2015 võlgnevuse tasumisega osade

kaupa. Kohtutäitur koostas 30.10.2015 dokumendi „Võlgnevuse ositi tasumise kohta

täitemenetluses nõusoleku andmine“, mille kohaselt oli nõude suuruseks 16 000 eurot

(koos täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasuga 17 795,16 eurot). Hageja on

tasunud võlgnevust vastavalt maksegraafikule. 13.01.2016 koostas kostja saldokinnituse,

mille kohaselt oli hageja põhiosa võlgnevus endiselt 16 000 eurot. Kostja hinnangul tuleb

hagejal tasuda ka intressi ja viiviseid ning esimeses järjekorras loetakse tasutuks just

intress ja viivised.

3. Hageja hinnangul on pooled sõlminud kompromissi, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda

üksnes põhivõlg 16 000 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu ja

kohtutäituri tasu. Kostja on intressi ja viivise nõudest loobunud. Isegi, kui kostjal on

intressi ja viivise nõudmise õigus, on intressi ja viivise nõue antud kaasuse asjaolusid

arvestades ebamõistlik. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 28 lg-d 1 ja

5 on vastuolus põhiseadusega, kuna võimaldavad kostjal põhjendamatult rikastuda. Lisaks

on viivise määr ebamõistlikult suur. Kui intressi ja viivise nõudmine on põhjendatud, siis

taotleb hageja nende vähendamist mõistliku suuruseni.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

4. 21.04.2017 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

5. Maakohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd

hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p

2). Kohtutäitur Risto Sepp on alustanud hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr

027/2015/1589 19.06.2015.a haldusakti avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr

1.1-5.1/15/693, millega nõuti hagejalt tagasi projektile EU41581 “Pizzakiosk“ antud

toetus, alusel. Haldusakt on jõustunud. Haldusaktist nähtub, et lisaks hagejale

väljamakstud toetuse tagastamisnõudele summas 16 000 eurot, on määratud

tagasimakstava nõude jäägilt ka intress ning lisaks ka viivis.

6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2 järgi otsustab haldusorgan haldusakti

kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks

tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Haldusakt kehtib kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (HMS § 61 lg 2). HMS § 70 lg 1 I lause kohaselt

haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Isik, kes leiab, et haldusaktiga

või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib

esitada vaide (HMS § 71 lg 1). Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi

vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1).

7. STS § 28 lg 1 I lause järgi nõutakse tagastatava toetuse summa jäägilt intressi. Sama

paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et kui tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks

toetust ei tagastata, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa

jäägilt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest

toetuse väljamaksmise valuutas. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt toetuse tagasimaksmisel

tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse

tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades

varaseimast, ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast

võlgnevusest.

8. Kuna täitedokumendiks on käesolevas hagis haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse

täitmiseks, oli hagejal õigus intressi ja viivisega mittenõustumise korral esitada vaie kostja

kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning lisaks ka kaebus

halduskohtule. Käesolevalt ei nähtu, et hageja oleks nimetatud õiguskaitsevahendeid

kasutanud. Samuti ei nähtu, et hageja osas välja antud haldusakt oleks kehtetuks

tunnistatud, selle kehtivusaeg oleks lõppenud või haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult

realiseeritud või kohustus oleks täidetud. Kohus ei saa hageja poolt esile toodud väiteid

hinnates asuda seisukohale, et põhinõude ajatamisega nõustumisega on hageja ja kostja

sõlminud uue - jõustunud haldusakti muutva kokkuleppe ning kostja on intressi ja viivise

nõudeõigusest loobunud. Maakohus ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool

korralist kaebemenetlust, milleks Eesti õiguskorras on halduskohtumenetlus.

Määruskaebus

9. Hageja esitas 16.05.2017 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub

maakohtu määruse tühistada.

10. Andes nõustumuse kokkuleppele, kus sõlmiti maksegraafik põhisumma ja täitekulude

tasumiseks, loobus kostja intressi ja viivise nõudest. Kostja on eksinud hea halduse

põhimõtte vastu ning on käitunud üllatavalt, kuna on eelnevalt loobunud intressi ja viivise

nõudest, kuid asunud seda hiljem sisse nõudma. Kokkulepet tuleb tõlgendada nii, nagu

hageja sellest aru sai. Kuna kostja on kokkuleppe sõlmimisega loobunud intressi ja viivise

nõudest, siis on selle sundtäitmine lubamatu.

Edasine menetluse käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi samale maakohtule hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib

jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus ei ole määruses toonud esile põhjendusi, mis võimaldaksid sättes nimetatud

alustel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

14. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16 tehtud lahendi p-s 9 selgitanud, et TsMS § 371

lg 2 pde 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata

tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust.

Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses tuginenud asjaolule, et pooled on

täitemenetluses sõlminud võla tasumiseks kokkuleppe ning kokkulepitud summa ei

sisalda intressi ega viivist. Hageja leiab, et kostja on intressi ja viivise nõudmisest

loobunud. Sealjuures on hageja viidanud kostja 28.10.2015 e-kirjale, mille kohaselt

nõustub kostja osamakse kokkuleppega. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on

haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi

reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Riigikohtu

selgitustest kohtuasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud lahendis (p 37) järeldub, et haldusaktiga

võib tegemist olla sõltumata sellest, kas see on vormistatud seaduses sätestatud nõudeid

järgides. Maakohus on küll märkinud, et ta ei saa hageja esitatud väiteid hinnates asuda

seisukohale, et haldusakti on muudetud, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa maakohus

seda tuvastada asjas esitatud tõendeid hindamata. Kolleegium leiab, et ilma tõendeid

hindamata ja asja sisuliselt lahendamata ei saa otsustada selle üle, kas hagejal on kohustus

tasuda kostjale ka intressi ja viiviseid.

15. Eeltoodule tuginedes tuleb asi saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Indrek Soots Ulvi Loonurm

Krista Kirspuu