2-16-5096/18 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Merit Helm

Näncy-Marita Maltseva

Määruse tegemise aeg ja koht

01. august 2017.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-16-5096

Tsiviilasi

Osaühing Xxxxavaldus täitemenetluse peatamiseks

või ajatamiseks täiteasjas nr 025/2014/2494

Menetlustoiming

Avaldusest

loobumise

vastuvõtmine,

menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised

Avaldaja: Osaühing Xxxx, registrikood xxxx

Avaldaja

esindaja:

vandeadvokaat

Kristel

Valk,

e-post: menetlus@sirel.com

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts,

e-post: kaire.polts@taitur.just.ee

Puudutatud isik II: XxxxOÜ, registrikood xxxx, e-post:

kaupo@pastak.com

Puudutatud isiku II esindajad: vandeadvokaat Elmer

Muna,

vandeadvokaat

Kadri

Lember,

e-post:

elmer.muna@derling.ee, kadri.lember@derling.ee

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja 10.05.2017.a avaldusest loobumise avaldus.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-5096.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.

4. Määrata puudutatud isiku I menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et neid

avaldajalt välja ei mõista.

5. Välja mõista avaldajalt Osaühingult Xxxxpuudutatud isiku II XxxxOÜ kasuks

menetluskulud summas 1 365 eurot.

6. Välja mõista avaldajalt Osaühingult Xxxxpuudutatud isiku II XxxxOÜ kasuks

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud

määras

alates

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest kuni tasumiseni.

7. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Xxxxesitas 31.03.2016.a Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks

või alternatiivselt täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2014/2494.

2. 04.04.2016.a kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse.

3. 10.05.2017.a esitas avaldaja kohtule taotluse, milles palub tsiviilasja nr 2-16-5096

menetluse lõpetada avalduse sisulise läbi vaatamata jätmisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine

menetluse lõpetamise alus. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Avaldaja on esitanud kohtule taotluse avaldusest loobumiseks ning menetluse lõpetamiseks.

Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku

huvi (TsMS § 429 lg 4), mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas

nr 2-16-5096 lõpetada.

7. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg

4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud.

8. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse peatamise või ajatamise menetluses tehtav lahend

on selgelt võlgniku huvides, mistõttu on üldjuhul tulenevalt TsMS § 172 lg 1 sätestatust

põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda. Käesoleval juhul tuleb lisaks arvestada

asjaolu, et avaldaja on avaldusest loobunud. 10.05.2017.a loobumise avalduses on avaldaja

märkinud, et Harju Maakohus jättis 04.04.2016.a määrusega tsiviilasjas 2-16-5096 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Selle tulemusena jätkas kohtutäitur täitemenetlust ja

võlgniku arveldusarvelt oli täitemenetluses arestimise tulemusena laekunud kohtutäituri

kontole kogu sissenõudja poolt täitedokumendi alusel nõutav võlanõue (57 277,40 eurot) ning

3 (4)

kogu täitekulude nõue. Seega sisuliselt ei olnud võlgnikul käesolevas asjas täitemenetluse

ajatamist või peatamist võimalik taotleda, sest ka positiivse lahendi jõustumine ei muudaks

olematuks kohtutäituri toiminguid. Seega ei nähtu eeltoodud põhjendusest, et avaldusest

loobumise tingis sissenõudja poolt nõude rahuldamine. Kohtu hinnangul on põhjendatud

tuginedes TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 4 sätestatule jätta menetlusosaliste menetluskulud

avaldaja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

10. Kohtutäitur kohtult menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ei ole. Kulude kandmist

ei nähtu ka toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kohtutäituri menetluskulud

rahaliselt kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõista.

11. 16.05.2017.a

esitas

puudutatud

isik

II

kohtule

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. XxxxOÜ palub TsMS § 168 lg 4 ja 172 lg

1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on esitanud põhjendamatu avalduse,

millest ta on loobunud. Erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jaotamise

üldpõhimõtetest kõrvalekaldumise, antud juhul ei esine. XxxxOÜ menetluskulud seisnevad

õigusabikuludes 1 365 eurot koos käibemaksuga. Puudutatud isik II palub määrata kindlaks,

et menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud summas.

Puudutatud isik kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva asjaga. Puudutatud isik ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

12. Kohtutäitur nõustub nimetatud seisukohaga täies ulatuses, jättes kulude põhjendatuse

kohtu hinnata.

13. Avaldaja peab puudutatud isiku II menetluskulusid põhjendamatult suureks ja

mittevajalikeks arvestades käesoleva menetluse mahtu, sisu ja keerukust. Mõistlikuks saab

pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Menetluskulude nimekirjast nähtub,

et õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, milline

tunnihind on põhjendamatult suur. Puudutatud isik II ei ole põhjendanud miks peaks

käesoleval juhul õigusteenust osutama keskmisest kõrgema tunnihinnaga. Puudutatud isik II

on koostanud sisuliselt ühe menetlusdokumendi, mistõttu palub avaldaja kohtul kontrollida

8,75 tunni ulatuses õigusteenuse osutamise põhjendatust. Sealjuures ei ole 04. mai 2016.a ja

16. mai 2017.a menetlustoimingud kontrollitavad ning toimingu sisu ja sellele kulunud aeg ei

ole omavahel kooskõlas.

14. Kohus leiab, et XxxxOÜ lepingulise esindaja ajakulu osutatud õigusabi osas on täies

ulatuses põhjendatud. Arvestades avaldusele esitatud vastuse sisu ja mahtu ning menetluse

edasist käiku, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabi osutamise ajakuluks 8,75

tundi. Samuti peab kohus mõistlikuks ja advokaadibüroode puhul tavapäraseks

advokaadibüroo tunnihinda, milleks on 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Sarnaselt on ka Riigikohus hiljutises 21.06.2017.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17 pidanud

mõistlikuks õigusabi osutamist nii tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) kui ka 140,61

eurot (käibemaksuta), kuivõrd need ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on 04.05.2016.a menetlustoiminguna

märgitud kohtult saadud info analüüs, tagasiside ja selgitused kliendile menetluse seisu kohta

4 (4)

0,75 tunni vältel ning 16.05.2017.a menetlustoiminguna kohtu kirjadega ja loobumisavalduse

tutvumine, selgitused kliendile 0,75 tunni vältel. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et

04.05.2016.a ja 16.05.2017.a menetlustoimingud ei ole kontrollitavad ning toimingu sisu ja

sellele kulunud aeg ei ole omavahel kooskõlas. Kohtunõuete ja menetlusosaliste poolt esitatud

taotlustega tutvumine ning nende tutvustamine kliendile on eesmärgipärased tegevused

õigusabi osutamisel, 04.05.2016.a ja 16.05.2017.a menetlustoimingud on kohtu hinnangul

olnud vajalikud ja ajaliselt mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb Osaühingult Xxxx välja

mõista II XxxxOÜ kasuks menetluskulud summas 1 365 eurot. Ühtlasi peab kohus

põhjendatuks välja mõista Osaühingult Xxxx XxxxOÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.

15. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt /

Merit Helm

Kohtunik