3-16-2561/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2561

Haldusasi

T.V.i ja T.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 ja Tallinna Linnavalitsuse

09.11.2016

korralduse

nr 1700-k tühistamiseks, 24.07.2015 väljastatud ehitusloa

tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad — T.V. ja T.V., volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja — Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas

Kolmas

isik

—

OÜ

Kappeli

Kodu,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Gert Kasekivi

Menetlustoiming

Tähtaja menetluse läbiviimine, menetluse osaline lõpetamine ja

kaebuse osaline läbivaatamata jätmine

Resolutsioon

1. Jätta kaebajate taotlus 24.07.2015 väljastatud ehitusloa

tühistamiskaebusega

vaidlustamisel

kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu haldusasja nr

3-16-2561

menetlus

nõudes

tühistada

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

24.07.2015

väljastatud

ehitusluba nr 1512219/08736.

3. Jätta haldusasi nr 3-16-2561 läbi vaatamata nõuetes

tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2016

kiri nr 4-4/977-12 ja Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016

korraldus nr 1700-k.

4. Tagastada

OÜ-le

Laesson

ja

Partnerid

tema

arveldusarvelt nr EE472200221018606327 tasutud 210-

eurosest riigilõivust 7.50 eurot (riigilõiv kohtule tasutud

12.12.2016).

5. Vastustajal ja kolmandal isikul on õigus esitada

menetluskulude

väljamõistmise

taotlus

koos

menetluskulude

nimekirjaga

päeva

jooksul

käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

1. T.V.

ja

T.V.

on

Tallinnas

J. Kappeli

asuva

korterelamu

omanikud.

J. Kappeli 7 (J. Kappeli 9 naaberkinnistul) asuvale korterelamule väljastati 24.07.2015 ehitusluba

nr 1512219/08736.

Tallinna

Linnaplaneerimise

Amet

(TLPA)

lõpetas

24.08.2016

kirjaga

nr

4-4/977-12

järelevalvemenetluse seoses J. Kappeli 7 ehitustegevusega.

T.V. ja T.V. esitasid 13.09.2016 TLPA-le taotluse järelevalvemenetluse uuendamiseks seoses

asjaoluga, et TLPA oli järelevalvemenetlust lõpetades tuginenud ebaõigetele faktilistele asjaoludele.

21.09.2016 esitasid T.V. ja T.V. korduva taotluse järelevalvemenetluse uuendamiseks ning palusid

ühtlasi informatsiooni, kas TLPA uuendab järelevalvemenetluse.

Kuna TLPA ei vastanud järelevalve uuendamise taotlusele, esitasid T.V. ja T.V. vaide, milles palusid

tunnistada kehtetuks TLPA 24.08.2016 kirja. Tallinna Linnavalitsus jättis 09.11.2016 korraldusega

nr 1700-k vaide rahuldamata.

2. T.V. ja T.V. esitasid Tallinna Halduskohtule 12.12.2016 kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada

Tallinna

Linnavalitsuse

09.11.2016

korraldus

ja

TLPA

24.08.2016

kiri;

2) kohustada TLPA-d otsustama kaalutlusvigadeta J. Kappeli 7 kinnistul toimuva ehitustegevuse osas

toimuva järelevalvemenetluse uuendamise üle; 3) ennistada 24.07.2015 J. Kappeli 7 kinnistu

korterelamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada

J. Kappeli 7 kinnistu korterelamu ehitamiseks 24.07.2015 väljastatud ehitusluba või alternatiivselt

tuvastada selle ehitusloa õigusvastasus; 4) tuvastada J. Kappeli 7 korterelamu ja seda kajastava

muudatusprojekti mittevastavus J. Kappeli 7 detailplaneeringule.

3. Kaebajad esitasid 10.01.2017 kohtule dokumendi, milles palusid lõpetada menetlus

kohustamisnõudes, s.o nõudes kohustada TLPA-d otsustama kaalutlusvigadeta J. Kappeli 7 kinnistul

toimuva ehitustegevuse osas toimuva järelevalvemenetluse uuendamise üle. Lisaks täiendasid

kaebajad kaebust järgmiste nõuetega: 1) keelata TLPA-l J. Kappeli 7 korterelamu muudatusprojekti

heakskiitmine olukorras, kus muudatusprojekt ei vasta J. Kappeli 7 detailplaneeringule; 2) keelata

TLPA-l väljastada J. Kappeli 7 korterelamule kasutusluba.

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 16.03.2017 määrusega (p 1) järgmiste nõuete osas:

1) keelata TLPA-l J. Kappeli 7 korterelamu muudatusprojekti heakskiitmine olukorras, kus

muudatusprojekt ei vasta J. Kappeli 7 detailplaneeringule; 2) keelata TLPA-l väljastada J. Kappeli 7

korterelamule kasutusluba; 3) tuvastada J. Kappeli 7 korterelamu ja seda kajastava muudatusprojekti

mittevastavus J. Kappeli 7 detailplaneeringule; 4) tuvastada J. Kappeli 7 kinnistu korterelamu

ehitamiseks 24.07.2015 väljastatud ehitusloa õigusvastasus. Sama määrusega (p 2) lõpetas kohus

menetluse nõudes kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaalutlusvigadeta otsustama

järelevalvemenetluse uuendamise üle. Ülejäänud osas võttis kohus kaebuse menetlusse (p 3). Kohus

tunnistas vastustajaks Tallinna linna (p 4) ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Kappeli Kodu OÜ

(p 5).

Kaebus on menetluses järgmiste nõuetega: 1) tühistada Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korraldus

nr 1700-k; 2) tühistada TLPA 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12; 3) ennistada ehitusloa tühistamise nõude

kaebetähtaeg ja tühistada 24.07.2015 J. Kappeli 7 kinnistu korterelamu ehitamiseks väljastatud

ehitusluba; 4) alternatiivselt tuvastada ehitusloa õigusvastasus.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.

5.1 Kaebus ei ole lubatav nõude Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k

(vaideotsus) tühistamise osas. Kaebusest ei nähtu, kuidas on vaideotsusega kaebajate õigusi rikutud

muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine.

5.2 Kaebajatel puudub kaebeõigus nõuda TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 tühistamist. Nii

järelevalvemenetluse algatamiseks ja lõpetamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks on

järelevalveorganile ette nähtud kaalutlusõigus. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist, jätkamist või konkreetse järelevalvemeetme rakendamist kolmanda

isiku suhtes. Kaebusest ei nähtu, mil viisil järelevalvemenetluse lõpetamine J. Kappeli 7 kinnistul

toimuva ehitustegevuse osas kaebajate subjektiivseid õigusi kahjustab või mil viisil selle jätkamine

kaebajate olukorda parandaks. Vastustajal on järelevalvemenetluse raames võimalik hinnata ehitise

vastavust ehitusprojektile ja ehitamise ohutust. Tänaseks on ehitustegevus J. Kappeli 7 kinnistul

sisuliselt lõppenud ja hoone on valmis, järelikult saaks järelevalvemenetluse raames hinnata üksnes

ehitise vastavust ehitusprojektile. Võimalik kaebajate subjektiivsete õiguste riive saab kaebuse

kohaselt seisneda nn lumekoti tekkimises ja negatiivses mõjus korstnate tõmbele. Mõlemad mõjud

tulenevad kaebuse kohaselt J. Kappeli 7 hoone kõrgusest, mis aga vastab ehitusprojektile ja

detailplaneeringule. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist

kolmanda isiku suhtes. Samuti on kaebus selles osas eesmärgipäratu, sest kaebusega ei ole võimalik

saavutada J. Kappeli 7 korterelamu lammutamist madalamaks, kui ehitusloa aluseks olev

ehitusprojekt ette näeb.

5.3 Ehitusloa tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebajad esitasid

haldusasjas nr 3-16-1050 juba 27.09.2016 taotluse kaebuse muutmiseks, millega palusid muu hulgas

tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus seoses J. Kappeli 7 korterelamu ehitamisest tingitud

lumekoormusega J. Kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele. Järelikult on kaebajad

võimalikest lumekoormusest tulenevatest vastuväidetest teadlikud olnud vähemalt alates 27.09.2016

ning alates 09.11.2016 vaideotsuse kättesaamisest on nad teadlikud olnud ka vastustaja seisukohast, et

need vastuväited tulnuks esitada ehitusloa menetluses. Taotlusega ehitusloa vaidlustamise tähtaja

ennistamiseks pöördusid kaebajad kohtusse alles 12.12.2016. Ainuüksi asjaolu, et kaebajad, omamata

ise piisavalt teadmisi, ei soovinud ehitusloa menetluse vältel spetsialistidega konsulteerida, ei ole

mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 1 tähenduses. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja

kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru haldusakti tähendusest tema õigustele. Olukorras, kus

mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud

isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab

asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-56-02,

p 10). Järelikult on kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

5.4 Ehitusluba ei ole õigusvastane. Esiteks jääb arusaamatuks, miks on kaebajate arvates õigusvastane

24.07.2015 väljastatud ehitusluba, mille aluseks oli Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt koostatud

ehitusprojekt nr PR 033/15, kuivõrd kaebajad käsitlevad kaebuses hoopis 30.11.2016 esitatud

muudatusprojekti. Muudatusprojekti kooskõlastamise on kaebajad vaidlustanud ka haldusasjas nr 3-

17-726. Kaebajate arvates on ehitusluba õigusvastane, sest (1) see on vastuolus detailplaneeringuga;

(2) ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluva J. Kappeli 9 elamu katusele ja

kandekonstruktsioonidele täiendava lumekoormuse ning (3) muudab kasutuskõlbmatuks J. Kappeli 9

elamu korstnad. Halduskohus kontrollib haldusakti, antud juhul ehitusloa, andmise õiguspärasust akti

andmise hetkel. Kaebusest ei selgu, milles seisnes kaebajate arvates ehitusloa väljastamise aluseks

oleva (2015. a) ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga, mistõttu ei ole vastustajal selles osas

võimalik vastuväiteid esitada. Vastuolu detailplaneeringuga puudus (ja puudub ka muudatusprojekti

puhul). HKMS § 44 lg 1 kohaselt oleks kaebajatel kaebeõigus nagunii üksnes oma subjektiivsete

õiguste rikkumise korral, mitte abstraktselt ja tulenevalt ainuüksi vastuolust detailplaneeringuga.

Kaebajad väidavad, et J. Kappeli 7 elamu ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele

kuuluva J. Kappeli tn 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele täiendava lumekoormuse. Oma

väite tõendamiseks on kaebajad esitanud Andres Hirve 27.09.2016 selgituse J. Kappeli 9 hoone

katuslaele mõjuvast lumekoormusest tulenevalt ehitustegevusest naaberkinnistul. Selgituses tõdeb

ekspert, et ehitatav kõrgem hoone küll muudab J. Kappeli 9 elamu katusele mõjuva lumekoormuse

suurust, kuid sellest ei järeldu, et muutus ohustab J. Kappeli 9 elamu katust või kandekonstruktsioone.

Ühtegi tõendit, et selline oht reaalselt eksisteerib, kaebajad esitanud ei ole. Lisaks ei kujuta nn

lumekoti tekkimine kaebajatele kuuluvale hoonele reaalset ohtu ka seetõttu, et Tallinna linna heakorra

eeskirja § 5 lg 1 p-st 9 tulenevalt kohustub kinnistu ja ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume,

jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. Järelikult ei saa kaebajad lasta tekkida enda ehitise

katusele ca 3-meetrist nn lumekotti, mis ohustaks ehitise konstruktsioone, juba ainuüksi tulenevalt

Tallinna linna heakorra eeskirjast, mis näeb ette ehitiselt lume ja jääpurikate eemaldamise, vältimaks

ohtu kolmandate isikute elule ja tervisele.

Kaebajate väited on vastuolulised. Kaebajate arvates mõjutab väidetav detailplaneeringuga vastuolus

olev ehitamine J. Kappeli 7 kinnistul nendele kuuluva J. Kappeli 9 ehitusõigust. Kaebajate hinnangul

ohustab neile kuuluvat hoonet suurenev lumekoormus, aga samas hindavad kaebajad hoone

konstruktsioone piisavalt tugevaks, võimaldamaks hoonele täiendava korruse peale ehitamist (vt

haldusasi nr 3-17-726).

Paljasõnaline ja vastuoluline on ka kaebajate väide, mille kohaselt muudab J. Kappeli 7 elamu

projektijärgne lahendus kasutuskõlbmatuks J. Kappeli 9 elamu korstnad. Esiteks ei ole kaebajad

esitanud ühtegi tõendit, mis nende väidet kinnitaks. Vaides väitsid kaebajad, et korstnate tõmmet

mõjutab lume kogunemine korstnapitside peale ja ümber; kaebuses aga on kaebajad arvamusel, et

J. Kappeli

korstnate

tõmmet

mõjutab

asjaolu,

et

need

jäävad

tunduvalt

allapoole

J. Kappeli 7 korterelamu katust ning sellest tulenevalt ei toimi need ettenähtud viisil, s.t ei tõmba.

Kaebajate väited ei ole ka eluliselt usutavad. Tallinna kesklinnas on mitmeid näiteid, kus kokku on

ehitatud erineva kõrgusega hooned ning ei ole teada, et nn lumekoti teke või korstnate tõmme seal

probleeme tekitaks. Tuleohutust puudutavas osas on ehitusprojektile kooskõlastuse andnud ka

Päästeamet.

6. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu.

6.1 Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k iseseisev vaidlustamine ei ole lubatav,

sest vaideotsusega ei ole aset leidnud kaebajate õiguste iseseisvat rikkumist.

6.2 TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 tühistamine ei ole lubatav. Kiri ei ole käsitatav kaevatava

haldusaktina HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 saab tühistamiskaebuse

esitada üksnes haldusakti osaliseks või täielikuks tühistamiseks. TLPA 24.08.2016 kirjal puuduvad

haldusakti tunnused. See ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, ei ole suunatud isikute õiguste ja

kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust

seisukoht, et nii menetluse alustamine kui ka lõpetamine on menetlustoimingud, mille suhtes ei ole

kohaseks meetmeks tühistamisnõude esitamine. Ühtlasi on tühistamiskaebus esitatud kaebetähtaega

rikkudes. TLPA 24.08.2016 kiri tehti kaebajatele teatavaks enne 13.09.2016, kuna kaebuse lisast 4

nähtuvalt on kaebajate esindaja esitanud juba 13.09.2016 TLPA-le taotluse järelevalvemenetluse

uuendamiseks,

kus

teatatakse,

et

TLPA

24.08.2016

kirjaga

nr

4-4/977-12

lõpetati

järelevalvemenetlus. Niisiis lõppes kaebetähtaeg nimetatud tühistamisnõude osas hiljemalt

14.10.2016 (30 päeva alates 13.09.2016).

6.3 24.07.2015 väljastatud J. Kappeli 7 kinnistu korterelamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa nr

1512219/08736 tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

Kaebetähtaja ennistamist ei saa HKMS § 71 lg 1 alusel nõuda piisavate teadmiste puudumise tõttu.

Piisavate teadmiste puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses. Riigikohus

on haldusasjas nr 3-3-1-57-02 leidnud, et pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti

sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus

ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (p 19). Selles, kas haldusakt

rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja

jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi.

6.4 Ehitusluba ei ole õigusvastane ning sellekohased väited on alusetud. Tuvastamiskaebuse

läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, vastasel

korral ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2, Riigikohtu lahend

asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 18 ja 20). Kaebuse pinnalt jääb arusaamatuks, milliste õiguste kaitseks on

tuvastamiskaebus esitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohtu hinnangul tuleb haldusasja menetlus osaliselt lõpetada, muus osas tuleb kaebus jätta läbi

vaatamata. Kohus selgitab oma seisukohti järgnevaga.

8. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele

kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

8.1 Kohus leiab, et kaebus TLPA 24.07.2015 ehitusloa nr 1512219/08736 tühistamiseks ei ole

esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebajate esitatud asjaolud ei ole

käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kohtule ei nähtu

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise mistahes vajalikkus kaebajate õiguste kaitse seisukohalt.

Seetõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta ja haldusasja nr 3-16-2561 menetlus

HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

8.2 HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlustatud ehitusluba on koostatud 24.07.2015. Kaebus

halduskohtule on esitatud 12.12.2016. Haldusakti koostamise ja kaebuse esitamise vahele on seega

jäänud pea 17 kuud. Puudub kahtlus, et kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt

25.04.2016, mil nad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-799), mainides

ehitusloa väljastamist. Selle kaebuse ühe lisana esitasid kaebajad ka vaidlustatud ehitusloa. Samas on

haldusasjas nr 3-16-1050 esitatud kohtule tõendina Toomas Lauri 20.04.2016 koostatud hinnang

J. Kappeli 9 hoone otsaseina lammutamise korrektsuse kohta, milles on märgitud J. Kappeli 7

kortermaja ehitamiseks väljastatud ehitusloa number 1512219/08736. Seega on ehitusloa tühistamise

nõue esitatud selleks ettenähtud kaebetähtaega ületades. Kuna kohus loeb ehitusloa tühistamiseks

esitatud nõude esitatuks kaebetähtaega rikkudes, lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse.

8.3 Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-02 leidnud, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud,

seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (p 11). Ka kaebetähtaja möödalaskmise puhul

on teiste isikute huvi seda kaalukam, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kohus leiab, et kaebaja ei

ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid.

Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-59-00 kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks olla

üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi on

Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-06 märkinud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik

üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud

ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste

isikute õigused ja huvid (p 12). Seejuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtima jäämise suhtes

seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud.

Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist

taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida

ennistamist taotlevad isikud mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebajad on märkinud, et

lumekoormusega seotud vastuväidete esitamine ehitusloa menetluses eeldas spetsiifilisi eriteadmisi,

mida kaeajatel ei ole, ning seetõttu tuleb ehitusloa vaidlustamiseks tühistamisnõude esitamise

kaebetähtaeg ennistada. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

HKMS § 150 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks

põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus

või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa praegusel juhul olla asjaolu, et kaebajatel ei

olnud ehitusloa vaidlustamiseks piisavaid spetsiifilisi eriteadmisi. Kohus tuvastas eelnevalt, et

kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt 2016. a aprillis. Kaebajad on kohtu

hinnangul olnud korduvalt olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib

tema või tema esindatava huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad asjaolud välja

selgitada haldus- või kohtumenetluses.

Riigikohus selgitas lahendis nr 3-3-1-57-02, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja

ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes (p 19). Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebajad pole olnud

piisavalt hoolikad selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult

kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult

pika aja jooksul. Kui kaebajad ka on õiguslikult kogenematud isikud, pidanuks nad mõistliku aja

jooksul otsima ehitusloa vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebajaid esindabki hiljemalt alates

2016. a aprillist õigusteadmistega esindaja. Kaebajad ei ole kohtu hinnangul välja toonud põhjuseid,

mis takistasid neid ehitusloa väljastamisest teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda

ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi.

8.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus TLPA 24.07.2015 ehitusloa tühistamiseks ei ole

esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

Kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata ning kaebus tuleb ehitusloa

tühistamise nõudes HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

9. Ülejäänud osas, milles kohus kaebuse menetlusse võttis, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

9.1 Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks ehitusloa vaidlustamist ka tuvastamisnõudega, kuivõrd

kaebuse materjalidest ei ilmne selle vajalikkus kaebajate õiguste edasisele kaitsele (HKMS § 38 lg 4).

Tuvastusnõuet põhjendavad kaebajad sellega, et ehitusprojekt ja ehitusluba on vastuolus

detailplaneeringuga ning ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluva hoone

lumekoormust ja muudab kasutuskõlbmatuks kaebajate hoone korstnad. Kohus saab haldusakti

õiguspärasust kontrollida selle andmise aja seisuga, kusjuures ehitusloa õigusvastasus (vastuolu

detailplaneeringuga) iseenesest ei anna kaebajatele õigust ehitusloa vaidlustamiseks tuvastusnõudega.

Ehitusloa vaidlustamiseks peab kaebajatel esinema subjektiivsete õiguste riive. Mõjutused kaebajate

kinnistul asuvale hoonele ei ole aga seotud ehitusloa õiguspärasusega, vaid ehitusprojekti

muudatusprojekti järgi teostatud ehitustöödega. J. Kappeli 7 kinnistule on hoone juba püstitatud.

Seega ei saaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine kuidagi aidata kaasa kaebajate eesmärkide

saavutamisele.

Kaebajad on ehitusloa vaidlustamiseks tuvastamisnõudega välja toonud preventiivse huvi. Riigikohus

on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi,

vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (nt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-8-14, p 11). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema

reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-61-13, p 21). Kuna kaebusest ega selle materjalidest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaebajate

suhtes vaidlustatud ehitusloaga seoses õigusvastaselt käitunud, ei saa ka preventiivne huvi õigustada

tuvastamiskaebuse esitamise lubamist.

Ülaltoodud põhjendustel ei ole ehitusloa vaidlustamiseks alternatiivselt esitatud tuvastamisnõue

lubatav ning selle nõude jätab kohus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel, kuivõrd praegusel juhul ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Kohus ei näe

ehitusluba puudutavas osas kaebusel otstarvet ega perspektiivi ühegi HKMS §-s 37 lubatava nõude

esitamisel.

9.2 Kaebajad on tühistamisnõudega vaidlustanud TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12. Kohus

nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajatel puudub õigus selle kirja tühistamist nõuda.

Kohtu

hinnangul

puudub

kaebajatel

õigus

kirja

vaidlustada.

Kirjaga

lõpetas

TLPA

ehitusjärelevalvemenetluse J. Kappeli 7 ehitustegevusega seoses. Kohtupraktika järgi tuleb seesugust

kirja lugeda riikliku järelevalve menetluse toiminguks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-16, p 16).

Sellise menetlustoimingu vaidlustamiseks ei saa esitada tühistamisnõuet.

Menetlustoiming ei ole HKMS § 45 lg 3 alusel iseseisvalt halduskohtus vaidlustatav.

Järelevalvemenetluse lõpetamine ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist ega

toimingu tegemist. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist

kolmanda isiku suhtes. Kohus nõustub vastustajaga, et TLPA-l on järelevalvemenetluse raames

võimalik hinnata ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitamise ohutust. Tänaseks on ehitustegevus

J. Kappeli 7 kinnistul sisuliselt lõppenud ja hoone on valmis, järelikult saaks järelevalvemenetluse

raames hinnata üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile. Kaebuses viidatu järgi on kaebajate

subjektiivsed õigused riivatud tingituna J. Kappeli 7 hoone kõrgusest. Kohus märkis varasemalt, et

hoone kõrgust ei ole muudatusprojektiga reaalselt muudetud. Kaebajad ei saavutaks järelevalve

teostamise läbi J. Kappeli 7 hoone ehitusprojektist madalamaks lammutamist. Seega ei ole kaebus

TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 vaidlustamise osas lubatav ning see tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1

alusel (koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1) jätta läbi vaatamata.

9.3 Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k (vaideotsuse) vaidlustamist ei pea kohus

samuti lubatavaks. HKMS § 45 lg-st 4 ja HMS § 87 lg 2 p-st 2 tulenevalt võib vaideotsuse tühistamist

nõuda vaid juhul, kui sellega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik

rahuldamata jätmine. Antud juhul ei nähtu kaebusest, kuidas on vaideotsusega kaebajate õigusi vaide

rahuldamata jätmisest muul viisil rikutud. Seega ei ole vaideotsuse vaidlustamine praegusel juhul

lubatav ja kohus jätab kaebuse ka selle nõude osas HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS

§ 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.

10. Kuna kaebus langeb menetlusest välja osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud

riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 4) selle tasujale tagastada kohtu hinnangul samuti osaliselt. Toimikust

nähtuvalt (I kd, tl 104) on OÜ Laesson ja Partnerid tasunud kaebuselt riigilõivu 210 eurot

Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099. Riigilõivu tulnuks kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt kahe kaebaja eest tasuda kokku 60 eurot. Kaebuselt on seega riigilõivu tasutud

150 euro võrra nõutust enam. HKMS § 104 lg 5 p 1 ja riigilõivu seaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt

tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS

§ 104 lg 8 ja RLS § 12 lg-de 1 ja 2 järgi tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv selle tasunud isiku

nõudel ning riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Seega on

kaebajatel võimalik taotleda enamtasutud riigilõiv tagasi.

Menetluse osalise lõpetamise tõttu saab tagastatavat riigilõivu arvutada tasutud riigilõivust praegusel

juhul 30 euro osas. Kuivõrd kohus lõpetab neljast nõudest ühe nõude osas kaebuse

HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, on HKMS § 108 lg 6 järgi tagastatavaks riigilõivuks ¼ asjakohaselt

tasutud riigilõivust, s.o 7,5 eurot (25% tasutud 30-st eurost). Kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivust

tuleb 7,5 eurot riigilõivu tasujale tagastada. Kaebuse läbivaatamata jätmisel riigilõiv tagastamisele ei

kuulu. Menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse on kohus sisuliselt lahendanud ning selles

osas riigilõivu kaebajatele tagastada ei saa

11. Kuivõrd kohus ei määra praegusel juhul kindlaks menetluskulude jaotust, annab kohus

vastustajale ja kolmandale isikule haldusasjas nr 3-16-2561 menetluskulude kaebajatelt

väljamõistmise taotluse esitamiseks (sh väljamõistmist nõutavate menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamiseks) tähtaja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir