2-17-106646/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-106646

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. august 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-106646

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Urmas Iluveri vastu

535,93 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

571,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Gerda Kabrits,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Urmas Iluver (ik XXX; tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Urmas Iluveri vastu osaliselt.

2. Välja mõista Urmas Iluverilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 356,14 eurot, millest

290,52 eurot on põhinõue, 30 eurot võla sissenõudmiskulud ja 35,62 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 30.05.2017 seisuga.

3. Välja mõista Urmas Iluverilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 290,52 eurot alates 31.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 254,90 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 66% ulatuses Urmas Iluveri kanda ja 34% ulatuses

Osaühing Aktiva Finants kanda.

6. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-17-106646

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 220 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning 95 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Urmas Iluverilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

145,20 eurot.

8. Välja mõista Urmas Iluverilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

145,20 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.06.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

2(3)

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 18.12.2014 sõlmitud

liitumisleping ja 12.01.2015 sõlmitud järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS

§ 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste

kasutamise tingimuste ja Nuti 7.99 tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 18.12.2014 ja 12.01.2015 kehtinud VÕS § 42 lg 3

p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 454,15 eurot. Võlgnevuse sisse

ei ole arvestatud 01.04.2015 esitatud arvel nr 45776042 märgitud viivist 3,83 eurot. Seega on

põhivõlgnevus hageja ees 450,32 eurot (454,15 – 3,83 = 450,32), mitte 450,70 eurot, nagu on

märgitud hagiavalduses. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus ka leppetrahvi 159,80 eurot.

Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti,

millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt

kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset

leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Lepingud öeldi ühepoolselt üles

võlgnevuse tõttu. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi sõltuvalt lepingu tähtaja lõpuni

jäävast perioodist eelnimetatud toiminguga teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks,

sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat

3(3)

ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata. Põhjendatud ei ole hagis märgitu, et leppetrahv on mõeldud

kompenseerimaks ka kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata,

sest kostja võlgnevus sisaldab muu hulgas ka järelmaksu osamakseid summas 136,50 eurot

(ostuhinna 156 eurot puhul oli igakuine osamakse 6,50 eurot, mis nähtub varasematelt

arvetelt). Kuna leppetrahv 159,80 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 290,52 eurot

(450,32 – 159,80 = 290,52). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist

seadusjärgses määras. Viivise arvestus ajavahemiku 19.11.2015 kuni 30.05.2017 kohta on

tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud

viivise suuruseks põhivõlalt 290,52 eurot on 35,62 eurot. Arvestades hagiavalduses märgitut

tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis protsendina

põhinõudelt 290,52 eurot alates 31.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 254,90 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 ja lg-s 6

sätestatut arvestades on põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 30 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~66% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ja 34%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

145,20 eurot (66% 220 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

145,20 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik