Legislator Case Law & Legislation
5-17-17/4 AI generated

5-17-17/4 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Case Number 5-17-17/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

Legislator headnote

AI generated

5-17-17/4 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium: Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

Keywords

AI generated
implementing regulations restrictions by object insurance regulation introduction of new restrictions authorisation requirement expediency of a measure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

5-17-17

Määruse kuupäev

7. august 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Malle Seppik, Saale

Laos ja Paavo Randma

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 99 „Emmaste

valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas

haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli

1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Emmaste Vallavolikogu 20. juuli 2017. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Emmaste Vallavolikogu taotlus peatada kuni Riigikohtu otsuse

jõustumiseni Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla,

Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse

3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“

muutmine“ kehtivus, täitmine või jõustumine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu määruse nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina

valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi

määrus). Määruse § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustati uue haldusüksuse Hiiumaa valla

moodustamine Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel. Uue

haldusüksuse moodustamine jõustub määruse § 6 lõike 2 kohaselt Hiiumaa Vallavolikogu

valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2. 20. juulil 2017. a esitas Emmaste Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles palub algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ning

tunnistada määrus põhiseaduse (PS) §-dega 154 ja 158 koosmõjus PS §-ga 3 vastuolus olevaks ning

kehtetuks. Samuti palutakse taotluses peatada vaidlustatud määruse kehtivus või selle täitmine või

määruse veel jõustumata sätete jõustumine kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni.

TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

5-17-17

3. Taotluse esitaja on seisukohal, et määruse kehtivuse peatamine on vajalik põhjusel, et Emmaste

valla õigussubjektsus võib valimiste tulemusel lõppeda enne vaidluse lahendamist Riigikohtus.

Sellisel juhul jääb Emmaste vald vastuolus PS §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse

õiguste kaitse garantiiga ilma võimalusest kaitsta ennast riigivõimu meelevaldse otsuse vastu.

Vaidlusaluse määruse tagajärjed on sellisel juhul pöördumatud, kuna määruse tagasitäitmine ja

endise olukorra taastamine on võimatu. Uus moodustatav õigussubjekt Hiiumaa vald astub Emmaste

valla asemele ka kohtumenetluses ning peab oma huvidest lähtudes Riigikohtule esitatud taotlusest

loobuma.

4. Lisaks sellele on määruse kehtivus vaja peatada välistamaks segadust valimistoimingutega.

Emmaste valla territooriumil on teinud valimistoiminguid nii maavanem moodustatava Hiiumaa

valla kohta kui ka taotluse esitaja Emmaste valla kohta. Maavanema valimistoimingud ei asenda

taotluse esitaja tehtud valimistoiminguid ega tunnista neid kehtetuks. Taotleja kavatseb viia

Emmaste vallas läbi volikogu valimised, alustades 16. augustist 2017 kandidaatide ülesseadmisega.

Kui Emmaste valla territooriumil toimuksid samaaegselt kahed valimised, oleks see vastuolus

õigusselguse ja demokraatia põhimõtetega. Sellega kaasnevad suuremad kulud ja vaidlused,

välistatud pole valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ja kordusvalimiste läbiviimine. Juhul, kui

maavanema valimistoimingud asendavad Emmaste Vallavolikogu tehtud valimistoiminguid,

toimuvad valimised üksnes moodustatavas Hiiumaa vallas. Riigikohtule esitatud taotluse

rahuldamise korral kujuneks siis aga olukord, kus Emmaste vallal ei oleks volikogu ning selle

asemel astub ametisse hoopis moodustatava Hiiumaa valla volikogu. Määruse kehtivuse peatamisel

saaksid volikogude valimised toimuda praegu olemasolevates valdades, taotluse rahuldamata

jätmise korral tuleks läbi viia erakorralised valimised moodustatava Hiiumaa valla piirides.

5. Taotleja on seisukohal, et peatada ei tuleks üksnes määruse veel jõustumata sätete jõustumist,

vaid kogu vaidlusaluse määruse kehtimine või selle täitmine, tuginedes analoogia korras

halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lõike 1 punktile 1. Määruse § 6 järgi ei ole määruse § 1

lõiked 1 ja 2 ning § 4 veel jõustunud, kuid seda üksnes formaalselt, sisuliselt avaldab määrus mõju

juba enne valimisi. Vahetult pärast vaidlusaluse määruse osalist jõustumist asus Hiiu maavanem

tegema moodustatava Hiiumaa valla kohta valimistoiminguid, mis tähendab määruse täitmist. Juhul

kui määruse kehtivust ei peatata, ei ole maavanema valimistoiminguid võimalik takistada ning

valimised toimuvad õigusvastase sundühendamise alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Emmaste Vallavolikogu palub peatada vaidlusaluse määruse kehtivus, täitmine või jõustumine

kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Taotluse esitaja on seisukohal, et juhul kui Emmaste valla

õigussubjektsus lõpeb enne vaidluse lahendamist Riigikohtus, toob see nimetatud

omavalitsusüksuse jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed.

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 12 järgi võib Riigikohus

menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või omal algatusel põhistatult peatada vaidlustatud

õigustloova akti või selle sätte jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Arvestades PSJKS

§-s 7 sätestatut, saab Riigikohus PSJKS § 12 järgides peatada kohaliku omavalitsuse volikogu

taotluse alusel sellise veel jõustumata õigusakti või selle sätte jõustumise, mis riivab või võib riivata

kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi.

8. Kolleegium möönab, et vaidlusalune määrus võib riivata Emmaste valla põhiseaduslikke tagatisi.

Määruse § 1 lõiked 1 ja 2 toovad kaasa uue haldusüksuse Hiiumaa valla moodustamise

olemasolevate Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel. Eesti

territoriaalse haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 lõike 2 järgi ühinemise tulemusena kohaliku

omavalitsuse üksuse moodustamisel ühinev kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik

2(4)

5-17-17

juriidiline isik lõpeb ja ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus on

ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldõigusjärglane.

9. Määruse sätted, mis toovad kaasa Emmaste valla õigussubjektsuse lõppemise, ei ole jõustunud.

ETHS § 92 lõike 1 järgi tekib haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuval

kohaliku omavalitsuse üksusel õigusvõime kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste

väljakuulutamise päeval. Sellega kooskõlas näeb määruse § 6 lõige 2 ette, et määruse § 1 lõiked 1

ja 2 jõustuvad Hiiumaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

10. Seega on kolleegiumi hinnangul küll olemas formaalsed eeldused PSJKS § 12 kohaldamiseks

määruse § 1 lõigete 1 ja 2 jõustumise peatamiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa taotluse

rahuldamiseks. Õigusakti või selle sätete jõustumise peatamise taotluse lahendamisel tuleb lisaks

sellele hinnata, kas õigusakti jõustumine muudab taotlejal õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks

(vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-

4-1-34-14, punkt 9 ja 26. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-4-1-23-15, punkt 8).

11. Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust määruse jõustumata sätete jõustumise

peatamiseks. Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et

menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist. Juhul kui kolleegium

ei jõua otsuseni enne valimistulemuste väljakuulutamist, saab kolleegium vajadusel ka omal

algatusel peatada vaidlustatud määruse sätete jõustumise. Pärast põhjalikku tutvumist

menetlusosaliste seisukohtadega saab kolleegium arvestada ka taotluse rahuldamise perspektiivi.

12. Emmaste Vallavolikogu leiab, et määruse kehtivus või täitmine tuleks peatada probleemide tõttu,

mis on seotud 2017. aasta sügisel toimuvate korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega.

Kolleegium mõistab taotlust nii, et taotleja arvates tuleks määruse kehtivuse peatamisel valimised

läbi viia olemasolevates omavalitsusüksustes.

13. Kolleegium märgib, et vaidlusalune määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda,

kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates

omavalitsusüksustes. Omavalitsusüksustel, kelle suhtes Vabariigi Valitsus algatas vastavalt

haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lõikele 2 haldusterritoriaalse korralduse muutmise, oli tulenevalt

HRS § 12 lõike 2 punktist 4 pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist kohustus teha hiljemalt

15. juuniks 2017 koostöös teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduses sätestatud valimistoimingud moodustatavale omavalitsusüksusele volikogu valimiseks.

Maavanema pädevus teha moodustatava omavalitsusüksuse volikogu valimiseks valimistoiminguid

tuleneb seejuures HRS § 12 lõikest 9 koostoimes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

§-ga 703. HRS § 12 lõike 9 järgi läks valimistoimingute tegemise pädevus maavanemale üle juhul,

kui asjaomased volikogud ei olnud 15. juuniks 2017 teinud HRS § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud

otsuseid ja toiminguid või kui volikogude otsused ei olnud samased. Kohaliku omavalitsuse

volikogu valimised toimuvad olemasolevates omavalitsusüksustes üksnes juhul, kui Vabariigi

Valitsus otsustas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse vastavalt HRS § 9 lõike 9

punktile 1 lõpetada. Seega tulenevad kohustused, mida kohalikel omavalitsustel ja maavanematel

seoses 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega täita tuleb, haldusreformi seadusest,

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest,

mistõttu ei saaks vaidlustatud määruse kehtivuse või täitmise peatamine tuua kaasa taotleja poolt

soovitud tagajärge. Seetõttu ei käsitle kolleegium pikemalt küsimust, kas õigustloova akti

põhiseaduspärasuse kontrolli menetluses saaks peatada akti või selle sätte kehtivuse või täitmise.

14. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium Emmaste Vallavolikogu taotluse vaidlusaluse määruse

kehtivuse, täitmise või jõustumise peatamiseks rahuldamata.

Priit Pikamäe

Viive Ligi

Saale Laos

3(4)

5-17-17

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Malle Seppik

Paavo Randma

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)