3-17-1350/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1350

Haldusasi

Igor

Geraskin´i

taotlus

esialgse

õiguskaitse

kohaldamiseks

ning

Viru

Vanglale

esialgse

õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemiseks (hoiduda

kartserikaristuste täitmisele pööramisest järjestikku

ning tagada kartserikaristuste täitmise vahe vähemalt

10 päeva).

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Geraskini määruskaebus Tartu Halduskohtu

30. juuni 2017. a määruse peale

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Igor Geraskin

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta

Igor

Geraskini

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

30. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 23. mai 2017 käskkirjaga nr 6-3/516-1 tunnistati kinnipeetav I. Geraskin

süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 10. mail 2017 ning karistati

teda 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistus pöörati täitmisele 6. juunil 2017.

I. Geraskin esitas 19. juunil 2017 vastustajale vaide käskkirja vaidlustamiseks.

2. I. Geraskin esitas 25. juunil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru

Vangla kohustamiseks hoiduda I. Geraskini kartseris hoidmisest pidevalt järjestikku ning

tagada kartserikaristuste täitmise vahel s.t enne uue kartserikaristuse täitmisele pööramist

tavarežiimil viibimine vähemalt 10 päeva.

I. Geraskinit on kartseris hoitud juba üle 6 kuu, ta on esitanud vaide Viru Vangla 23. mai 2017. a

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning menetlus veel kestab. Kinnipeetav on taotlenud

pikaajalise kokkusaamise võimaldamist abikaasa ja lapsega 2017. aasta juunis ja juulis, kuid

mõlemad taotlused on jäänud rahuldamata, kuna kinnipeetav viibib taotletava kokkusaamise

ajal kartseris. Järjestikuste distsiplinaarkaristuste kohaldamisega lõhub vangla meelevaldselt

esialgse õiguskaitse taotluse esitaja füüsilist ja psüühilist tervist ning perekonnasidemeid ja teisi

olulisi kontakte. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud määruses haldusasjas 3-17-533, et vangla

on kohustatud mitte hoidma kinnipeetavat järjestikku kartserirežiimil. Lisaks taotleb

I. Geraskin tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

3. Viru Vangla palus vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta taotlus läbi vaatamata.

Kohtule esitatud taotluses ei ole kaebaja ise määratlenud, millisel alusel ta esialgset õiguskaitset

taotleb ning kaebaja on esitanud kaks erinevat pöördumist, millega võiks menetletavat taotlust

hüpoteetiliselt siduda. Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras abstraktselt kõigil juhtudel, et

vangla jätaks erinevate karistuste vahele vähemalt 10-päevase vahe. Hoolimata kaebaja

viitamisest konkreetsele distsiplinaarasjale (käskkiri nr 6-3/516-1) ja sellele esitatud vaidele, on

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses tuginenud üldisele kohustamiskaebusele, mistõttu ei saa

esitatud taotlust tõlgendada selle vaidemenetluse ajal esitatuks.

Kaebaja nõue seostub pigem 26. aprillil 2017. a A. Nilenderi kui kinnipeetavate s.h I. Geraskini

esindaja poolt esitatud taotlusega, mille puudused kõrvaldati 5. juunil 2017. Nimetatud taotluse

lahendamise 30-päevane tähtaeg ei ole veel saabunud ja taotlus on lahendamata. Vastustaja

leiab, et kuna esialgset õiguskaitset ei ole võimalik kohaldada taotluse lahendamise ajal, tuleb

esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

Kinnipeetavale kohaldatud kartserikaristus kestab 6. juunist – 6. juulini 2017 ning hetkeseisuga

täitmisele pööramata kartserikaristusi ei ole. Kaebaja kannab distsiplinaarkaristust tavalises

elukambris, kus talle kohaldatakse kartserirežiimi isiklike esemete ja päevasel ajal

voodivarustuse äravõtmisega.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 30. juuni 2017. a määrusega I. Geraskini taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse esitamisel ja jättis I. Geraskini esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on sõnastatud üldiselt, aga kaebaja tahet

saab tõlgendada nii, et ta soovib praeguse vaidemenetluse raames käskkirja nr 6-3/516-1

täitmise peatamist.

HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama avalikku huvi,

puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi. Praeguses asjas avalikkuse huvi puudub.

Halduskohus leidis, et I. Geraskin on olnud ajavahemikul 12.05.-06.06.2017 tavarežiimil –

seega ei ole põhust väita, et kartser oleks kestnud ülemäära kaua. Halduskohus leiab, et esialgse

õiguskaitse taotlus on praegu põhjendamatu ja esialgse õiguskaitse taotluse rakendamiseks

puudub vajadus. Seega jääb taotlus täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustus vanglaga selles,

et kaebajal on võimalik distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristusi vältida õiguskuuleka

käitumisega.

5. I. Geraskin esitas 15. juulil 2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub

tühistada Tartu Halduskohtu 30. juuni 2017. a määrus.

Kaebaja ei ole olnud vahemikus 12.05-06.06 2017 tavarežiimil vaid on nüüdseks viibinud

kartserirežiimil järjest üle 7 kuu. Halduskohus ei ole määruse tegemisel arvestanud

õiguskantsleri seisukohtadega 5. oktoobri 2016. a ettekirjutuses ja CPT 2012. aasta raporti

seisukohtadega, kus nõutakse kartserikaristuste kohaldamise lõpetamist just rahumeelse tööst

keeldumise puhul. Lisaks on Tartu Halduskohtu määrus vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu

määrusega 3-17-533, millega sarnases asjas kohaldati kinnipeetavale esialgset õiguskaitset.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt asjas puudub avalik huvi. Kindlasti ei ole

avalikkuse huvides, et kaebaja vabanedes on tema perekond lagunenud, tütar võõrdunud ja

olulised sidemed katkenud.

Lisaks taotleb I. Geraskin tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse

esitamisel.

6. Tartu Ringkonnakohus jätkas 20. juuli 2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

esitajale Tartu Halduskohtu antud menetlusabi ja vabastas I. Geraskini riigilõivu tasumise

kohustusest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja

kohustas vastustajat sellele vastama.

7. Viru Vangla palub määruskaebusele esitatud seisukohas jätta I. Geraskini määruskaebus

läbi vaatamata, kuna faktilised asjaolud on sedavõrd muutunud. Käskkirjaga nr 6-3/516-1

seotud vaidemenetlus on lõppenud Viru Vangla 14. juuli 2017. a vaideotsusega nr 6-12/194-2,

millega jäeti I. Geraskini 19. juuni 2017. a vaie nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata ning teadaolevalt ei ole vaideotsust kohtus vaidlustatud. Määruskaebuse esitaja on

käskkirjaga nr 6-3/516-1 määratud distsiplinaarkaristuse ära kandnud, mistõttu ei saa esialgse

õiguskaitse taotlus samas asjas enam olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Määruskaebuse

esitaja kannab hetkel käskkirjaga nr 6-3/648-1 määratud distsiplinaarkaristust ning käesolevalt

toimub distsiplinaarmenetlus 12. juulil 2017 ja 21. juulil 2017 koostatud ettekannete osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

9. HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või

kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse

efektiivsus ning hoida kohtu- või vaidemenetluse ajal ära niisugune isiku õiguste riive, mille

kõrvaldamine ei ole pärast põhivaidluse lõppu enam võimalik. Seega peab kaebaja vajama

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma

õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse

eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja

aluse kohta, ületamata nende piire. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üheks kriteeriumiks

on, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, olema eesmärgipärane ning

esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole

põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.

10. I. Geraskin taotleb, et kohus kohustaks Viru Vanglat hoiduma talle järjestikuste

kartserikaristuste kohaldamisest ja võimaldama peale iga kartserikaristuse ärakandmist

tavarežiimil viibimist vähemalt 10 päeva. Halduskohus on lugenud esialgse õiguskaitse taotluse

vaidemenetluse tõttu lubatavaks, kuna I. Geraskin on eelnevalt vaidemenetluses vaidlustanud

talle

kartserikaristuse

määramise

ja

taotluse

esitamise

ajal

täitmisele

pööratud

käskkirja nr 6-3/516-1, mille täitmise peatamist halduskohtu hinnangul esialgse õiguskaitse

abinõuna soovitakse. Käesolevaks ajaks on nimetatud vaidemenetlus lõppenud Viru Vangla

14. juuli 2017. a otsusega nr 6-12/194-2, millega I. Geraskini vaie jäeti rahuldamata. Vastustaja

ka halduskohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud vaidemenetlus ei anna alust I. Geraskini

taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks, kuna vaide rahuldamata jätmisele

järgnevas kohtumenetluses saab kaebaja vaidlustada üksnes konkreetse distsiplinaarkaristuse

määramist ja asja lahendamisel ei saa kohus anda hinnangut distsiplinaarkaristuste

järjestikusele kohaldamisele.

Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole I. Geraskin esitanud vanglale vaiet ega kohtule kaebust

kartserikaristuste vahedeta täitmisele pööramise vaidlustamiseks ning kartserikaristuste

kandmise vahapeal tavarežiimi võimaldamiseks. Seega ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse

esemega seonduvalt kohtumenetlust ega vaidemenetlust.

11. Eelnevast tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ringkonnakohus jätab

Igor Geraskini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2017. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

12. HKMS § 210 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale

esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks

lahendamiseks. Ringkonnakohus peab ringkonnakohtunike puhkuste ajakavast tulenevalt asja

kiiremaks lahendamiseks põhjendatuks määruskaebuse lahendamist ühe ringkonnakohtuniku

poolt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik