2-17-7582/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-7582

Kohtuasi

SS

hagi

Pae

xx/xx

Korteriühistu

vastu

kahjuhüvitise nõude puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.06.2017 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SS (ik 48910020304), esindaja Artjom

Morozov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2017 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. SS (hageja) esitas 15.05.2017 maakohtule hagi Pae xx/xx Korteriühistu (kostja) vastu, milles

palus tuvastada kostjale 336 euro suuruse hüvitise maksmise kohustuse puudumine.

Hagi asjaoludel kuulub hagejale Tallinnas Pae xx-xx asuv korteriomand ja ta on kostja liige.

Kostja on Pae xx maja ees asuva parkla piiranud aiaga ja paigaldanud parklale värava.

Hageja korterit kasutas 03.01.2017 sõlmitud üürilepingu alusel üürnik, kes parkis sõiduauto

xxxxxxx reg nr xxxxxx Pae maja ees asuvasse parklasse nii, et parkla värav põrkus avanemisel

vastu pargitud autot, mille tulemusena sai värav kahjustusi. Kostja remontis värava ja esitas

16.03.2017 hagejale arve 336 euro suuruste remondikulude hüvitamiseks.

Hageja arvet ei tasunud ja esitas hagi, milles palus tuvastada, et tal puudus kohustus tasuda

kostjale värava remondikulu. Hageja hinnangul oli kostja paigaldanud värava ebaseaduslikult

ja kostja ei märgistanud parkimiskohti nõuetekohaselt, mistõttu tulnuks nõude olemasolul

vähendada seda võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 alusel nullini. Veel enam, kahju olemasolul

tulnuks nõue esitada üürniku vastu.

2. Maakohus jättis 30.05.2017 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat seitsme päeva

jooksul määruses kirjeldatud puudused kõrvaldama. Kohtu hinnangul ei saanud hageja nõuet

sellisel kujul menetleda. Hagejal tuli nõue ümber sõnastada, et sellest nähtuks, mille tuvastamist

hageja taotleb. Samuti selgitas kohus, et tuvastusnõude korral tuleb hagejal põhjendada

tuvastushuvi. Lisaks kohustas maakohus maksma riigilõivu.

3. 31.05.2017 esitas hageja maakohtule parandatud hagiavalduse, milles palus tuvastada hageja

ja kostja vahel õigussuhte olemasolu või puudumine (hageja kohustus hüvitada kostjale kahju

336 eurot) ja analüüsida värava paigaldamise seaduslikkust, kostja kohustust märgistada

parkimiskoht nõuetele vastavalt ja korteriomaniku vastutust üürniku tegevuse eest.

Tuvastushuvi põhjendas hageja sellega, et tema hinnangul puudus kostjal õiguslik alus nõuda

hagejalt kahju hüvitamist. Riigilõivu 75 eurot tasus hageja 19.05.2017.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2

alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagis märkida hageja selgelt väljendatud nõue. Hagiavaldus

eelnevale ei vastanud, sest hageja parandatud avalduses jäi ebaselgeks, kas hageja palub kohtult

tuvastada nõude olemasolu või selle puudumine. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada

hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Olukorras, kus hageja tuvastusnõude sisu ei olnud arusaadav, ei saanud hinnata,

kas hagejal oli õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Seoses hageja nõudega analüüsida

hageja esitatud järjekorras hageja õiguslikke väiteid, selgitas kohus, et hagi esemeks ei saa olla

kohtult õigusliku analüüsi saamine.

Kohus oli seisukohal, et ebaselgel nõudel puudub rahuldamise perspektiiv, kuid sellise nõude

menetlemine tekitab pooltele asjatult menetluskulusid. Eelneva tõttu keeldus kohus hagi

menetlusse võtmisest, sest hagiga ei olnud võimalik saavutada selle eesmärki. Menetluskulud

jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

esimese astme kohtule. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust.

Hagiavaldus oli piisavalt arusaadav ja sellest oli väljaloetav hagi eesmärk. Selleks oli välja

selgitada, kas hagejal tuleb kostjale maksta nõutav rahasumma või mitte. Eelnev oli saavutatav

üksnes läbi analüüsi, mistõttu oli kohatu ka maakohtu seisukoht, et hagi esemeks ei saa olla

kohtult õigusliku analüüsi saamine.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuasi menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb

rahuldada.

Kohus saab keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kui sellel puudub

igasugune õiguslik alus (RKTKo 3-2-1-134-07 p 13, 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-95-13 p 12).

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning kohus võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda alles pärast

määruse nõuetekohast põhjendamist (nõuded on sätestatud TsMS § 465 lg-s 2).

Hagi aluseks on hageja esitatud asjaolud tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille

tuvastamisega hageja seob oma nõude ja hagi esemeks on hageja protsessuaalne taotlus kohtult

millegi väljamõistmiseks või tuvastamiseks. Praegusel juhul nähtus hagiavaldusest, et hageja

palus tuvastada kostjale 336 euro suuruse hüvitise tasumise kohustuse puudumine.

Hagiavalduses ja selle täpsustuses olid asjaolud esitatud piisavalt selgelt, et nende õigsust

eeldades ei oleks maakohus tohtinud hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus

märgib, et õiguslikud asjaolud ei kuulu hagi aluse hulka ja nõude, mille kohta võtab kohus

seisukoha otsuse resolutsioonis, väljaselgitamine, kuulub TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt kohtu

eelmenetluse ülesannete hulka.

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud

avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks tähtaeg

antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema

puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks, kuid mida on võimalik kõrvaldada (RKTKo 3-2-1-120-16, p 11).

Selliseks puuduseks oli ringkonnakohtu hinnangul riigilõivu tasumata jätmine, millise puuduse

hageja kõrvaldas.

Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Indrek Soots