2-16-123943/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-123943

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2017, Tallinn

Eesistuja kohtunik

Iko Nõmm, Indrek Soots, Ande Tänav

Kohtuasi

Osaühingu Viram hagi OÜ A CORP vastu põhivõla ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19. juuni 2017 määrus hagi

läbivaatamata

jätmise

ja

menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A CORP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Viram (registrikood 10105852),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Kostja: OÜ A CORP (registrikood 12200135), lepinguline

esindaja Alari Avamägi

Resolutsioon:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 19. juuni 2017 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta OÜ A CORP kanda.

4. Mõista OÜ-lt A CORP osaühingu Viram kasuks menetluskulude hüvitisena välja

228,25 eurot. OÜ A CORP on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuma osaühingule Viram viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

Edasikaebamise kord:

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. Osaühing Viram esitas 22.11.2016 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse OÜ

A CORP vastu 2640 euro väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati seoses

võlgniku vastuväitega ja asi anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14.12.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja

mõista põhivõla 2640 eurot, seisuga 12.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 299,90

eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt uksed, kuid tasus uste eest esitatud arve nr 287

hilinemisega ja jättis arve nr 300 tasumata. Maakohus võttis 05.01.2017 määrusega hagi

menetlusse.

3. Hageja esitas 12.05.2017 avalduse hagi tagasivõtmiseks seoses põhivõla täitmisega kostja

poolt. Hageja palus jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud (1893,60 eurot

käibemaksuga) kostja kanda.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hageja avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätkata tsiviilasja

menetlust.

5. Hageja avaldus on vastuoluline, kuna sellest ei ole aru saada, kas hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi. Need omavad aga sisuliselt erinevat menetluslikku tagajärge.

6. Õige ei ole hageja väide, et kostja rahuldas hageja nõude. Kostja tegi 10.05.2017 hagejale

2640 euro suuruse makse, kuid ei rahuldanud sellega hageja nõuet, vaid kandis kulu

seoses hageja poolt talle valmistatud ja paigaldatud mittenõuetekohaste ustega. Pärast

makse tegemist esitas kostja hagejale taganemisavalduse. Seetõttu on kostjal tekkinud

hageja tegevusest kahju ja kostja esitas 15.05.2017 vastuhagi raha tagastamiseks.

Vastuhagi tuleb menetleda koos hageja hagiga, kuna vastuhagi rahuldamine välistab

täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja

õiget ja kiiremat lahendamist.

7. Kui kohus hageja avalduse rahuldab, siis palus kostja menetleda vastuhagi eraldi hagina.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

8. Maakohus jättis hagi seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata ja keeldus kostja

vastuhagi vastuhagina menetlusse võtmisest. Kohus jättis hageja menetluskulud 89,8%

ulatuses kostja ja 10,2% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt menetluskulude

hüvitisena hageja kasuks välja 1312,88 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras. Kostja menetluskulud jäid tema enda kanda.

9. Määruse kohaselt on hagi tagasivõtmine põhjendatud, kuna nõue on rahuldatud ja hagi ei

ole selles ulatuses enam võimalik rahuldada. Hageja nõudis hagiavalduses arve

nr 300/04.07.2016 tasumist tervikuna summas 2640 eurot. Kostja 10.05.2017

maksekorralduse kohaselt tasus ta hagejale selle arve täies ulatuses. Tähtsust ei oma, mis

põhjusel kostja arve tasus. Kuigi kostja ei ole tasunud viivist, on hagi tervikuna tagasi

võetud ja hageja viivist ei nõua.

10. Hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse enne eelmenetluse lõppu, s.o enne 15.05.2017.

Seoses põhihagi tagasivõtmisega ei ole vastuhagi menetlemine käesolevas menetluses

võimalik. Hagi läbivaatamata jätmine ei kahjusta kostja õigusi, kuna tema vastuhagi on

võimalik läbi vaadata eraldi menetluses.

11. Seoses hageja nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist jäävad hageja menetluskulud

kostja kanda. Kuna kostja rahuldas ainult põhihagi ja hageja loobus seoses sellega hagist

ja viivise nõudmisest, tuleb hageja menetluskulud jätta 10,2% ulatuses tema enda kanda ja

89,8% ulatuses kostja kanda. Kostja kulud jäävad tema enda kanda. Selline kulude jaotus

on ka õiglane.

12. Hageja lepingulise esindaja tasumäär 83 eurot tunnis (käibemaksuta) on mõistlik ja

põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas toodud kirjed ei ole arvestades nende mahtu täies

ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 14 tunni

eest 1162 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 1043,48 eurot.

Määruskaebus

13. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja

avaldus rahuldamata, sh menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas ning

vaadata kostja vastuhagi läbi koos hageja hagiavaldusega ühes menetluses. Alternatiivselt

palub kostja tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega lükata hageja

avalduse lahendamine edasi ja lahendada see koos kostja vastuhagi läbivaatamisega ning

jätkata tsiviilasja menetlust. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

14. Kaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata, et kostja esitas vastuhagi eelmenetluse

kestel, s.o tähtaegselt. Poolte avalduste eraldi läbivaatamine ei ole menetluslikult

ökonoomne. Kuna hageja soovis hagi läbivaatamata jätmist, mitte ei loobunud hagist, on

tal võimalik tulevikus pöörduda uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu.

Sellise võimaluse jätmine hagejale kahjustab kostja huve, nt õigusabikulude näol.

15. Maakohus rikkus TsMS § 373 lg-t 3, kuna puudub alus ja põhjus kostja vastuhagi

vastuhagina menetlusse võtmata jätmiseks. Kostja märkis, et ei taotle, et tema hagi

menetletaks üksnes vastuhagina seetõttu, et vastuhagi ei jäetaks menetlusse võtmata ja et

ta ei peaks enda hagi uuesti esitama ja sellega seotud toiminguid tegema ning kulusid

kandma.

16. Hageja ja maakohus jätsid põhjendamata, miks tuleb hageja avaldust käsitleda hagi

tagasivõtmise, mitte hagist loobumise avaldusena. Kui hageja leiab, et kostja on kohustuse

täitnud, on arusaamatu, miks ta soovib jätta endale võimaluse pöörduda hagiga uuesti

kohtusse. Avaldust tuleb käsitleda hagist loobumise avaldusena.

17. Maakohus jättis ebaõigesti hagi täies ulatuses läbi vaatamata, kuna hageja nõuab kostjalt

jätkuvalt viivise tasumist. Hageja põhjendas oma avaldust vaid põhinõude väidetava

täitmisega, viivisenõude kohta ei ole hageja seisukohta väljendanud.

18. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja tegi makse mittenõuetekohaste uste eest. Seega ei

ole kostja hageja nõuet täitnud, tegemist on kostja kuluga. Ilma makset tegemata ja kulu

kandmata ei oleks kostja saanud hageja vastu mittenõuetekohaste uste eest kahju

hüvitamise nõuet esitada. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma, mis põhjusel

ja millise makseselgitusega kostja arve tasus. Makse tegemisest ei saa järeldada, et hageja

hagi ei saa enam rahuldada. Kohus saab jätta hageja hagi ka rahuldamata kui ta rahuldab

vastuhagi.

19. Ebaõige on maakohtu väide, et kostja ei esitanud hageja menetluskulude osas sisulisi

vastuväited. Kostja vaidles hageja avaldusele vastu tervikuna ja leidis, et kõik kulud tuleb

jätta hageja kanda. Kohus ei ole kostjalt nõudnud eraldi seisukohta hageja menetluskulude

väljamõistmise taotluse suhtes.

20. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kostja ei ole hageja

nõuet rahuldanud ja kui kohus rahuldab kostja vastuhagi, siis see välistab hageja hagi

rahuldamise ja kulude jätmise kostja kanda. Hageja avalduse kostja avaldusest eraldi

läbivaatamine kahjustab seega kostja õigusi. Vastuhagi rahuldamisel puudub alus TsMS §

168 lg 5 kohaldamiseks ja kohaldada tuleb sama paragrahvi lg-t 4.

Vastus määruskaebusele

21. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse

muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Menetluse edasine käik

22. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus

jättis õigesti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654

lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.

24. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse

käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 424 lg 1 esimese lause

kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Hagejal oli seega õigus hagi tagasi võtta ja kohus jättis õigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 2

alusel läbi vaatamata. Asjaolu, et kostja soovib, et hageja oleks hagist loobunud, ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks.

25. Hagi läbivaatamata jätmist ei takista kostja vastuhagi. Õige ei ole kostja seisukoht, et

pooltel on käesoleval juhul teineteise vastu vastastikused nõuded, mis tuleb

menetlusökonoomia seisukohast vaadata läbi ühes menetluses. Hageja sai kostjalt hagis

nõutud rahasumma ja tal ei ole kostja vastu enam nõuet. Kostja väide selle kohta, et arve

tasumist ei saa käsitleda nõude rahuldamisena, on ebaõige. Kostja raha tasumisest

tekkinud ja muud võimalikud nõuded hageja vastu vaadatakse läbi eraldi menetluses.

26. Oletuslik on kaebuse väide, justkui saaks hageja esitada kostja vastu sama hagi samal

alusel uuesti. Arvestades, et hagi aluseks olnud arve on tasutud, oleks hageja uus hagi

sama nõudega samal alusel ilmselgelt perspektiivitu.

27. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, nagu oleks maakohus jätnud ebaõigesti hagi tervikuna

läbi vaatamata, kuna hageja loobus üksnes põhinõudest, kuid mitte viivisenõudest. Hageja

esitas avalduse, milles võttis hagi tervikuna tagasi ja palus jätta selle läbi vaatamata.

Hageja ei leia, et tema nõue jäeti ebaõigesti läbi vaatamata. Viivisenõude osas menetluse

jätkamine või selle tagasivõtmine oli hageja otsustada. Kostja vastupidised väited on

otsitud. Hageja õigus nõuda kostjalt jätkuvalt arvete tasumisega viivitamise tõttu viivise

tasumist ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

28. Tõele ei vasta määruskaebuse väide, et maakohus ei nõudnud kostjalt eraldi seisukohta

hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse suhtes. Kohus teatas 16.05.2017 kirjaga

kostjale, et hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks ja menetluskulude

väljamõistmiseks ning andis tähtaja kuni 22.05.2017 vastuväidete esitamiseks menetluse

lõpetamisele ja menetluskulude väljamõistmisele. Kostja sai kohtu nõude kätte 16.05.2017

e-toimiku vahendusel. Ilmselt eksitavad on ka väited, nagu oleks kostja esitanud hageja

menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid. Kostja märkis küll, et palub jätta

avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid ei esitanud vastuväiteid hageja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et hageja

menetluskulud ei ole maakohtu poolt väljamõistetud mahus sisuliselt põhjendatud ja

vajalikud. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel osaliselt kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

29. Asjaolu, et kostja (vastu)hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud hageja kanda, ei

oma hageja nõude menetlemise seisukohast tähtsust. Hagimenetluses määravad pooled ise

vaidluse käigu. Kostjal oli võimalik oma vastuväited hageja nõudele esitada hageja hagi

läbivaatamisel. Kostja otsustas hageja nõude aluseks oleva võlgnevuse ära maksta ja

esitada hageja vastu vastuhagi raha tagastamiseks, mis oli samuti kostja õigus. Asjaolu, et

kujunenud olukorras võib nõude menetlemine osutuda kostja jaoks kulukamaks, ei mõjuta

hageja õigust võtta hagi tagasi.

30. Rahuldada ei saa kostja taotlust lükata hagi läbivaatamata jätmise avalduse menetlemine

edasi ja vaadata see läbi koos kostja vastuhagiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei

tulene alust hagi tagasivõtmise avalduse lahendamise peatamiseks või edasilükkamiseks.

Menetluskulud

31. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega

seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

32. Hagejale osutati määruskaebemenetluses õigusabi kokku 2 tundi ja 45 minutit, sh

määruskaebusega tutvumine ja analüüs 45 minutit ning kaebusele seisukoha

koostamine ja esitamine 2 tundi. Hageja esindaja ühe tööühiku hind on 83 eurot

(lisandub käibemaks).

33. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Ringkonnakohus leiab, arvestades määruskaebuse ja sellele koostatud

vastuse mahtu ja sisu, samuti määruskaebemenetluses oleva vaidluse iseloomu ja

keerukust, et hageja kulud õigusabile on vajalikud ja põhjendatud menetluskulude

nimekirjas toodud ulatuses ja mahus. Hageja lepingulise esindaja tööühiku hind on

põhjendatud ja mõistlik. Kostjal tuleb seega hüvitada hagejale

määruskaebemenetlusega seotud õigusabikulud kokku 228,25 eurot.

Iko Nõmm

Indrek Soots

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)