3-17-1475/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1475

Haldusasi

Mittetulundusliku Tehnovõrkude Ühistu Miidu kaebus

Viimsi

Vallavalitsuse

14.06.2017

ehitusloa

nr

1712271/20023 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu Miidu,

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Eeldatav vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Laugas

Eeldatav kolmas isik – PIN ARHITEKTID OÜ, esindaja

vandeadvokaat Tõnu Tuulas

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,

§ 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu Miidu esitas 14.07.2017 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 14.06.2017 ehitusloa nr 1712271/20023 tühistamiseks.

Kõnealune ehitusluba on antud Miiduranna külas Laineoru tee 5 kinnistule 720,4 m2 suuruse

ehitusaluse pinnaga 2 maapealse korrusega ridaelamu ehitamiseks. Kaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

1) Ehitusluba riivab kaebaja omandiõigust. Selles nähakse ette ehitamine ka kaebajale

kuuluvale kinnistule, sest projekteeritud juurdepääsutee läbib kaebaja kinnistut ning samuti on

sinna kavandatud ümberpööramise koht suurtele sõidukitele. Vaidlustatav ehitusluba piirab

seega oluliselt kaebaja õigust oma kinnisasja vabalt valitud viisil ja ulatuses kasutada.

2) Vastustaja ei viinud haldusmenetlust kohaselt läbi ning ehitusluba on formaalselt

õigusvastane. Olukorras, kus ehitusloa taotlusega taotleti muuhulgas luba ehitada

naaberkinnisasjal, tulnuks kaebaja menetlusse kaasata ja ära kuulata. Kaebajat ei kaasatud

menetlusse kohaselt. Ehitusluba anti 2 päeva enne kaebajale arvamuste ja vastuväidete

esitamiseks antud tähtpäeva saabumist. Ehitusluba ei sisalda põhjendusi. On arusaamatu,

milline kolmest ehitusloale lisatud eri kuupäeva ja sisuga ehitusprojektist on ehitusloa aluseks.

3-17-1475

2(3)

3) Ehitusluba on sisuliselt õigusvastane. Ehitusprojektid ei vasta seadusest tulenevatele

nõuetele, mistõttu pidanuks vastustaja ehitusloa andmisest keelduma. Ehitusprojektidel

puuduvad nõutavad kooskõlastused. Vastustajal puudus õigus ilma kaebaja nõusolekuta

ehitusloaga määrata Laineoru tee 5 kinnisasja juurdepääsu asukoht ning ümberpöördelahendus

kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Nende rajamine ehitusloaga määratud kohtadesse ei ole

objektiivselt põhjendatud.

Koos kaebusega taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamist.

2. Tallinna Halduskohus jättis 19.07.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, leides, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja soovib kaitsta enda

omandiõigust, ent selle õiguse kaitseks halduskohtusse pöördumine on tarbetu. Sõltumata

ehitusloa andmise aluseks olevast ehitusprojektist ei anna ehitusluba adressaadile õigust ehitada

võõrale kinnisasjale ega nõuda teise kinnisasja omanikult ehitusloale või selle aluseks olevale

projektile tuginedes ehitise talumist, juurdepääsuõigust kinnistule vms. Ehitusluba ei reguleeri

mingil moel ehitaja ning ehitamise kohaks oleva kinnistu omaniku või naaberkinnistu omaniku

eraõiguslikke suhteid. Sõltumata ehitusprojektist ja ehitusloa olemasolust ei ole ehitusloa

omanikul õigust toimetada kaebaja kinnisasjal, kui selleks kaebajaga vastavad kokkulepped

puuduvad. Seejuures ei tulene ehitusseadustikust, et ehitusloa väljastamisel peaks kohalik

omavalitsus kontrollima, kas ehitusloa taotlejal on olemas nt ehitusprojektis kavandatud

juurdepääsude

rajamiseks

vajalikud

kokkulepped

kavandatavate

juurdepääsuteedega

koormatud või koormatava teiste kinnisasjade omanikega. Ehitaja ei saa üksnes ehitusloale

tuginedes nõuda, et teise kinnisasja omanik sellist juurdepääsu lubaks või seda taluks. Väide

menetlusnormide rikkumisest on ainetu seni, kuni kaebaja ei ole suutnud ära näidata, millise

tema subjektiivsete õiguste rikkumise see kaasa tõi. On ilmne, et ehitusloa kohane ehitis kui

selline kaebaja kinnisomandiõigust ei riku.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

Riigikohtu praktikast tulenevalt on viidatud sätte alusel kaebuse tagastamine võimalik ka juhul,

kui teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks

rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on Mittetulundusliku Tehnovõrkude Ühistu Miidu

kaebus Viimsi Vallavalitsuse 14.06.2017 ehitusloa nr 1712271/20023 tühistamiseks

materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

4. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma subjektiivsete

õiguste kaitseks. Kohus selgitas 19.07.2017 määruses, et kuivõrd kaebaja tugineb ehitusloa

vaidlustamisel omandiõiguse rikkumisele, mis kaebaja hinnangul seisneb juurdepääsutee ja

ümberpööramise koha projekteerimises kaebaja kinnistule, ent ehitusluba ei anna adressaadile

õigust ehitada võõrale kinnisasjale ega nõuda teise kinnisasja omanikult ehitise talumist,

juurdepääsuõigust kinnistule vmt, on ehitusloa vaidlustamine praegusel juhul tarbetu. Kohus

jääb selles määruses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustatud ehitusluba ei saa kaebaja

nimetatud põhjendusi arvestades rikkuda kaebaja omandiõigust.

5. Ka kaebaja väited menetlusnormide rikkumisest ei saaks olla kaebuse rahuldamise aluseks

seni, kuni kaebaja ei ole ära näidanud, millise tema subjektiivse õiguse rikkumise need kaasa

tõid. Kohus leiab jätkuvalt, et isegi juhul, kui kaebaja oleks tulnud kõnealuse ehitusloa

väljastamise menetlusse kaasata, on eeltoodud põhjustel ilmne, et ehitusluba ei saa rikkuda

kaebaja omandiõigust. Kaebaja ei ole väitnud, et ehitusluba ei vastaks planeeringutele või

3-17-1475

3(3)

takistaks muul põhjusel lubamatult kaebajal oma kinnisasja kasutamist. Kaebaja

kinnisomandiõigust ei saa rikkuda ehitusloa kohane ehitis kui selline.

6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuulu

tasutud riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir