2-16-11354/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-11354

Kohtuasi

OÜ MALMI KOLM avaldus Korteriühistu

Kopli 18 sundlõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.04.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ MALMI KOLM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja OÜ MALMI KOLM (registrikood

11576045), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Puudutatud isik Korteriühistu Kopli 18

(registrikood 80269176), esindaja Margus Saulep

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.04.2017 määruse resolutsioon muutmata, arvestades

ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ MALMI KOLM kanda.

4. Puudutatud isik ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei

ole.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud ja avaldaja seisukoht

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 26.07.2016 Harju Maakohtule

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel OÜ MALMI KOLM (avaldaja)

avalduse Korteriühistu Kopli 18 (puudutatud isik) sundlõpetamiseks.

Avalduse kohaselt oli puudutatud isiku põhikiri vastuolus korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg-s

1 sätestatud nõudega, et korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja

korteriomanikud. Nimelt oli puudutatud isiku põhikirja p-is 2.1 sätestatud, et korteriühistu

liikmed on vaid Kopli 18 elamu korteriomanikud, kuid samal kinnistul asusid ka kolm elamut

aadressiga Malmi 3. Viidatud puudust ei saanud kõrvaldada p-i 2.1 muutmisega selliselt, et

edaspidi loetakse korteriühistu liikmeks kõik kinnistu Kopli 18/Malmi 3 korteriomanikud, sest

Malmi 3 korterite omanikud ei saanud korteriühistu liikmeks mitteolemise tõttu hääletusest

osa võtta. Liikmeskonna laiendamine sai toimuda vaid uue korteriühistu asutamisel. Avaldaja

arvas, et kirjeldatud puuduse saab kõrvaldada puudutatud isiku põhikirja p-i 1.1 muutmisega

selliselt, et ühistu näol oleks edaspidi tegu mittetulundusühistuga.

26.09.2016 täpsustas avaldaja nõuet ning palus kohtul kohustada puudutatud isikut muutma

mittetulundusühingu nime ja põhikirja selliselt, et mittetulundusühingu nimes ei esineks sõna

„korteriühistu” ning määraks selleks mõistliku tähtaja. Kui Korteriühistu Kopli 18 kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul kohtu korraldust ei täida, palus avaldaja otsustada Korteriühistu

Kopli 18 sundlõpetamine.

Puudutatud isiku sisukoht

2. Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldaja ei olnud isik, kellel oli õigus nõuda juriidilise

isiku sundlõpetamist. Seda sai nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või

õigustatud huve korteriühistu sundlõpetamine mõjutab. Avaldajal puudus Tallinnas Kopli

18/Malmi 3 kinnisasja majandava ühistuga ühinguõiguslik suhe ja seega ka õiguslik

puutumus.

Samuti leidis puudutatud isik, et ühistu põhikiri ei olnud olulisel määral vastuolus seadusega

ning vastuolu oli võimalik hõlpsalt kõrvaldada, mistõttu puudus alus juriidilise isiku

sundlõpetamiseks. Asjaolu, et registrisse kantud põhikirjas oli ühistu liikmete ring piiritletud

Kopli 18 omanike ringiga, ei välistanud ega piiranud kinnisasja Kopli 18/Malmi 3

korteriomanike liikmelisust vaidlusaluses ühingus. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 on korteriühistu

liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kusjuures

korteriomanditeks võib korteriomandiseaduse (KOS) § 3 lg 2 järgi jagada üksnes kogu

kinnisomandi. Välistatud on selline korteriühistu, mille liikmed on vaid osa korteriomandite

omanikest. Seega, kui lugeda põhikirja p 2.1 seadusega vastuolus olevaks, tuli

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 2 järgi kohaldada seadust, mille järgi olid kõik

kinnisasja aadressil Kopli 18/Malmi 3 asuvate korterite omanikud neljast elamust

Korteriühistu Kopli 18 liikmed ning vastuolu põhikirja punktis oli hõlpsalt kõrvaldatav.

Eelnevat puudutatud isik ka tegi, kui võttis 30.06.2016 vastu uue põhikirja, mille p-s 3.1

sätestati, et ühistu liikmeteks on kõik aadressil Kopli 18/Malmi 3, Tallinn asuvate elamute

korteriomanikud. Korteriühistu nimi vastas korteriühistu liikmete tahtele, ei olnud vastuolus

heade kommetega ega riivanud kolmandate isikute õigusi ning oli lubatav.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määras, et

avaldajal tuleb puudutatud isikule maksta menetluskulude hüvitist 729 eurot, millele lisandub

viivis seadusjärgses määras.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 2 järgi, kui sundlõpetamise aluseks olevat

puudust saab kõrvaldada põhikirja muutmise kaudu, siis tuleb juriidilise isiku

sundlõpetamisele eelistada põhikirjaliste puuduste kõrvaldamist. Praegusel juhul oli

puudutatud isik teinud kõik endast sõltuva, et kõrvaldada põhikirjas olevad vastuolud, s.t

võttis 30.06.2016 toimunud koosolekul vastu uue põhikirja, millega kõrvaldas avaldaja

viidatud vastuolu ning lisaks täpsustas ühistu asukohta ja aadressi. Kuigi Tartu Maakohtu

registriosakond jättis põhikirja esmalt kinnitamata, oli registriosakond kohustatud Tallinna

Ringkonnakohtu 31.10.2016 määruse alusel kandeavalduse uuesti läbi vaatama. Seega puudus

praeguses asjas alus puudutatud isiku sundlõpetamiseks, mistõttu jättis kohus avalduse

puudutatud isiku sundlõpetamiseks rahuldamata.

Kohus jättis TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulud avaldaja kanda ja määras, et puudutatud

isikule tuleb hüvitada 729 euro suurused menetluskulud.

Määruskaebus

4. Avaldaja palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus, millega otsustada puudutatud isiku

sundlõpetamine kui puudutatud isik ei muuda kohtu määratud tähtaja jooksul nime ja

põhikirja selliselt, et tema nimes ei esineks sõna „korteriühistu“. Maakohus jättis hindamata,

kas puudutatud isik sai muuta põhikirja viisil, nagu ta seda tegi. Samuti jättis andmata

hinnangu asjaolule, et kuigi põhikirja muutmise otsustamisest on möödas peaaegu aasta, ei ole

tulenevalt MTÜS § 23 lg-st 2 põhikirja muudatused jõustunud. Sellega rikkus kohus

põhjendamise kohustust.

Vaidlusaluses põhikirjas esinevaid puudusi ei saanud kõrvaldada põhikirja muutmisega

selliselt, et edaspidi loetakse ühistu liikmeks kõik kinnistul asuvate korteriomandite

omanikud. Põhjus seisnes selles, et Malmi 3 elamute korteriomanikud ei saanud põhikirja

muutmise otsustamisel osaleda, sest ei olnud korteriühistu liikmeteks, kuid ilma nendeta ei

saanud otsustada Malmi 3 asuvate elamute korteriomanike õiguste üle. Ühistu liikmeskonna

laiendamine oli võimalik vaid uue korteriühistu asutamisega. 30.06.2016 toimunud

koosolekul ei asutatud uut korteriühistut, sest korteriomanike kokkukutsumisel ei teavitatud

omanikke sellest, et otsustamisele tuleb korteriühistu Kopli 18/Malmi 3 asutamine, s.t rikuti

koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu oli üldkoosoleku otsus tühine.

Edasine menetluse käik

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu

määruse põhjendusi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659

järgi muuta neid täiendades, jättes määruse lõppjärelduse samaks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 659 ja §

654 lg 6). Küll aga peab vajalikuks põhjendusi täiendada. TsÜS § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse

juriidiline isik kohtumäärusega, kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus

seadusega. Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt

kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu

kõrvaldamiseks (TsÜS § 40 lg 2). Avaldaja on läbivalt kohtumenetlustes avaldanud, et

puudutatud isiku kehtiv põhikiri ei vasta olulisel määral seadusele ja seda ei ole võimalik

pelgalt põhikirja vaidlusaluse punkti muutmisega seadusega kooskõlla viia. Selleks on vajalik

kas uue korteriühistu asutamine või puudutatud isiku muutmine korteriühistu asemel

mittetulundusühinguks. Maakohus leidis, et kehtiv põhikiri on puudusega, kuid puudutatud

isik on asunud puudust kõrvaldama põhikirja muutes, mistõttu puudub alus juriidilise isiku

lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid leiab, et ka avaldajal

oli õigus, kui ta leidis, et kohtul tulnuks analüüsida enne eelnevale järeldusele jõudmist

avaldaja väidet, et seadusega vastuolus oleva põhikirja punkti muutmine ei olnud

üldkoosolekul võimalik selliselt, et korteriühistusse kuuluvad ka kõik Malmi 3 korterite

omanikud. Ringkonnakohus saab eelnevalt kirjeldatud minetuse ise kõrvaldada.

Praeguses asjas puudub vaidlus, et kõik neli elamut aadressidel Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi

3/2 ja Malmi 3/3 asuvad ühel kinnistul Kopli 18/Malmi 3 (katastritunnusega

78408:801:2040). KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik ühe või mitme

korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus

on tehtud KÜS-is sätestatud korras. Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks

vaid osa korteriomandite omanikest (Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-2-1-77-11, p 15).

Olenemata asjaolust, mitu maja ühel kinnisasjal asub, saab ühel kinnisasjal asuvate

korteriomandite majandamiseks asutada vaid ühe korteriühistu. Isegi kui leida, et põhikirja

kehtiva redaktsiooni teksti kohaselt ei ole kõik kinnisasjal asuvate korteriomandite omanikud

korteriühistu liikmed, tuleb kohaldada seaduses sätestatut (KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 7 lg 2

lause 2). Seega olid Korteriühistu Kopli 18 liikmed algusest peale, sõltumata põhikirja p 2.1

ebaõnnestunud sõnastusest, kõik elamute Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3

korteriomandite omanikud. Sellises olukorras on põhikirja muutmise õiguslik tagajärg üksnes

põhikirja sõnastuse kooskõlla viimine seadusega, s.t on lubatav.

Asja materjalidest nähtuvalt on korteriühistu asunud eksitavat põhikirja sõnastust kõrvaldama.

Nimelt korraldas puudutatud isik 30.06.2016 korteriühistu koosoleku, kus võeti vastu uus

põhikiri, milles täpsustati korteriühistu liikmeskonda ja sätestati, et ühistu liikmed on kõik

aadressil Kopli 18/Malmi 3 asuvate elamute korteriomanikud (põhikirja p 3.1). Käesolevaks

hetkeks ei ole äriregistris muudetud põhikirja avaldatud, sest Tartu Maakohtu registriosakond

keeldus esialgu puudutatud isiku kandeavaldust rahuldamast, viidates seisukohale, et kuna

Malmi 3 elamute korteriomanikud ei olnud põhikirja järgi korteriühistu Kopli 18 liikmed, ei

saanud nemad põhikirja muutmise otsustamisel osaleda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

31.10.2016 määrusega asjas 2-16-13380 Tartu Maakohtu registriosakonna 24.08.2016

kandemääruse, avaldades seisukohta, et Malmi 3 elamute korteriomanikud said üldkoosolekul

osaleda ja seal hääletada, sest olid korteriühistu liikmed, ja saatis kandeavalduse uueks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Seega puudub praegusel juhul alus

puudutatud isiku lõpetamiseks, sest ebakõla põhikirjas on hõlpsalt kõrvaldatav üldkoosoleku

otsusega ning asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik asunud seda tegema.

Vastuseks avaldaja määruskaebuses avaldatud väitele, et 30.06.2016 üldkoosolekul ei saadud

vastu võtta otsust, et moodustatakse uus korteriühistu, märgib ringkonnakohus, et asja

materjalidest nähtuvalt ei soovinudki üldkoosolek seesugust otsust vastu võtta. Seega puudub

vajadus analüüsida, kas liikmeskond oleks saanud 30.06.2016 üldkoosolekul vastu võtta

otsuse uue korteriühistu loomise kohta või mitte. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb

määruskaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus mõistab menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud kohustatud poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Indrek Soots