2-14-9193/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-9193

Tsiviilasi

Eve Raeste hagi Alari Oja vastu lepingu kehtivuse

tuvastamiseks, lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks

ja korteriomandite üleandmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. mai 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alari Oja määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Alari Oja (isikukood: XXX),

esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Vastustaja (hageja): Eve Raeste (isikukood: XXX), esindaja

vandeadvokaat Anne Nurmi

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. mai 2017 määrus muutmata ja

Alari Oja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Eve Raeste (hageja) hagi Alari Oja (kostja) vastu lepingu

kehtivuse tuvastamiseks, lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja korteriomandite

üleandmiseks. Maakohus rahuldas 23.03.2016 otsusega hagi, tuvastades 09.02.2011 lepingu

kehtivuse ja kostja 27.01.2014 lepingust taganemise tühisuse ning kohustas kostjat kinnistute

registriosa numbritega 4410903 ja 4415203 üleandmiseks ning nõusoleku ja tahteavalduste

andmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

2. Tartu Ringkonnakohus jättis 21.10.2016 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata,

maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Riigikohus jättis 06.03.2017 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning

kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

3. 19.04.2017 menetluskulude nimekirjas palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ning

mõista kostjalt enda kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja advokaaditasu 6146,06 eurot (sh

käibemaks; maakohtus 11 tundi hinnaga 144 eurot/h ja 14,5 tundi hinnaga 156 eurot/h ning

ringkonnakohtus 14 h 45 min hinnaga 156 eurot/h).

26.04.2017 vastuväites palus kostja kontrollida menetluskulude põhjendatust hageja esindaja

töömahu osas ja vähendada lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt 20 tunni võrra.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus rahuldas 12. mai 2017 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 4014 eurot. Maakohus jättis avalduse rahuldamata lepingulise

esindaja kulu 2132,06 euro osas.

Hageja avalduse järgi on tema menetluskuluks riigilõiv hagiavalduselt 750 eurot. Hageja on

riigilõivu tasunud (I kd lk 1, 49). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb määrata hageja

menetluskuluks riigilõiv 750 eurot.

Menetluskulude nimekirja ja arvete järgi oli hageja esindaja tunnitasu maakohtus 144 eurot/h

käibemaksuga (esimesed 11 h) ja 156 eurot/h käibemaksuga ning ringkonnakohtus 156 eurot/h

käibemaksuga. Maakohus leidis, et tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu maakohtus 25,5 h (materjalidega

tutvumine, õiguslik analüüs, hagi ja tagamise taotluse koostamine 6,5 h; hagi 12.03.2014

täiendus 1 h; 30.07.2014 seisukoha koostamine kostja 07.04.2014 vastusele 3,5 h; kostja

18.08.2014 seisukohtadega tutvumine ja analüüs, 06.10.2014 maakohtus toimikuga tutvumine

ja hageja 06.10.2014 seisukohtade koostamine 6 h 20 min; kohtuistungi ettevalmistus 1 h;

istungil osalemine 2 h 10 min; lõplike seisukohtade koostamine 5 h. Nii hagiavalduse kui hagi

täienduse (I kd lk 2-7, 37-40) on allkirjastanud ja esitanud hageja ise ning puudusid viited

vandeadvokaat Anne Nurmile kui lepingulisele esindajale. Alles 2014 juunis avaldas hageja

telefoni teel, et tema esindaja on vandeadvokaat Anne Nurmi, ning kohus edastas 17.06.2014

advokaadile kostja vastuse (I kd lk 111 pöördel, lk 112). Toimikust ei nähtu, et vandeadvokaat

Anne Nurmi oleks osalenud kohtumenetluses hageja lepingulise esindajana enne 30.07.2014

menetlusdokumendi esitamist (I kd lk 113-119). Seega ei ole põhjendatud hageja lepingulise

esindaja ajakulu hagi ja täienduse koostamisele kokku 7,5 h.

Tsiviilasi oli keskmise keerukuse ja mahukusega. Hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni

arvestades ei tohiks antud vaidlusega seonduvate õiguslike probleemide analüüs olla tema jaoks

ajamahukas. Osaliselt kordavad hageja hilisemad menetlusdokumendid varasemates

menetlusdokumentides toodud seisukohti. Asjas toimus üks istung kestusega 2 h 10 min.

Eeltoodut arvestades pidas kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

maakohtus kokku 18 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 14 h 45 min

(tutvumine apellatsioonkaebusega ja õiguslik analüüs 3 h; vastus apellatsioonkaebusele 7 h;

tsiviilasja materjalide õiguslik analüüs 2 h 5 min ja lõplike seisukohtade koostamine 2 h 25 min;

kohtutoimikuga tutvumine 15 min). Kohus leidis, et hageja esindajate ajakulu ringkonnakohtus

on ülepaisutatud. Arvestades hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja oli juba varasemalt asja materjalidega piisavalt

tutvunud ning asja piisavalt analüüsinud, pidas maakohus põhjendatuks ajakulu kokku 8 h.

Apellatsioonkaebusele vastuse ja apellatsioonimenetluses lõplike seisukohtade koostamine ei

tohiks olla ebaproportsionaalselt ajamahukas, sest asjaolud on maakohtus läbi arutatud ja

menetlusosaliste õiguslikud positsioonid selged.

Eeltoodut arvestades luges maakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks kokku

4014 eurot (3,5 h maakohtus × 144 eurot + (14,5 h maakohtus + 8 h ringkonnakohtus) × 156

eurot).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kostja Alari Oja (määruskaebuse esitaja) esitas Tartu Maakohtu 12.05.2017 määruse peale

määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu määrus osas, millega maakohus

rahuldas hageja menetluskulude taotluse summas 4764 eurot ning teha uus määrus, millega

vähendada täiendavalt kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja menetluskulu

vähemalt 20 tunni võrra. Muus osas palub kostja jätta maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud diskretsiooni piire ega ole põhjendanud, millises

ulatuses ja miks peab kohus vastustaja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks.

Põhjendatud ei ole hagiavalduse täiendamise ajakulu ühe tunni ulatuses (märts 2014).

Nimetatud menetlustoiming ja sellele kulunud aeg on tekkinud vastustajast tulenevatest

asjaoludest, mistõttu ei ole selle kulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

Põhjendatud ei ole ajakulu 6 tundi 20 minutit 18. augusti 2014 seisukohtadega tutvumiseks,

tsiviilasja nr 2-14-9193 toimikuga tutvumiseks ja kostja seisukohtadele vastuse koostamiseks

(oktoober 2014). Hageja menetlusdokumendis oli esitatud sisulisi vastuväiteid üksnes 3,5

leheküljel, millest suur osa olid kopeeringud seaduse paragrahvidest, kohtu toimikust ja

vastustaja varasematest seisukohtadest. Ei ole eluliselt usutav, et selleks kulus 6 h 20 min.

Põhjendatud ei ole ka ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse

koostamiseks 10 h (juuli 2016). Põhjendatud ajakulu spetsifikatsioonis kajastatud toimingutele

on kokku maksimaalselt 4 h, kuna vastustaja vastus koosnes 7 leheküljest, millest sisulist teksti

oli küll 4 lehekülge, kuid vastustaja esindaja koostatud vastuse sisuline tekst oli osaliselt

kopeeritud vastustaja varasematest menetlusdokumentidest.

Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tsiviilasja nr 2-14-9193 materjalide

õiguslikuks analüüsiks ja lõplike seisukohtade koostamiseks kulus tal kokku 4 h 30 min

(september 2016). Hageja esindaja on märkinud, et maakohtu menetluses kulus tal

30. septembri 2016 lõplike seisukohtade koostamiseks 5 töötundi, kuid sama menetlustoimingu

on vastustaja esindaja märkinud ringkonnakohtu menetluse kuluna, sealseks ajakuluks on

märgitud 4 h 30 min. Arvestades asjaolu, et antud menetlustoiming on kajastatud juba maakohtu

menetlusdokumentides, siis ei ole selle kulu topelt väljamõistmine kostjalt mitte kuidagi

põhjendatud.

Maakohus on leidnud, et vastustajale osutatud õigusabi teenuse tunnihinnad on põhjendatud,

kuid on jätnud selgitamata, miks peab kohus tsiviilasja nr 2-14-9193 sedavõrd keerukaks, et on

põhjendatud õigusabi teenuse osutamine tavapärasest kõrgema tunnihinnaga. Hageja esindaja

tunnitasu on asja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Hageja Eve Raeste (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata. Maakohtu 12.05.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Õige ei ole väide, et kohus on jätnud selgitamata, millises ulatuses on hagi täiendamise

menetluskulu 1 h põhjendatud. Määruses ei pidanud maakohus seda menetluskulu põhjendatuks

asjaoluga, et vandeadvokaat Anne Nurmi ei osalenud kohtumenetluses hageja lepingulise

esindajana enne 30.07.2014 menetlusdokumendi esitamist.

Määruskaebuse p 1.4 toodud väited on asjakohatud. 18.08.2014 kostja seisukohad ja taotlused

erinesid osalt sellest, mis kostja oli esitanud hagivastuses. Selles vastuses on kostja toonud sisse

aegumise vastuväited jm väiteid, mida ei olnud sellisena hagivastuses esitatud, mis vajasid

õiguslikku analüüsi ja seisukohtade kujundamist.

Määruskaebuse p 1.6 toodud seisukohad on alusetud ja põhjendamatud. Maakohus on oluliselt

vähendanud apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvat vastustaja lepingulise esindaja tasu,

seejuures ka määruskaebuses vaidlustatud 10 töötundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja

vastuse koostamiseks.

Määruskaebuse p 1.7 viidatud lõplike seisukohtade eest esitatud arved ei ole topelt esitatud.

Arve 4 h ja 30 min kohta on esitatud 04.05.2016 maakohtu menetluses lõplike seiskohtade

kujundamiseks tehtud õigusliku analüüsi, seisukohtade kujundamise ja koostamise eest ja 5 h

30.09.2016 apellatsioonimenetluses esitatud lõplike seisukohtade kujundamiseks tehtud

apellatsioonimenetluse õigusliku analüüsi, seisukohtade kujundamise ja koostamise eest.

Määruskaebuses toodud ülejäänud punktides toodud väiteid on põhjendamatud. Kohus on selles

osa lähtunud Riigikohtu juhistest ja selle ka kohtumääruse välja toonud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. mai 2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. Alari Oja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata vastavalt TsMS

§ 654 lg-le 6 koostoimes §-ga 659.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust

osas, millega rahuldati hageja menetluskulude taotlus.

Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu

diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14).

Diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas kaalutlusõiguse

nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude kaalumata jätmist ja nendega

arvestamata jätmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja lahendatus asja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-

6-16 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse

üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega.

9. Maakohus määras hageja menetluskuluks riigilõivu 750 eurot. Kuigi kostja on vaidlustanud

maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse (4764

eurot, sh riigilõiv 750 eurot), ei tulene määruskaebuse põhjendustest sisulisi vastuväiteid

riigilõivu 750 eurot menetluskuluks määramise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

määrus on selles osas põhjendatud ja seaduslik.

10. Menetluskulude nimekirja järgi oli maakohtus hageja esindaja ajakulu 25,5 h, millest

maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks 18 h.

Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks maakohus leidnud, et hagi täiendamise

menetluskulu 1 h ulatuses on põhjendatud. Vastupidi, maakohus on jätnud nii hagiavalduse

(6,5 h) kui hagi 12.03.2014 täienduse koostamise osas (1 h) hageja menetluskulude hüvitamise

taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on maakohus hinnanud lepingulise esindaja kulude

vajalikkust ja põhjendatust vastavalt kohtule antud kaalutlusõigusele. Seega puudub

ringkonnakohtul võimalus ja vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Maakohus ei ole rikkunud

materiaal- ega menetlusõigust.

11. Menetluskulude nimekirja järgi oli ringkonnakohtus hageja esindaja ajakulu 14 h 45 min,

millest maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 8 h.

Õige ei ole määruskaebuses väidetu, et maakohus on pidanud põhjendatuks hageja

menetluskulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumisega ja sellele vastuse koostamisega kokku

10 h ning seoses lõplike seisukohtade koostamisega 4 h ja 30 min.

Maakohus on leidnud, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohus on ülepaisutatud ning et

lõplike seisukohtade koostamine ei tohiks olla ebaproportsionaalselt ajamahukas. Maakohus

pidas põhjendatuks ajakulu kokku 8 h ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga

ja leiab, et maakohus ei ole menetluskulude põhjendatuse hindamisel ületanud

diskretsioonipiire.

12. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväitega, mille kohaselt ei ole hageja lõplike

seisukohtade eest esitatud arveid topelt esitanud. Hageja menetluskulude nimekirjast (II kd

tl 136-139) tuleneb, et lõplikud seisukohad on esitatud nii maakohtus 5 h (arve nr 20-2015, II kd

tl 145) kui ringkonnakohtus 4 h 30 min (arve nr 160191, II kd tl 147). Seega ei ole maakohus

mõistnud menetluskulusid välja kahekordselt, kuna tegemist oli erinevates kohtuastmetes

koostatud menetlusdokumentidega ning ka eraldi tekkinud ajakuluga.

13. Ringkonnakohus ei nõustu väidetega, mille kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu asja

keerukust arvestades põhjendamatult kõrge.

Maakohus on oma lahendi p-i 5 kolmandas lõigus selgitanud, et kuigi Riigikohus on pidanud

mõistlikuks tunnitasu 120 eurot, on Riigikohus pidanud tavapäraseks ka sellest kõrgemat

tunnitasu (RKTKm 3-2-1-91-13). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14

(p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu

127 eurot 82 senti ning see on aastatega eelduslikult tõusnud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et hageja lepingulise esindaja

töötunni tasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

14. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp