Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
4-09-10393/1 AI generated

4-09-10393/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-10393/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Gert Pening süüdi LS § 74-1 lg 2, 74-15 lg 1, 74-35 lg 1, LkindlS § 66-1 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.06.2009.a. kell 08.45.

Legislator headnote

AI generated

4-09-10393/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.06.2009.a. kell 08.45.

Keywords

AI generated
driving whilst disqualified motorway vignette traffic violation non-roadworthy vehicle misuse of permits and plates pledge of movable property
AI generated
1-13-1355/3
Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 (kahel) korral; väärtegude eest karistatud 5 (viiel) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta (üks) vangistust.
1-05-1248\1
Järva PP otsus 02.09.02.a.
1-12-10269/3
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2012.a Rapla Kriminaalasja number 1-12-10269 Kohtunik Indrek Saar Prokuröri abi Milvi Pruus Kriminaalasi G.V süüdistusasi KarS § 329 järgi käskmenetluses. emakeeleks eesti keel, keskharidusega, xxxxxxxx xxxxx xx juhatuse liige, karistatud 02.oktoobril 2012.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxxx maakond.
2-07-50257/3
H. esitas 03.detsembril 2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks üürilepingu pikendamisel X osaühinguga. Ta on invaliidsuspensionil ja õigusabi taotleja sissetulekuks on tema pension 2405 krooni, puuetega inimeste sotsiaaltoetus 420 krooni ja Maksuameti teatise järgi sai ta 2006.a. sissetulekut 22827 krooni ulatuses. Perekonnaseisult on ta lahutatud. Kinnistusraamatu andmetel omab G. H. kinnistut nr xxxxxxx, mis asub X linnas ; autoregistri andmetel omab ta kolme xxx marki autot, ehitusaastad on neil xxxx, xxxx ja xxxx; äriregistri andmetel võtab ta osa mittetulundusühingu tööst juhatuse liikmena V seltsis. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi.
4-09-21961/1
novembril 2009.a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-21961 Kohtunik ,sekretär, tõlk Leili Raedla, sekretär Jane Põldoja, tõlk Katrin-Jana Vaab Väärteoasi G.M-i väärteoasi Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi Menetlusalune isik G.M (ik xxx,elukoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number

4-09-10393 Otsuse kuupäev

10. juuni 2009.a Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi Gert Pening (isikukood 38807276022, elukoht xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 74-1 lg 2, 74-15 lg 1; 74-35 lg 1, LkindlS § 66-1 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev

10. juuni 2009.a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametnik Hannes Küünarpuu, Gert Pening Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:

1. Tunnistada Gert Pening süüdi LS § 74-1 lg 2, 74-15 lg 1, 74-35 lg 1, LkindlS § 66-1 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.06.2009.a. kell 08.45.

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD 10.06.2009 koostati väärteoprotokoll nr AB 1079798 mille kohaselt G. Pening 10.06.2009 kella 08.45 ajal juhtis Liivalaia tänaval s/a Volkswagen Passat reg nr xxx ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud; alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega; sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus maksevabal perioodil, puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus, pannes seega toime LS § 74-1 lg 2, 74-15 lg 1, 74-35 lg 1, LkindlS § 66-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 15 päeva. Rahalised karistused ei ole mõju avaldanud.

2. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis autot, omamata juhtimisõigust ning varasemalt oli ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõitis ristmikule kollase tulega. Tehniline pass ununes koju, liikluskindlustust ei ole. Rahatrahvid on tasumata, kuna tal ei olnud varem vahendeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärtegude toimepanemine G. Pening poolt ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 74-1 lg 2, 74-15 lg 1, 74-35 lg 1, LkindlS § 66-1 lg 1 järgi. Väärtegu on tõendatud: menetlusaluse isiku ja tunnistaja

S. Peloneni ütlustega, väärteoprotokolliga, 19.07.2008.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

4. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud erinevate süütegude eest rahatrahviga. Määratud rahatrahvid on valdavas osas tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik