2-17-105455/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25.juuli 2017. a ,Võru tn 12 Põlva

Tsiviilasja number

2-17-105455

Tsiviilasi

Hagi hind

Osaühing Aktiva Finants hagi Meelis Ootsingu vastu võlgnevuse

nõudes

569,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Lepinguline esindaja: Ingrid Nook, OÜ Julianuse Õigusbüroo;

e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Meelis Ootsing, isikukood 37105186535, aadress Tartu

mnt.6-5, Ahja alevik, Ahja vald Põlvamaa 63710

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühing Aktiva Finants hagi Meelis Ootsingu vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Meelis Ootsingult osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS

vahel 13.01.2015. a sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingutest tuleneva võlgnevuse katteks

546 (viissada nelikümmend kuus) eurot 05 senti sealhulgas 292,87 eurot põhivõlgnevus, 30

eurot võla sissenõudmiskulud ja 223,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis kuni 25.juulini

2017 (kaasa arvatud).

3. Välja mõista Meelis Ootsingult osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlgnevuselt

(292,87 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas

(0,06 eurot) alates 26.07.2017.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust

ületavas ulatuses.

4. Määrata kindlaks Meelis Ootsingu poolt osaühingule Aktiva Finants hüvitatavate

menetluskulude suurus 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu

Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1

ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et

taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

2 (4)

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult aadressile Tartu mnt.6-5, Ahja alevik,

Põlvamaa (tl 50).

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole

kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Tele 2 Eesti vahel

13.01.2015. a sõlmitud liitumisleping ja järelmaksuleping, millest tulenevad nõuded on Tele2

Eesti AS loovutanud 2.11.2016. a hagejale.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d

1 ja 6, 113 lg 1.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingujärgses määras – 0,15 % päevas tähtajaks

tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks

muutunud viiviseid kuni 28.04.2017 summas 217,90 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lisanduva viivise arvestamisel on hageja taotlenud seadusjärgse viivisemääras, s.o käesoleval

ajal 0,022 % võlgnetavalt põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Kohus on arvestanud viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline

suurus.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

3 (4)

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 16), milles on taotlenud kostjalt

menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 125 eurot (sealhulgas 45 eurot maksekäsu

kiirmenetluses) ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 525 euro

väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb

riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu tehinguga määratud esindaja.

Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt osaühingule Aktiva Finants esitatud arvest nr 2272711 (tl 16

pöördel) nähtub, et esindustasu Meelis Ootsingu kohtumenetluses on 525 eurot.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades

õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus

põhjendatud õigusabikuluks 250 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 375 (125+ 250)

eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS §

177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik

4 (4)