3-16-1831/35 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohus

Ülle Polluks

27. juuli 2017, Jõhvi

3-16-1831

Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla 28.07.2016 vastuse nr

6-14/18549-4 ja 09.09.2016 vaideotsuse nr 6-12/197-4

tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks seoses

ebapiisava värske õhuga kambris

Kaebaja – Aleksei Bobrovnitski;

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Bobrovnitski kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.08.2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Bobrovnitski esitas 21.06.2016 Viru Vanglale pöördumise, milles juhtis tähelepanu

asjaolule, et alates 01.03.2016, mil ta saabus Viru Vanglasse, on teda hoitud kambrites, kus

puudub värske õhk, kuna aknad ei käi lahti. Värske õhu puudumise tõttu esinevad tal tihti

tugevad peavalud. A. Bobrovnitski palus pöördumises parandada tema kinnipidamistingimusi

ja tagada juurdepääs värskele õhule.

1.1. Viru Vangla 28.07.2016 vastuse nr 6-14/18549-4 kohaselt luges vangla A. Bobrovnitski

pöördumise märgukirjaks ning selgitas, et nõuetele vastav siseõhu kvaliteet kindlustatakse

Viru Vanglas õigesti organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetusega. Normidele vastava

õhuvahetuse tagavad vanglas ööpäevaringselt töötavad filterelemendiga varustatud

ventilatsiooniseadmed. Vangla vastuse kohaselt on Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) raportid, millele pöörduja

on viidanud, Eestile soovituslikud, mitte kohustuslikud. Viru Vangla leidis, et antud juhul ei

ole ta A. Bobrovnitskit kohelnud ebainimlikult ega alandavalt, kuna vangla ei saa reguleerida

välistemperatuuri.

1.2. A. Bobrovnitski esitas Viru Vangla 28.07.2016 vastuse nr 6-14/18549-4 peale 02.08.2016

edasikaebusena pealkirjastatud dokumendi, mida Viru Vangla tõlgendas vaidena ning tagastas

selle 09.09.2016 vaideotsusega nr 6-12/197-4. Vaideotsuse kohaselt ei taga vaide esitamine

vastuskirja nr 6-14/18549-4 peale isikule tema õiguste kaitset, sest nimetatud vastuskirja näol

ei ole tegemist haldusaktiga, mis puudutaks isiku õigusi.

1.3. A. Bobrovnitski esitas 12.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

Viru Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et teda peetakse ruumis, kuhu ei pääse juurde värske

õhk, õigusvastasus ning kohustada Viru Vanglat tagama talle ligipääs värskele õhule. Kaebaja

palus vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

1.4. Tartu Halduskohus jättis 21.09.2016 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta.

1.5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 18.10.2016 määrusega Tartu Halduskohtu 21.09.2016

määruse resolutsiooni p-i 1 (menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine), rahuldas kaebaja

menetlusabi taotluse ja vabastas teda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

1.6. Tartu Halduskohus jättis 15.02.2017 määrusega A. Bobrovnitski kaebuse käiguta ning

määratles kaebuse esitaja jaoks sobiva nõudena Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse

tegemise (tagada ligipääs värskele õhule) nõude ning soovitas kaebajal esitada ka nõude

28.07.2016 vastuse nr 6-14/18549-4 ja 9.09.2016 vaideotsuse nr 6-12/197-4 tühistamiseks.

1.7. Kaebaja teatas 20.02.2017 kohtule esitatud pöördumises, et ta on nõus kaebuse nõuete

esitamisega kohtu poolt kirjeldatud viisil.

1.8. Tartu Halduskohus võttis 02.03.2017 määrusega A. Bobrovnitski kaebuse menetlusse,

määras vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.

1.9. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 28.03.2017.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja väidab, et alates 01.03.2016 kuni käesoleva ajani (kaebuse esitamise hetkeni)

koheldakse teda inimväärikust alandavates kambritingimustes. Viru Vangla on konstrueeritud

nii, et kambrite aknaid ei saa ruumi tuulutamiseks avada. Värske õhu puudumise tõttu on

kaebajal sagedased tugevad peavalud ja eriti suveperioodil on ruumis väljakannatamatult

lämbe. Kaebaja väitel tekitatakse talle sellega suuri füüsilisi kannatusi. Kaebaja leiab, et tema

ööpäevane hoidmine ruumis, kuhu ei pääse värske õhk, on piinamine ja julm kohtlemine.

Sellised kinnipidamistingimused on kaebaja arvates vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 41

lg-ga 1 ja § 45 lg-ga 1, aga samuti põhiseaduse (PS) §-ga 18. Kaebaja viitab CPT poolt Viru

Vangla kinnipidamistingimuste osas 09.11.2012 koostatud raporti punktile 62, Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) 01.04.2014 otsusele asjas nr 32800/12 (Rodulescu vs Rumeenia) ja

põhiseaduse (PS) §-dele 3 ja 123, aga samuti Ühinenud Rahvaste organisatsioonile (ÜRO)

poolt 1955. aastal heaks kiidetud resolutsioonile. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul

tühistada Viru Vangla 28.07.2016 vastuse nr 6-14/18549-4 ja 09.09.2016 vaideotsuse nr 6-

12/197-4 ning teha Viru Vanglale kohustav ettekirjutus – tagada kambris värske õhu

juurdevoolu.

3. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja selgitusel on kaebaja

Viru Vanglas viibimise ajal paiknenud K või P hoones. Vastavalt Viru Vangla finants- ja

majandusosakonna peaspetsialisti 23.03.2017 õiendile teostati Viru Vangla P2 osakonnas

ventilatsioonisüsteemide puhastus- ja hooldustööd augustis 2015 ja K-hoones juunis 2016.

Peale hooldustööde lõppu töötavad süsteemid laitmatult ning tagavad nõuetele vastava

siseõhu kvaliteedi õigesti organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetuse. Kuna kambrite aknad ei

ole avatavad ning kambrite uksed peavad olema suletud, siis normidele vastava õhuvahetuse

tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Seega ei

saa mõjutada aknad kambrites õhuvahetust, sest õhuvahetus on tagatud

ventilatsioonisüsteemiga, mis on projekteeritud ja reguleeritud just arvestatult, et aknad ei

avane. Lisaks on õiendis märgitud, et Viru Vangla ventilatsioonisüsteemide rajamisel on

arvestatud kõiki norme ning kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus vastab Viru Vangla

ehitusaegsetele kui ka käesoleval hetkel kehtivatele normidele. Kambrite õhuvahetus toimib

vastavalt etteantud graafikutele, tagades seaduses ettenähtud sisekliima ning vastab Vabariigi

Valitsuse 26.01.1999 määruses nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“

sätestatule.

3.1. Vastustaja selgitas ka, et suvekuudel võibki olla tavapärasest soojem õhutemperatuur ning

seetõttu on soe nii õues kui ka siseruumides. Isegi, kui kambrite aknad oleksid avatavad, ei

välistaks see suvekuudel palavust kambris (akna kaudu võib palavus liikuda kambrisse).

Vastustaja rõhutab, et tegemist on vanglaga ning aknad ei ole avatavad julgeolekukaalutlustel.

3.2. Eesti valitsus on oma vastuses CPT raportile selgitanud, et Viru Vangla kõikides

kambrites on tagatud sundventilatsioon (sisse- ja väljapuhe), mis tagab eluruumidele

esitatavatele nõuetele vastava õhuhulga. Kõikides eluhoonetes teostati ajavahemikul 2. maist

2012 kuni 21. juunini 2012 mõõtmisi ning tulemused vastavad standardile EVS-EN

12599:2000 „Ventilation for buildings –Test procedures and measuring methods for handling

over installed ventilation and air conditioning systems“ 1 Vastustaja kinnitusel puudutas asjas

nr 32800/12 (Rodulescu vs Rumeenia) EIK-i 01.04.2014 vaidlust kambripinna üle. Samuti ei

puutu asjasse kaebaja poolt nimetatud EIK-i 26.10.2000 otsus (Kudla vs Poola). Sellest

tulenevalt ei pidanud vastustaja kambritingimusi seoses kinniste akendega ei õigusvastasteks

ega kaebaja inimväärikust alandavateks ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

1 (http://www.cpt.coe.int/documents/est/2014-02-inf-est.pdf).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohtule esitatud kaebuses esitas kaebaja järgmised nõuded: 1) Viru Vangla 28.07.2016

vastuse nr 6-14/18549-4 tühistamine; 2) Viru Vangla 09.09.2016 vaideotsuse nr 6-12/197-4

tühistamine ja 3) Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine – tagada värske õhu

juurdevool lahtiste akende kaudu.

5. Haldusasja materjalidest on näha, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla

kambrite (kartserite) aknad ei käi lahti. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas kambrid, kus

viibis kaebaja, vastasid ventileerimise osas kehtestatud nõuetele. Kohus märgib, et nii Viru

Vangla 28.07.2016 vastuse nr 6-14/18549-4 tühistamisnõude kui ka Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemise nõude rahuldamise peamiseks eelduseks on vastustaja tegevuse

õigusvastasus, mis on hõlmatud 28.07.2016 vastusega nr 6-14/18549-4 (haldusmenetluse

seaduse § 54 ja riigivastutuseseaduse § 6 lg 1). Seega, esmalt peab kohus vajalikuks hinnata

vaidlusaluse vastuse õiguspärasust.

5.1. Viru Vangla 28.07.2016 vastuse nr 6-14/18549-4 kohaselt on CPT raportid Eestile

soovituslikud, mitte kohustuslikud. Normidele vastav õhuvahetus kambrites on tagatud

ööpäevaringselt korralikult töötava sundventilatsiooni kaudu. Antud juhul ei ole ta A.

Bobrovnitskit kohelnud ebainimlikult ega alandavalt, kuna vangla ei saa reguleerida

välistemperatuuri.

5.2. Vangs § 45 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel

eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks

vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja

kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. 2016. aastal kehtinud

majandus- ja taristuministri poolt 02.07.2015 vastu võetud määruse nr „Eluruumile esitatavad

nõuded“ § 3 p 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema

vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis

piisava loomuliku valguse. Sama määruse § 4 lg-te 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik

või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle

ringluse.

5.3. Kohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib VangS § 45 lg 1 ammendavalt

nõudeid kambri aknale ning selle sätte kohaselt ei pea see olema avatav. Seega, selles osas ei

ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud

"Eluruumidele esitatavad nõuded" punkt 5 (alates 06.07.2015 majandus- ja taristuministri

määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 p 3). VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab

siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud

"Euroopa vanglareeglistikuga." Euroopa Vanglareeglistiku punkti 18.2 alapunkti a kohaselt

peavad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad võimaldama värske õhu

juurdepääsu lahtikäivad aknad, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral.2 Tartu

Ringkonnakohus leidis ka, et VangS § 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peaks olema avatav. See

on koosõlas vangla eripäraga. Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik tagada vangla

julgeolekut. Seega, järeldas ringkonnakohus, et kambris lahtikäiva akna puudumine ei ole

iseenesest õigusvastane, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu.3

2 RKHKo 3-3-1-14-10, p 8.

3 TrtRnK 3-10-157, p 7.

5.4. Esitatud kaebuses viitas kaebaja CTP poolt 09.11.2012 koostatud raporti p-s 62 võetud

seisukohale. CPT 09.11.2012 raporti punkti 62 kohaselt Viru Vangla kambrite aknad ei olnud

avatavad ning rida vange väitis, et suvel jäi ventilatsioonisüsteem ebapiisavaks, nii et

tingimused olid umbsed. Vangla juhtkond tunnistas, et ventilatsioonisüsteem võib kuuma

ilmaga probleeme põhjustada. CTP soovitas rakendada Eesti valitsusel vajalikud meetmed

tagamaks, et Viru Vangla kõik kambrid oleksid aastaringselt hästi ventileeritud. Tulevaste

kinnipidamiskohtade ehitamise/renoveerimise kontekstis leidis komitee, et oleks soovitatav

tagada võimalus avada osa kambri aknast.

5.5. Riigikohtu Halduskolleegium märkis, et CPT esitab raportites üksnes mittesiduvaid

ettepanekuid (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise

Euroopa konventsiooni art 10 lg 1), kuid menetlusosaline võib aruandes kajastatud

seisukohtadele kohtumenetluses tugineda. Kui kaebuses väidetud kinnipidamistingimuste

kohta ei ole tõendite esitamine mõistlike jõupingutustega võimalik või teatud tingimuse

olemasolu või puudumise kindlakstegemine osutub tagantjärele sootuks võimatuks, võib

menetlusosaliste väidete usutavusele hinnangu andmisel tugineda CPT ja Õiguskantsleri

kontrollkäikude aruannetele. CPT tuvastatud minetused kinnipidamisasutustes tõstatavad aga

kahtluse kinnipidamistingimuste vastavusest kehtestatud reeglitele ja standarditele ning

vastustaja peab esitama tõendeid vaidluse all olnud konkreetsete kinnipidamistingimuste

kohta.4

5.6. Kohus leiab, et CPT 09.11.2012 raporti p-s 62 toodu on küll argument, et palava ilmaga

võib Viru Vangla kambrite õhk olla umbne, kuid kohtu arvates see ei ole piisav

kambritingimuste vajaliku õhuhulga ja selle ringluse tagamise osas õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatud raportis kajastatud kinnipeetavate

tunnistused ja vangla juhtkonna mööndused selle kohta, et palava ilmaga võib

ventilatsioonisüsteem põhjustada probleeme ja seetõttu võivad kambritingimused olla

umbsed, tekitavad kahtlust, kuid siiski ei tõenda, et kaebuses nimetatud perioodil ehk

01.03.2016 kuni 12.09.2016 ei taganud vastustaja normidele vastavat õhuhulka ja selle

ringlust kambrites. Kohus möönab, et suvisel ajal kuuma ilmaga võib sundventilatsiooni

kaudu kambrisse tulenev õhk olla tavalisest soojem, mistõttu võiks kaebajal tekkida tunne, et

õhuringlus kambris on häiritud. See aga ei tähenda, et õhuvahetust ei toimuks. Samas on

kohus seisukohal, et õhuringluse nõuetele vastavust kambris saab tuvastada vaid vastavate

mõõtmiste abil.

5.7. Vastustaja teatas kohtule, et alates 01.03.2016 paiknes kaebaja K või P hoones. Nimetatud

hoonetes asuvates eluruumides tagatakse vajaliku õhuhulga ja selle ringluse

sundventilatsiooni (sisse- ja väljapuhe) kaudu. Vastustaja kinnitusel Viru Vangla P2 osakonnas

teostati ventilatsioonisüsteemide puhastus- ja hooldustöid augustis 2015, K-hoones teostati

puhastus- ja hooldustöid juunis 2016. Peale hooldustööde lõppu töötavad süsteemid laitmatult

ning tagavad nõuetele vastava siseõhu kvaliteedi õigesti organiseeritud ja reguleeritud

õhuvahetuse. Viru Vangla ventilatsioonisüsteemide rajamisel on arvestatud kõiki norme ning

kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus vastab Viru Vangla ehitusaegsetele kui ka käesoleval

hetkel kehtivatele normidele. Kambrite õhuvahetus toimib vastavalt etteantud graafikutele,

tagades seaduses ettenähtud sisekliima ning vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele (t.lk 55).

Vastustaja kinnitas kohtule muu hulgas, et kõikides eluhoonetes teostati ajavahemikul

02.05.2012 kuni 21.06.2012 mõõtmisi ning tulemused vastasid standardile EVS-EN

4 RKHKo 3-3-1-55-16.

12599:2000 (t. lk 54 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda vastutaja poolt esitatud andmete

õigsuses. Tegemist on suhteliselt uue ja kaasaegse vanglaga ning on usutav, et Viru Vangla

ventilatsioonisüsteem vastab nõuetele ja töötab korralikult. Kohus peab vajalikuks märkida ka

seda, et kohtule teadaolevatel andmetel varasemalt ei pööranud tähelepanu Viru Vangla

kambrite õhukvaliteedile ei Õiguskantsler ega teised kinnipeetavad. Kohus nõustub

vastustajaga, et kaebaja viited EIK lahenditele ei ole antud juhul asjakohased.

5.8. Võttes arvesse halduskohtumenetluse käigus kogutud tõendeid, ei pea kohus antud juhul

põhjendatuks pelgalt tuginedes CPT 09.11.2012 koostatud raportile tagantjärgi kindlaks teha,

et kaebaja poolt viibitud kambrites ei olnud alates 01.03.2016 kuni 12.09.2016 tagatud

nõuetele vastav õhuhulk ja selle ringlus. Kohtu arvates oli kaebajal kaebuses esitatud väidete

tõendamiseks olnud võimalus enne kohtusse pöördumist taotleda vanglalt konkreetses

kambris õhuringluse ja õhutemperatuuri mõõtmist, mõõtmiste dokumenteerimist ja talle

esitamist. Järelikult, kaebaja väide selle kohta, et perioodil 01.03.2016 - 12.09.2016 ei

taganud vastustaja värske õhu juurdevoolu kambritesse, jäi tõendamata.5 Sellest tulenevalt

puudub kohtul alus tunnistada kaebaja kinnipidamistingimused seoses asjaoluga, et Viru

Vangla K või P hoonetes ei käi kambrites aknad lahti ja seoses kambrite õhukvaliteediga,

õigusvastasteks.

5.9. Kohus on seisukohal, et kinniste akendega ruumis viibimisest kaebajale põhjustatud

ebamugavused ja ebameeldivused tulenevad paratamatult vangistusest. Tartu Ringkonnakohus

leidis ka, et see, et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus,

mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist.6

Seega kaebaja poolt viibimine kinniste akendega ruumides ei saa iseenesest olla tema

inimväärikust alandav. Kohus möönab siiski, et kuna kambritesse tulevat õhku ei jahutata

võib kuuma ilmaga olla kambris umbne. Arvestades aga Eesti suviste ilmade suhtelist

jahedust, ei pea kohus mõnedel suvistel päevadel umbses kambris viibimist kaebaja

alandavaks kohtlemiseks PS § 18 lg 1 ja VangS § 41 lg 1 tähenduses. Sellistel päevadel

kannatavad palavust ka vabaduses olevad inimesed. Samas nõustub kohus vastustajaga, et

kambri umbsus ei ole alati leevendatav akna avamisega, kuna väljas olev kuum õhk võib

sattuda otse kambrisse.

5.10.

Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et kaebaja

kinnipidamistingimused olid õiguspärased. Seega, Viru Vangla 28.07.2016 vastus nr 6-

14/18549-4, millega vangla sisuliselt keeldus kinnipidamistingimuste (kambrite

ventileerimise osas) parandamisest, on ka õiguspärane. Kuna kohus ei ole tuvastanud ei

kinnipidamistingimuste ega vaidlusaluse vastuse õigusvastasust, siis puuduvad ka alused Viru

Vangla 28.07.2016 vastuse nr 6-14/18549-4 ja 09.09.2016 vaideotsuse nr 6-12/197-4

tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Sellest tulenevalt jätab

kohus kaebuse rahuldamata tervikuna.

6. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja vabastati kaebuse esitamisel nõutavast riigilõivust Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2016

määruse resolutsiooni p-ga 3. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on

kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab

kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus

kaebaja määrusega vabastas (15 eurot), Eesti Vabariigi kanda.

5 RKHKo 3-3-1-7-11, p 22.

6 TrtRnK 3-10-157, p 7.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik