5-17-18/4 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

5-17-18

Määruse kuupäev

7. august 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Malle Seppik, Saale

Laos ja Paavo Randma

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 98 „Audru

valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla osas

haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Tõstamaa Vallavolikogu 21. juuli 2017. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Tõstamaa Vallavolikogu taotlus peatada kuni Riigikohtu otsuse

jõustumiseni Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 98 „Audru valla, Paikuse valla,

Pärnu linna ja Tõstamaa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse

3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“

muutmine“ kehtivus, täitmine või jõustumine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu määruse nr 98 „Audru valla, Paikuse valla, Pärnu

linna ja Tõstamaa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi

määrus). Määruse § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustati uue haldusüksuse Pärnu linna moodustamine

Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemise teel. Uue haldusüksuse

moodustamine jõustub määruse § 6 lõike 2 kohaselt Pärnu Linnavolikogu valimistulemuste

väljakuulutamise päeval.

2. 21. juulil 2017. a esitas Tõstamaa Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles palub algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ning

tunnistada määrus põhiseaduse (PS) §-dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning kehtetuks. Samuti

palutakse taotluses peatada vaidlustatud määruse kehtivus või selle täitmine või määruse veel

jõustumata sätete jõustumine kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni.

TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

3. Tõstamaa Vallavolikogu on seisukohal, et määruse kehtivuse peatamine on vajalik põhjusel, et

Tõstamaa valla õigussubjektsus võib valimiste tulemusel lõppeda enne vaidluse lahendamist

Riigikohtus. Sellisel juhul jääb Tõstamaa vald vastuolus PS §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse

5-17-18

üksuse õiguste kaitse garantiiga ilma võimalusest kaitsta ennast riigivõimu meelevaldse otsuse

vastu. Vaidlusaluse määruse tagajärjed on sellisel juhul pöördumatud, kuna endise olukorra

taastamine on võimatu. Uus moodustatav õigussubjekt Pärnu linn astub Tõstamaa valla asemele ka

kohtumenetluses ning peab oma huvidest lähtudes Riigikohtule esitatud taotlusest loobuma.

4. Lisaks sellele on määruse kehtivus vaja peatada välistamaks segadust valimistoimingutega.

Tõstamaa valla territooriumil on teinud valimistoiminguid nii maavanem moodustatava Pärnu linna

kohta kui ka taotluse esitaja Tõstamaa valla kohta. Maavanema valimistoimingud ei asenda taotluse

esitaja tehtud valimistoiminguid ega muuda neid kehtetuks. Taotleja kavatseb viia Tõstamaa vallas

läbi volikogu valimised, alustades 16. augustist 2017 kandidaatide ülesseadmisega. Kui Tõstamaa

valla territooriumil toimuksid samaaegselt kahed valimised, oleks see vastuolus õigusselguse ja

demokraatia põhimõtetega. Sellega kaasnevad suuremad kulud ja vaidlused, välistatud pole

valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ja kordusvalimiste läbiviimine. Juhul, kui maavanema

valimistoimingud asendavad Tõstamaa Vallavolikogu tehtud valimistoiminguid, toimuvad valimised

üksnes moodustatavas Pärnu linnas. Riigikohtule esitatud taotluse rahuldamise korral kujuneks siis

aga olukord, kus Tõstamaa vallal ei oleks volikogu ning selle asemel astub ametisse hoopis

moodustatava Pärnu linna volikogu. Määruse kehtivuse peatamisel saaksid volikogude valimised

toimuda praegustes valdades, taotluse rahuldamata jätmise korral tuleks läbi viia erakorralised

valimised moodustatava Pärnu linna piirides.

5. Tõstamaa Vallavolikogu on seisukohal, et peatada ei tuleks üksnes määruse veel jõustumata sätete

jõustumine, vaid kogu vaidlusaluse määruse kehtimine või selle täitmine, tuginedes analoogia korras

halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lõike 1 punktile 1. Määruse § 6 järgi ei ole määruse § 1

lõiked 1 ja 2 ning § 4 veel jõustunud, kuid seda üksnes formaalselt, sisuliselt avaldab määrus mõju

juba enne valimisi. Vahetult pärast vaidlusaluse määruse osalist jõustumist asus Pärnu maavanem

tegema moodustatava Pärnu linna kohta valimistoiminguid, mis tähendab määruse täitmist. Juhul

kui määruse kehtivust ei peatata, ei ole maavanema valimistoiminguid võimalik takistada ning

valimised toimuvad õigusvastase sundühendamise alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tõstamaa Vallavolikogu palub peatada vaidlusaluse määruse kehtivus, täitmine või jõustumine

kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Taotluse esitaja on seisukohal, et juhul kui Tõstamaa valla

õigussubjektsus lõpeb enne vaidluse lahendamist Riigikohtus, toob see nimetatud

omavalitsusüksuse jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed.

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 12 järgi võib Riigikohus

menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või omal algatusel põhistatult peatada vaidlustatud

õigustloova akti või selle sätte jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Arvestades PSJKS

§-s 7 sätestatut, saab Riigikohus PSJKS § 12 järgides peatada kohaliku omavalitsuse volikogu

taotluse alusel sellise veel jõustumata õigusakti või selle sätte jõustumise, mis riivab või võib riivata

kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi.

8. Kolleegium möönab, et vaidlusalune määrus võib riivata Tõstamaa valla põhiseaduslikke tagatisi.

Määruse § 1 lõiked 1 ja 2 toovad kaasa uue haldusüksuse Pärnu linna moodustamise olemasolevate

Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemise teel. Eesti territoriaalse

haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 lõike 2 järgi ühinemise tulemusena kohaliku omavalitsuse

üksuse moodustamisel ühinev kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb

ja ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus on ühinenud kohaliku

omavalitsuse üksuste üldõigusjärglane.

9. Määruse sätted, mis toovad kaasa Tõstamaa valla õigussubjektsuse lõppemise, ei ole jõustunud.

ETHS § 92 lõike 1 järgi tekib haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuval

2(4)

5-17-18

kohaliku omavalitsuse üksusel õigusvõime kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste

väljakuulutamise päeval. Sellega kooskõlas näeb määruse § 6 lõige 2 ette, et määruse § 1 lõiked 1

ja 2 jõustuvad moodustatava Pärnu linna volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

10. Seega on kolleegiumi hinnangul küll olemas formaalsed eeldused PSJKS § 12 kohaldamiseks

määruse § 1 lõigete 1 ja 2 jõustumise peatamiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa taotluse

rahuldamiseks. Õigusakti või selle sätete jõustumise peatamise taotluse lahendamisel tuleb lisaks

sellele hinnata, kas õigusakti jõustumine muudab taotlejal õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks

(vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-

4-1-34-14, punkt 9 ja 26. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-4-1-23-15, punkt 8).

11. Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust määruse jõustumata sätete jõustumise

peatamiseks. Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et

menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist. Juhul kui kolleegium

ei jõua otsuseni enne valimistulemuste väljakuulutamist, saab kolleegium vajadusel ka omal

algatusel peatada vaidlustatud määruse sätete jõustumise. Pärast põhjalikku tutvumist

menetlusosaliste seisukohtadega saab kolleegium arvestada ka taotluse rahuldamise perspektiivi.

12. Tõstamaa Vallavolikogu leiab, et määruse kehtivus või täitmine tuleks peatada probleemide

tõttu, mis on seotud 2017. aasta sügisel toimuvate korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistega. Kolleegium mõistab taotlust nii, et taotleja arvates tuleks määruse kehtivuse peatamisel

valimised läbi viia olemasolevates omavalitsusüksustes.

13. Kolleegium märgib, et vaidlusalune määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda,

kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates

omavalitsusüksustes. Omavalitsusüksustel, kelle suhtes Vabariigi Valitsus algatas vastavalt

haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lõikele 2 haldusterritoriaalse korralduse muutmise, oli tulenevalt

HRS § 12 lõike 2 punktist 4 pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist kohustus teha hiljemalt

15. juuniks 2017 koostöös teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduses sätestatud valimistoimingud moodustatavale omavalitsusüksusele volikogu valimiseks.

Maavanema pädevus teha moodustatava omavalitsusüksuse volikogu valimiseks valimistoiminguid

tuleneb seejuures HRS § 12 lõikest 9 koostoimes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

§-ga 703. HRS § 12 lõike 9 järgi läks valimistoimingute tegemise pädevus maavanemale üle juhul,

kui asjaomased volikogud ei olnud 15. juuniks 2017 teinud HRS § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud

otsuseid ja toiminguid või kui volikogude otsused ei olnud samased. Kohaliku omavalitsuse

volikogu valimised toimuvad olemasolevates omavalitsusüksustes üksnes juhul, kui Vabariigi

Valitsus otsustas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse vastavalt HRS § 9 lõike 9

punktile 1 lõpetada. Seega tulenevad kohustused, mida kohalikel omavalitsustel ja maavanematel

seoses 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega täita tuleb, haldusreformi seadusest,

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest,

mistõttu ei saaks vaidlustatud määruse kehtivuse või täitmise peatamine tuua kaasa taotleja poolt

soovitud tagajärge. Seetõttu ei käsitle kolleegium pikemalt küsimust, kas õigustloova akti

põhiseaduspärasuse kontrolli menetluses saaks peatada akti või selle sätte kehtivuse või täitmise.

14. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium Tõstamaa Vallavolikogu taotluse vaidlusaluse määruse

kehtivuse, täitmise või jõustumise peatamiseks rahuldamata.

Priit Pikamäe

Viive Ligi

Saale Laos

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Malle Seppik

Paavo Randma

3(4)

5-17-18

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)