3-17-1063/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1063

Haldusasi

OÜ

MRP

Linna

Liinid

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 8. mai 2017. a otsuse nr 56-17/180918

ja Tartu Linnavalitsuse 13. aprilli 2017. a käskkirja nr 112

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. juuni 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ MRP Linna Liinid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ MRP Linna Liinid, esindaja Allan

Viirma

Vastustaja Tartu linn, esindajad v.adv Priit Lätt ja adv Erki

Fels

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ MRP Linna Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.

juuni 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24. august 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus avaldas 1. detsembril 2016 riigihangete registris avatud hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke hanketeate „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks

1. juuli 2019–30. juuni 2029“ (viitenumber 180918). OÜ MRP Linna Liinid esitas selles

hankemenetluses

pakkumuse.

Hankija

kvalifitseeris

6. märtsil

2017

seitse

pakkujat,

sh OÜ MRP Linna Liinid.

2. Tartu Linnavalitsuse 13. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 112 lükati OÜ MRP Linna Liinid pakkumus

tagasi, põhjusel, et see ei vasta hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.

3. OÜ MRP Linna Liinid esitas 21. aprillil 2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

13. aprilli 2017. a käskkirja peale vaidlustuse. VAKO jättis 8. mai 2017. a otsusega nr 56 17/180918

vaidlustuse rahuldamata.

4. OÜ MRP Linna Liinid esitas 19. mail 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO

8. mai 2017. a otsuse tühistamist ja Tartu linnavalitsuse 13. aprilli 2017. a käskkirja nr 112 kehtetuks

tunnistamist. Pärast kaebaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kohustamist ja VAKO

vaidlustusmenetluse toimiku esitamiseks kohustamist edastas Tallinna Halduskohus määrusega

OÜ MRP Linna liinid kaebuse kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule.

Kaebuse kohaselt pakkumuse koguhind 2019. aastal on üksnes see hind, millega teenust 2019. aastal,

s.o 1. juulist 31. detsembrini, osutatakse. Hankija on HD joonealuses märkes selgelt välja toonud, et

teenust osutatakse 2019. aastal üksnes teisel poolaastal. Selgusetuks jääb, miks soovitakse

kogumaksumust 2019. aasta kohta tervikuna, kui hankija on joonealuses märkuses selgitanud, mis

perioodi osas tasu tuleb arvutada. HD-st ei tule tingimust, et vormile 4 kantud arvestusliku

liinikilomeetrite arv tuleks korrutada liinikilomeetri hinnaga. Kaebaja ei saanud mõistlikult järeldada,

et hankija soovib saada hinnapakkumist kogu aasta kohta. Pakkujal tuli ise välja arvestada 2019. aasta

läbisõit ja teenuse kogumaksumus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2019.

5. OÜ MRP Linna Liinid esitas 2. juunil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse,

milles taotles esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse

tellimine perioodiks 01.07.2019-30.06.2029“ peatamist kuni haldusasjas 3-17-1063 tehtava otsuse

jõustumiseni.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 6. juuni 2017. a määrusega OÜ MRP Linna Liinid esialgse õiguskaitse

taotluse ja keelas Tartu linnal riigihankes „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine

perioodiks 1. juuli 2019–30. juuni 2029“ (viitenumber 180918) edasine tegevus pakkumuste

hindamisel ja hankelepingu sõlmimisel.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. 19. juuni 2017. a otsusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata OÜ MRP Linna Liinid kaebuse

VAKO 8. mai 2017. a otsuse nr 56-17/180918 ja Tartu Linnavalitsuse 13. aprilli 2017. a käskkirja

nr 112 tühistamiseks ja tühistas 6. juuni 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse alates

29. juunist 2017 kell 24.00.

8. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa hanke alusdokumentide tõlgendamisel juhinduda

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-st 2, kuna hanke alusdokumendid ei ole hankija tahteavaldus.

HD p-s 6.1.2 märgitakse: „Pakkumus esitatakse busside ja veoteenuse hinna kohta, pakkumus

koosneb järgmistest osadest: [---] hinnapakkumisest normaal- ja liigendbussi kohta ning koguhinnast

aastas (hinnapakkumus, sh hinna kujunemise kontrollimist võimaldavad hinnakomponendid tuleb

esitada vormi 4 kohaselt, kui mingit kululiiki ette ei nähta, tuleb see tabelis kajastada 0-eurose kuluga,

kui esine tabelis nimetamata kululiik, tuleb vastav rida lisada) [---].“

9. Kohus nõustus, et HD p 6.1.2 ja vormi 4 mõttega on kooskõlas tõlgendus, kus 2019. aasta

kogumaksumus saadakse seeläbi, et vormi 4 normaal- ja liigendbussi 2019. a arvestuslik

liinikilometraaž korrutatakse vormi 4 lahtris märgitud ühe liinikilomeetri hinnaga. HD p 6.1.2 ja

vormi 4 vastava lahtri mõtteks ei ole see, et iga pakkuja hakkab ise nt kuude, päevade, tundide vm

ajaühikute kaupa reaalset läbisõitu arvutama ning selle alusel pakkumuse kogumaksumust

kujundama. Selline lähenemine tooks kaasa olukorra, kus hinna kujunemine ei oleks jälgitav ega

läbipaistev ning pakkumuste hindamine ei toimuks võrdsetel alustel. Kaebaja pakkumuse

kogumaksumus on ca kaks korda madalam kui teiste pakkujate pakkumused, kuna nemad võtsid

arvestuse aluseks aasta. Samas on kaebaja ühe liinikilomeetri hind kallim (normaalbussil 1,829 eurot

ja liigendbussil 3,300 eurot) kui mõnel teisel pakkujal. Eeltoodust järeldub, et joonealuse märke nr 6

näol on tegemist informatiivse teabega, mitte HD regulatiivse tingimusega. Järeldust ei muuda

kaebaja esitatud asjatundja arvamus. Asjatundja on vaidlusalust tingimust hinnanud üksnes keeleliselt

ja vormi 4 joonealuse märkuse nr-ga 6. Asjatundja ei ole arvestanud HD mõtet ega HD teisi tingimusi.

10. Kaebaja tegevust võis hankija esmapilgul käsitleda ka kui ilmse arvutusveana, sest hankija ei

teadnud, miks kaebaja kogumaksumus ei vasta arvestusliku liinikilometraaži ja ühe liinikilomeetri

hinna lahtrites märgitud andmetele. Andmete erinevus tekkis sellest, et kaebaja oli arvutamise aluseks

võtnud valed lähteandmed. Kaebaja aga ei nõustunud ilmse arvutusvea parandamisega. Seega tuli

kaebaja pakkumus ka RHS § 50 lg 5 alusel tagasi lükata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. OÜ MRP Linna Liinid esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Koos apellatsioonkaebusega esitas OÜ MRP Linna Liinid ringkonnakohtule taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada esialgse õiguskaitse korras hankemenetlus „Tartu

Linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 – 30.06.2029“ kuni haldusasjas

3-17-1063 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

12. 29. juuni 2017. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata OÜ MRP Linna Liinid

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

31. juuli 2017. a määrusega jättis Riigikohus menetlusse võtmata OÜ MRP Linna Liinid

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2017. a määruse tühistamiseks.

13. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole üheski HD sättes märgitud, et kandes vormile 4

2019. aasta kogumaksumust, tuleb pakkujal lähtuda vormile 4 kantud arvestuslike liinikilomeetrite

arvust ning korrutada see pakkumuses näidatud liinikilomeetri hinnaga. Reaalne läbisõit 2019. aastal

kujunebki (sisuliselt poole) väiksemaks kui vormil 4 märgitud kilometraaž. Lisades märke “Pakkuja

peab arvestama, et teenuse osutamine algab 1. juulil 2019.a, seega kujuneb pakkuja 2019.a reaalne

läbisõit väiksemaks ” juhtis vastustaja just nimelt pakkujate tähelepanu asjaolule, et seda märkust

tuleb kogumaksumuse pakkumisel arvestada. Kui nõustuda, et märkuse näol on tegemist

informatiivse teabega, mitte HD regulatiivse tingimusega, siis jääb üldse arusaamtuks sellise märkuse

lisamise vajadus ja mõtekus. HD ei ole dokument, kus hoiatatakse pakkujat selle eest, et ta ei saa

2019. aastal teenuse eest tasu, mis oleks ligilähedaseltki nii suur, kui tema poolt pakutud teenuse

kogumaksumus. Nn arvestuslik aastahind ei võimalda prognoosida, milline kulu uue

teenusepakkujaga kohaliku omavalitsuse eelarvele 2019. aastal kaasneb. Vastava kulu

prognoosimisel ei saa kõrvale jätta asjaolu, et teenuse osutamine algab 1. juulil.

14. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Tartu linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata.

15. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on õigesti kirjeldanud kogumaksumuse arvutamise

loogikat – vormi 4 lahtris märgitud normaalbussi ja liigendbussi 2019. a arvestuslik liinikilometraaž

korrutatakse vormi 4 lahtris märgitud ühe liinikilomeetri hinnaga – ning leidnud, et vormi 4

joonealune märkus oli üksnes informatiivne.

Kaebaja positsioon menetluses tugineb vormi 4 joonealusel märkusel ja selle tõlgendamisel tehtud

meelevaldsetel järeldustel. Samas kaebaja esitatud kogumaksumuse kujunemine ei ole jälgitav. Teada

ei ole, kuidas leida kaebaja arvestuse aluseks võetud kilometraaži. Kaebaja subjektiivsest

äranägemisest arvutatud kilometraaž muudab tema pakkumuse võrreldamatuks teiste pakkujatega,

kes on kõik ühetaoliselt lähtunud hankija antud arvestuslikust kilometraažist 2019. aastal.

Tegelikkuses Vormil 4 paiknev joonealune märkus sisaldab endas veelkordset meeldetuletust, et

teenuse osutamine algab 1. juulil 2019 ning reaalne läbisõit kujuneb väiksemaks. See märkus ei

andnud pakkujatele alust eirata HD punkti 6.1.2 ja vormis 4 toodud tabelit. Tõlgendus, mille kohaselt

arvestuslikust liinikilometraažist lähtuda ei tule, on ilmselges vastuolus hanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõttega ning võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti riigihanke korraldamise

eesmärgiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu

19. juuni 2017. a otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega,

järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 põhjendusi ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Apellatsioonimenetluses on vaidlus jätkuvalt selles, kas kaebaja oli õigustatud esitama

hankemenetluses pakkumise lähtudes tegelikust teenuse osutamise perioodist 2019. aastal või oli ta

pakkumuses 2019. aastal teenuse kogumaksumuse märkimisel kohustatud lähtuma HD vormil 4

märgitud liinikilomeetrite arvust.

18. Ringkonnakohus on jätkuvalt 29. juuni 2017. a määruses väljendatud seisukohal, et hanke

alusdokumentide tõlgendamisel ei ole alust juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-st 2,

s.o avalikkusele suunatud tahtevalduse tõlgendamise reeglitest, vaid rakendada tuleb õiguse

tõlgendamise tavapäraseid meetodeid. See, et hankedokumentide tõlgendamisel ei saa aluseks võtta

üksnes nn kolmanda mõistliku isiku arusaama tuleneb selgelt ka RHS § 56 lg-st 1. Selle sätte kohaselt

igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles

hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja

hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Seega kahtluse korral on

eelkõige hankijal õigus ja kohustus selgitada milline on hankedokumentide tähendus, m.h milliste

tingimustega tuleb arvestada pakkumuse esitamisel. Hankedokumentide tõlgendamisel ei ole määrav

pakkuja ega nn mõistliku kõrvaltvaataja arusaam hanketingimustest, tingimuste süsteemsel

tõlgendamisel on esiplaanil hanke korraldamise eesmärk ja hankemenetluse üldised põhimõtted.

Vastavalt ei saa hanke tingimusi tõlgendada ainuüksi nende grammatilisele analüüsile tuginedes,

kuna seegi võiks viia tulemusele, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse

üldiste põhimõtetega. Halduskohus on seega põhjendatult selgitanud, et kaebaja esitatud asjatundja

arvamuse (tl 58-60) seisukohad ja järeldused ei ole asja lahendamisel määravad, sest tuginevad

üksnes HD keelelisele analüüsile, jättes kõrvale hanke eesmärgi ja hankemenetluse olemuse.

19. Tulenevalt RHS § 3 lg-st 1 hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt

ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate

pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Sama paragrahvi kolmanda

lõike kohaselt hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus

Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA)

ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud

ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

20. HD p 6.1. kohaselt tuli pakkumus esitada busside ja veoteenuse hinna kohta ja see pidi koosnema

andmetest hankelepingu täitmiseks pakutavate busside kohta (HD 6.1.1.) ja hinnapakkumusest

normaal- ja liigendbussi kohta ning koguhinnast aastas (HD 6.1.2.). Hinnapakkumus, sh hinna

kujunemise kontrollimist võimaldavad hinnakomponendid tuli esitada vormi 4 kohaselt.

HD lisana esitatud vormil 4 tuli pakkujatel esmalt esitada andmed muutuv- ja püsivkulude ning

kasumi kohta, sellele järgnevas tabeliosas aga liinikilomeetri hinna ja kogumaksumuse kohta.

Viidatud osa tabelist oli esitatud kujul:

Menetlusosalised on eri meelt selles, kas tabeli joonealuse märkuse 6 tähenduseks on, et pakkuja pidi

ise arvestama 2019. aasta tegeliku liinikilomeetrite arvu ning selle alusel esitama kogumaksumuse

2019. aasta kohta või tuli pakkumuse esitamisel lähtuda hankija poolt tabelisse kantud arvestuslikust

liinikilometraažist.

21. Ringkonnakohtu hinnangul kohustusega esitada pakkumus vormi 4 kohaselt nägi hankija ette, et

pakkujatel tuleb täita tühjad lahtrid vormil esitatud tabelis, lähtudes seejuures lahtrite nimetustest ja

juba täidetud lahtritesse kantud andmetest. Selline seisukoht on kooskõlas tavaarusaamaga tabeli

kujul esitatud vormi täitmisest, samuti vormil esitatud hankija selgitusega: „Tabeli kõik read peavad

olema täidetud. Kui mingi kululiigi suhtes kulu ette ei nähta tuleb see tabelis kajastada 0.- € kuluna.“

Seega nõudis hankija tabeli kõigi ridade täitmist, andmata sealjuures pakkujatele juhtnööre tabeli juba

täidetud lahtrite andmete muutmiseks. Ka HD p 6.2.3. sätestab reeglid pakkumuse esitamiseks,

nõudes seejuures, et pakkuja arvestaks töömahtude kirjeldusega.

HD p 10 järgi parima pakkumuse väljaselgitamiseks võrdleb hankija vormil 4 esitatud vedude

kogumaksumust 2019. aastal liites pakkuja pakutud normaalbussiga ja liigendbussiga teostavate

vedude koguhinna koos käibemaksuga. Edukaks tunnistatakse kõige madalama koguhinnaga

pakkumus. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et pakkumuste võrreldavuse tagamiseks tuli kõigil

pakkujatel 2019. aasta vedude kogumaksumuse märkimisel lähtuda hankija poolt ette antud

arvestuslikust liinikilometraažist. Üksnes pakkujale teadaoleva arvestuse kaudu leitud 2019. aasta

teise poolaasta liinikilomeetrite arvust lähtuv 2019. aasta vedude kogumaksumus ei ole võrreldav

kogu 2019. aasta arvestuslikule liinikilometraažile toetuva pakkumusega. Pakkujate oma metoodika

alusel leitud 2019. aasta teise poolaasta liinikilomeetrite arvule tuginevad pakkumused ei oleks ka

omavahel võrreldavad, kuna ka sel juhul võib pakkuja valitud metoodika mõjutada eduka pakkumuse

väljaselgitamist, andes eelise pakkujale, kes liinikilomeetrite arvu väiksemaks hindab. Samas

tegelikult osutatav teenuse maht ei sõltu pakkuja suvast, vaid hankija määratletud veomahust, mida

hankijal on õigus muuta hankelepingu perioodil vastavalt HD p-dele 6.2.3.2.2. ja 6.2.3.2.3.

22. Riigihankemenetluse põhimõtete järgi tuleb hankega soetatava teenuse osutamine, s.o avalik

bussiliinivedu Tartu linnas perioodil 01.07.2019 – 30.06.2029, saavutada parima hinna ja kvaliteedi

suhtega pakkumuste võrdlemise teel tagades pakkujate võrdne kohtlemine. Kaebaja pakutud

tõlgendus HD vormile 4, eelkõige allmärkusele 6, on tood printsiibiga ilmses vastuolus. HD alusel

ilmneb, et hankija on pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumina sätestanud teenuse hinna.

Parima pakkumuse väljaselgitamise lähtutakse sisuliselt liinikilomeetri hinnast normaal- ja

liigendbussi kohta, mille korrutamine liinikilomeetrite arvuga vastava bussiliigi kohta võimaldab

arvesse võtta selle bussiliigiga osutatava teenuse mahtu. Seega on hankija vormil 4 liinikilomteraaži

andmete märkimisega pakkujatele ette andnud bussiliikide liinikilomeetrite hinna kaalud 2019. aasta

kogumaksumuse määratlemisel. Kaebaja tõlgendus võimaldaks aga hanke eesmärgiga vastuolus

oleva tulemuse eduka pakkumuse väljaselgitamisel, kus liinikilomeetri kõrgema hinnaga pakkumus

on väiksema 2019. aasta kogumaksumusega põhjusel, et pakkuja on aluseks võtnud väiksema

liinikilomeetrite arvu.

23. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et pakkumuse esitamisel puudus pakkujatel õigus

muuta vormi 4 arvestusliku liinikilomeetraaži 2019. aasta kohta kogumis või kummagi bussiliigi

suhtes eraldi. Pakkujatel tuli lähtuda hankija määratletud ja tabelisse kantud kilometraažist.

Allmärkusel 6 on aga üksnes selgitav tähendus, s.t hilisemate vaidluste vältimiseks on hankija

veelkord soovinud rõhutada, et 2019. aasta tegelik veomaht ja vastavalt ka edukaks tunnistatud

pakkuja tasu teenuse osutamise eest on väiksem kui pakkumuses näidatud 2019. aasta

kogumaksumus.

Kaebaja pakkumuse hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise korral ei ole hankijal võimalik

pakkumusi objektiivselt võrrelda ning tulemuseks oleks tõenäoliselt hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine ja uue hanke väljakuulutamine, tuues kaasa olulise viivituse avaliku bussiliinivedude

teostaja valimisel ja ohustades seeläbi teenuse osutamise alustamist kavandatud tähtajal.

24. Ringkonnakohus nõustub hankija ja halduskohtuga, et kujunenud asjaoludel, s.t olukorras, kus

OÜ MRP Linna Liinid pakkumuses oli esitatud andmed erinevate bussiliikide liinikilomeetri hinna

kohta, kuid 2019. aasta kogumaksumuse märkimisel lähtutud ekslikult valitud liinikilometraažist, sai

kaebaja pakkumust pidada ilmse arvutusveaga pakkumuseks RHS § 50 lg 5 tähenduses. Kuna

kaebajale teatati arvustusveast ja ta keeldus vea parandamisest (tl 29), siis tuli OÜ MRP Linna Liinid

pakkumus tagasi lükata tulenevalt RHS § 50 lg 5 ls-st 3.

Seega on õiguspärane Tartu Linnavalitsuse 13. aprilli 2017. a käskkiri nr 112, millega lükati kaebaja

pakkumus tagasi RHS § 47 lg 2 ja § 50 lg 5 alusel ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus

on põhjendatult jätnud rahuldamata OÜ MRP Linna Liinid kaebuse.

OÜ MRP Linna Liinid apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt