2-17-4540/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

28. juuli 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-17-4540;

Ergo Insurance SE versus OÜ Varaks;

hagi sõidukikahju väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 7820,35 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Ergo Insurance SE (registrikood 10017013; aadress Tammsaare

tee 47, Tallinn, Harjumaa 11316)

Hageja esindaja

Kairi Koppel (kairi.koppel@ergo.ee)

Kostja

OÜ Varaks (registrikood 10083694; aadress Jakobsoni tn 11,

Viljandi, Viljandimaa 71020)

Kostja esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

Asja lahendamine

kohtuistungil 14. juulil 2017

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused:

Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja OÜ-lt Varaks välja mõista Ergo Insurance SE kasuks 7820,35

eurot.

Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 OÜ-lt Varaks välja mõista Ergo Insurance SE kasuks riigilõiv 475 eurot;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

Hagiavalduse kohaselt 26.01.2016 pöördus Baltichouse Production OÜ esindaja Gert Kiilaspä

ERGO Insurance SE poole avaldusega kindlustushüvitise saamiseks seoses 26.01.2016

Viljandis Pärnu mnt 35a territooriumil toimunud kindlustusjuhtumiga, mille kohaselt kukkus

Pärnu mnt 35a hoone katuselt LHV Pank AS-ile kuuluva ja OÜ Baltichouse Production

kasutuses olevale sõidukile Fiat Doblo Combi Maxi (670BNR) lumi, mis purustas sõiduki

esiklaasi, kapoti ja katuse. Sõiduk Fiat (670BNR) on kindlustatud ERGO Insurance SE-s

sõidukikindlustuse lepingu alusel (poliis nr 3589210/1). ERGO Insurance SE on hüvitanud

tulenevalt sõidukikindlustuslepingu nr 3589210/1 alusel kokku 7820,35 eurot. United

Motors AS ekspert on kahjustada saanud sõiduki avarii järgselt üle vaadanud ning asunud

seisukohale, et kõnealust sõidukit ei ole otstarbekas taastada. Sõiduki taastamise

kalkulatsiooni esitas Autospirit AS hinnaga 17915 eurot. Seega otsustas kindlustusandja

hüvitada sõiduki omanikule sõiduki väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit 13650 eurot,

millest lahutati omavastutus summas 200 eurot ning sõiduki jääkväärtus 4500 eurot. Kuivõrd

aga sõiduki omanik ei soovinud jäänukit endale jätta, siis võttis ERGO Insurance SE selle üle

ja LHV Pank AS arvelduskontole 13450 eurot. Lisaks hüvitas ERGO Insurance SE:

1. asendusauto kulu Hansarent OÜ arve 20008743 summas 615,46 eurot

2. sõiduki Fiat (670BNR) pukseerimiskulu Roheline Laine OÜ arve 161212 summas

215,99 eurot

3. Sõiduki Fiat (670BNR) utiliseerimiskulu AMJ Autoäri OÜ arve nr 17702 summas

638,90 eurot

4. Jäänuk realiseeriti summas 7100 eurot.

Kokkuvõttes on nõue 7820,35 eurot.

Kinnistusregistri andmetel oli sõidukikahju tekkimise hetkel Pärnu mnt 35a Viljandi linnas

omanikuks OÜ Varaks, kes hageja poolt esitatud pretensioonile vastas eitavalt.

Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot.

Kostja seisukohad

Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, mistõttu tuleb hagi rahuldamata jätta.

28.12.2015 sõlmisid OÜ Varaks ja Lõuna Ehitus (registrikood 11106109) OÜ Ehitus-

remonditööde töövõtulepingu “korterelamu - Pärnu mnt. 35 ehitus-remonditööd” objektile s.t.

objektile kus toimus hagiavalduses viidatud kindlustusjuhtum. Viidatud lepingu p. 10.5

kohaselt kohustus töövõtja ehk Lõuna Ehitus OÜ vastutama Ehitus-remonditööde alustamise

hetkest kuni Tellijale objekti üleandmiseni objekti korrashoiu, ohutustehnika-, töötervishoiu

jms. Nõuete täitmise , võttes seega kogu objekti vastutuse enda kanda. Siit tulenevalt leiab

kostja, et OÜ Lõuna Ehitus võttis endale lepingu kehtivuse perioodiks ka vastutuse , millisele

on viidanud hageja hagiavalduses VÕS § 1059 sisalduvate sätete alusel. Kindlustusjuhtum

leidis aset 26.01.2016. 28.12.2015 ehk samal kuupäeval kui kostja ja OÜ Lõuna Ehitus

sõlmisid ülalviidatud töövõtulepingu, sõlmis OÜ Lõuna Ehitus hagejaga ka ehituse

koguriskikindlustuse ehitusperioodiks 29.12.2015 kuni 30.09.2016. Seega võttis hageja endale

kõnealuse lepinguga ka kohustuse hüvitada varakahju summas kuni 1251233 eurot, mis

tähendab kostja arvates seda, et hagejal endal lasub kõnealusest kindlustuslepingust kohustus

kanda kindlustusperioodil kõik varakahjud ning hagi on seega esitatud alusetult.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt

menetluskuludena tasu õigusabi eest 607,50 eurot.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.

Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1059 vastutab ehitisaluse maa omanik või isik, kellel

on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu,

ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud

kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või

kannatanu tegevus.

Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

sõidukit (foto (tl 5)), kahjustas hoonelt varisenud lumi. Hagejal tekkis kindlustuslepingust

(sõiduki kindlustuse poliis (tl 6)), tulenev kahju hüvitamise kohustus sõiduki omanikule ehk

kindlustusvõtjale. Hoone, mille katuselt lumi varises, omanik on kostja.

Hageja on esitanud järgmised mittevaidlustatud tõendid:

1) United Motors AS arvamus (tl 7), millega hageja tõendab kahjustada saanud sõidukit

pole mõistlik taastada.

2) Arve (tl 8), millega hageja tõendab sõiduki väärtust selle soetamisel.

3) Kahjujuhtumi otsus (tl 9-10), millega hageja tõendab kahju hüvitamisega seotud

asjaolusid sõiduki omanikule ja kasutajale.

4) Maksekorraldused (tl 11-13), millega hageja tõendab kahju hüvitamist sõiduki

omanikule ehk LHV Pank AS-ile.

5) Arve koos maksekorraldusega seoses asendusauto kasutamisega (tl 14-15), millega

hageja tõendab kahju olemasolu.

6) Arve koos maksekorraldusega seoses kahjustada saanud sõiduki pukseerimisega (tl

16-17), millega hageja tõendab kahju olemasolu.

7) Arve koos maksekorraldusega seoses sõiduki utiliseerimisega (tl 18-19), millega

hageja tõendab kahju olemasolu.

8) Arve (tl 20), millega hageja tõendab, et kahjustatud sõiduk realiseeriti summaga 7100

eurot, mis on kahju hüvitamise ja nõude suuruse arvutuse osa.

Kohus leiab, et hageja poolt nõude summa (7820,35 eurot) kujunemine on esitatud

dokumentidega tõendatud. Sisuline vaidlus nõude summa arvutuskäigu osas puudub.

Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kahju sõidukile tekkis ehitustegevuse käigus ja tulemusena,

mida hageja eitab täielikult, sest ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid. Hageja leiab, et

ainuüksi hoones ehitustööde teostamine ei ole seostatav kahju tekkimisega sõidukile.

Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et hagejal on õigus tulenevalt VÕS §-st 1059

esitada nõue ehitise omaniku ehk kostja (kinnistusraamatu väljavõte, tl 21) vastu ja kostja ei

ole tõendanud kahju tekkimist seostatuna ehitustegevusega. Seega on hagi põhjendatud hageja

poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel.

Tunnistaja Janek Roosmanni poolt antud ütlused ei ole hagi rahuldamata jätmist kaasatoovad,

sest tunnistaja ütlustest ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et ehitustööde läbiviimisel

kasutatud töövahendite ja lume katuselt varingu vahel on vastuvaidlematu põhjuslik seos

vibratsiooni või muu mõjutuse kaudu.

Tunnistaja arvamus, mille kohaselt piikvasara kasutamise tagajärjel tekkis lumevaring

katuselt, ei ole käsitletav asja tundva isiku arvamusena, sest lumevaring lumest puhastamata

katuse puhul võib toimuda igal ajahetkel.

Seega kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et ainuüksi hoones ehitustööde teostamine

ei ole seostatav kahju tekkimisega sõidukile.

Käesoleval juhul ei ole lume varing katuselt põhjuslikus seoses Lõuna Ehitus OÜ

ehitustegevusega, mistõttu ei ole koguriskikindlustuse poliisi nr 40850459 alusel antud

õigusvastane kahju tekitamine kaetud. Seega ei ole tegemist kostja käsitluse kohase ehituse

koguriskikindlustuse eelduste ja tingimuste (leping tl 31-35, poliis koos lisaga tl 36-37,

tingimused tl 47-49) alla kuuluva juhtumiga.

Seega on hagi esitatud kohase kostja vastu.

Ehitustööde päeviku väljavõttes (tl 53) kõikide ehitustööde käigus kasutatud mehhanismide

mittekajastamine ei ole hagi rahuldamisel määrav, sest kostja ei ole tõendanud, et lumevaring

toimus ehitustööde teostamise tulemusena. Samal põhjusel pole hagi rahuldamata jätmist

kaasatoov ehitustööde päeviku väljavõttes tehtava töö (vaheseinte lammutamine) nimetamine.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hageja poolt tasutud riigilõiv 475 eurot tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik