2-16-15818/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-15818

Tsiviilasi

Xxxx hagi Xxxx (Xxxx) vastu pärijate ühisuse lõpetamise ja

pärandvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx);

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Leino

Biin

(Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, e-post leino@biin.ee);

Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja Xxxx (Xxxx) suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Jagada xxxx surnud Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) pärandvara, eraldada

pärandvaraühisusest

korteriomand,

mis

on

kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxxx asukohaga Xxxx ja lõpetada hageja Xxxx

(isikukood xxxx) ja kostja Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) ühisomand osundatud

korteriomandile.

3. Ühisomandi jagamise viisiks määrata otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud

korteriomandi müük avalikul enampakkumisel.

4. Kohtuotsuse täitmise viisiks määrata, et otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud

korteriomandi müügist saadud raha või muu väärtus tuleb jagada hageja Xxxx ja

kostja Xxxx (Xxxx) vahel võrdselt.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ½ hageja kanda ja ½ kostja

kanda. Muus osas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5.2.

Mõista kostjalt Xxxxlt (Xxxx) hageja Xxxx kasuks välja menetluskulu

hüvitamiseks xxxx eurot (s.o ½ riigilõivust).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui xxxx eurot ja mitte rohkem kui xxxx eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 20.10.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu pärijate ühisuse lõpetamiseks ja

pärandavara jagamiseks. Harju Maakohus võttis hagi 31.10.2017 määrusega menetlusse. Hageja

toob hagi alusena esile järgmist: xxxx suri Tallinnas hageja poolvend ja kostja poeg Aleksander

Xxxx (isikukood xxxx). Tallinna notari Evi Paberiti poolt väljastati 12.08.2014 pärimistunnistus,

mille kohaselt Xxxxst jäänud vara pärisid võrdsetes ½ suurustes mõttelistes osades hageja ja kostja.

Pärandvaraks on korteriomand Xxxx (registriosa nr xxxx). Kumbki pärijatest päritud korteriomandit

ei kasuta. Hageja leiab, et pooltele mittevajalik ja ühisomanike poolt mittekasutatav korteriomand

tuleks võõrandada ja müügist saadu jagada poolte vahel võrdselt.

2. TsMS § 96 lg 1 alusel on käesoleval juhul Eestis surnud isiku Eestis asuva pärandavara jagamise

nõuet pädev läbi vaatama Harju Maakohus.

3. Kohus edastas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr xxxx (kohtu- ja kohtuväliste

dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide

kättetoimetamine) alusel hagimaterjalid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi pädevale

asutustele dokumentide kättetoimetamiseks kostjale.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 05.06.2017 aadressile xxxx postkasti panekuga. Kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtajaks (xxxx) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Käesoleva juhtumi asjaoludel on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda

v.a riigilõiv, kuna pärandvara jagamine on mõlema poole huvides (vt analoogia korras Riigikohtu

27. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik ja selles viidatud varasem

kohtupraktika). Seetõttu peab kohus põhjendatuks poole riigilõivu jätmist kostja kanda. Hageja tasus

hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 50%

ulatuses ehk xxxx eurot.

7. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab xxxx eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik