2-16-111248/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-111248

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi

Xxxx ja Xxxx vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1 895,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu,

asukoht Munga 18, 50088 Tartu, e-post: hm@hm.ee);

Hageja volitatud esindaja: Riigi Tugiteenuste Keskuse juhataja

Xxxx (isikukood xxxx)

e-post: tarmo.leppoja@rtk.ee);

Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt (põhjusel, et teine solidaarvõlgnik on osa

võlga tasunud) kostja Xxxx suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt Xxxxlt (isikukood xxxx) (solidaarkohustus koos Xxxxga) hageja Eesti

Vabariigi kasuks välja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 21 lg 1 ja lg 2 alusel

võlgnevus xxxx eurot.

3. Mõista kostjalt Xxxxlt (solidaarkohustus koos Xxxxga) hageja Eesti Vabariigi kasuks

välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

06.09.2016 põhivõlasummast 1 738,15 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

4.1.

Jätta kostja Xxxx menetluskulud tema enda kanda.

4.2.

Jätta hageja menetluskulu riigilõiv kostja Xxxx kanda.

4.3.

Mõista kostjalt Xxxxlt hageja Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi

kaudu) kasuks välja menetluskuluna riigilõiv xxxx eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 27.05.2016 Xxxx, Xxxx (kostja II) ja Xxxx (kostja I) vastu Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 03.06.2016 määrusega tehti võlgnikele

makseettepanek. Xxxx esitas 13.06.2016 makseettepanekule vastuväite. Kuna Xxxx esitas

vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus tema suhtes maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud Xxxxle makseettepanekut kätte toimetada, siis lõpetas

Pärnu Maakohus ka tema suhtes maksekäsu kiirmenetluse ja andis 09.08.2016 määrusega hageja

nõude Xxxx osas üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras.

3. Xxxxi suhtes koostas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 09.08.2016 määrusega maksekäsu.

4. Hageja esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagi kostja ja Xxxx vastu vastu. Harju Maakohus

võttis hagi 09.09.2016 määrusega menetlusse.

5. Hageja taotleb riigilõivu hüvitamist. Hageja toob esile, et vastavalt TsMS §-le 145 on riigilõivu

ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Tegemist on siiski

menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus

tehakse riigi kasuks, tuleb kostjatelt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid

hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud.

Menetlus jätkus teise solidaarvõlgniku, s.o Xxxx osas.

6. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 31.05.2017). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (05.07.2017) ega

käesoleva ajani hagile vastanud. Samuti on kohus asja materjalid saatnud TsMS § 3141 lg 2 alusel

kostjale lihtkirjaga.

7. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks kostjale avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Toimiku

materjalide põhjal ei ole hagejal menetluskulusid (hageja ei ole hagilt riigilõivu tasunud ja hageja

esindaja on hageja töötaja). Riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui

menetlusosaline (TsMS § 145 lg 1). See aga välista kostjalt menetluskulude väljamõistmist riigi

kasuks TsMS § 190 lg 3 alusel. Hagihinnalt 1 895,67 eurot kuulub tasumisele riigilõiv xxxx eurot

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 ja lisale nr 1.

10. Kohus jätab menetluskulud (riigilõiv) Xxxx kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis ei

tee ta seda seetõttu, et hagi oleks osaliselt põhjendamatu vaid seetõttu, et pärast hagi esitamist on

käendaja ja kaas-solidaarvõlgnik Xxxx asunud osade kaupa võlga tagasi maksma.

Kohus määrab kindlaks, et kostjal tuleb hagejale hüvitada riigilõiv xxxx eurot. Kostja Xxxx

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

11. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik