3-17-817/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOÜ-le KODALA kuulub Harjumaal Rae vallas Lehmja külas asuv Kurekivi kinnisasi (katastriüksus 65301:002:0747). Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 424 kehtestati
Legislator headnote
AI generated3-17-817/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 424 kehtestati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuli 2017. a, Tallinn
Haldusasja number
3-17-817
Haldusasi
OÜ KODALA kaebus kohustada Rae valda vastama
OÜ KODALA 04.10.2016 pöördumisele ning
selgitama Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsuse nr
424 p 4 tähendust
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ KODALA (registrikood: 10048947),
volitatud esindaja v.adv Enno Heringson
Vastustaja – Rae vald, seaduslik esindaja Martin
Minn ja volitatud esindaja Maiga Liiv
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Rae valla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2. Lõpetada haldusasja nr 3-17-817 menetlus.
3. Mõista Rae vallalt välja OÜ KODALA menetluskulud summas 532,80 eurot (viissada
kolmkümmend kaks eurot ja 80 senti).
4. Tagastada OÜ-le KODALA kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (viisteist eurot)
Heringson ja GLO OÜ arveldusarvele Swedbank AS-is EE082200221053124673.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p-de 2 ja 3 peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg
1, § 204 lg 2).
ASJAOLUD
1. OÜ-le KODALA kuulub Harjumaal Rae vallas Lehmja külas asuv Kurekivi kinnisasi
(katastriüksus 65301:002:0747). Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 424 kehtestati
Kurekivi, Kuremaa, Kuremetsa ja Kurepõllu kinnistute detailplaneering (DP). Otsuse p 4
kohaselt ei väljasta vallavalitsus ehituslube DP alal planeeritud kruntidele hoonete ehitamiseks
enne DP järgsete krunte teenindavate tehnovõrkude ja teede väljaehitamist arendaja poolt ja
neile kasutuslubade väljastamist.
2. Kaebaja pöördus viiel korral Rae valla poole (04.10.2016, 16.11.2016, 30.11.2016,
11.01.2017 ja viimati 09.03.2017) samasisulise nõudega: selgitada Rae Vallavolikogu
12.08.2008 otsuse nr 424 p 4 sisu. Lühidalt soovis kaebaja teada, kas Kurekivi kinnistut on
võimalik arendada eraldi teistest DP-ga hõlmatud kinnistutest. Kuna kaebaja hinnangul tema
pöördumistele ammendavalt ei vastatud, pöördus ta oma õiguste kaitseks halduskohtusse.
3-17-817
2(5)
3. Tallinna Halduskohus võttis 20.04.2017 määrusega menetlusse OÜ KODALA kaebuse Rae
valla kohustamiseks vastata kaebaja 04.10.2016 pöördumisele ja selgitada Rae Vallavolikogu
12.08.2008 otsuse nr 424 p 4 tähendust. Vastustajale määrati tähtaeg kaebusele vastamiseks.
4. Oma 22.05.2017 vastuses kaebusele märkis Rae vald, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata,
kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja pöördumistele on ammendavalt
vastatud. Kaebaja soovib, et vastustaja vastaks tema pöördumisele talle meelepärasel viisil,
kuid kohus ei saa kohustada vastustajat vastama konkreetsel viisil. Nõnda ei ole kaebusega
võimalik saavutada selle eesmärki. Viimati vastati 09.03.2017 pöördumisele 10.05.2017 kirjaga
nr 6-6/7864-8.
5. Kohus leidis 21.06.2017 kohtunõudes, et kaebaja pöördumisele on 10.05.2017 kirjaga
asjakohaselt vastatud ning küsis kaebajalt, kas ta on oma pöördumisele ammendava vastuse
saanud ning kuidas ta soovib menetlust jätkata.
6. Kaebaja 22.06.2017 vastuse kohaselt on ta saanud selge vastuse oma pöördumisele, mistõttu
on põhjendatud lõpetada menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4
alusel. Vastustaja täitis kohtunõude kohtumenetluse tõttu. Viimati esitas kaebaja Rae vallale
selgitustaotluse
09.03.2017,
millele
tulnuks
vastata
10.04.2017.
Rae
vald
vastas
selgitustaotlusele 10.05.2017 ehk pärast kaebuse menetlusse võtmist. Toimingu tegemise tingis
kaebuse esitamine, mistõttu tuleb vastustajal hüvitada HKMS § 108 lg-le 6 alusel kaebaja
menetluskulud. Kaebaja esitas samas kuludokumendid.
7. Kohus küsis vastustajalt 11.07.2017 kohtunõudega seisukohta menetluse lõpetamise
taotlusele ning andis võimaluse vaielda vastu menetluskuludele.
8. Vastustaja jääb oma 13.07.2017 vastuses varem väljendatud seisukohale, et kuna kaebaja
taotlustele on ammendavalt vastatud, ei ole tema subjektiivseid õigusi riivatud. Vastustaja ei
nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei saa nõuda
vastustajalt endale meelepäraseid vastuseid. Ka kohus märkis oma 20.04.2017 määruse p-s 5, et
ei saa vastustajat kohustada vastama konkreetsetele küsimustele konkreetsel viisil, sest
haldusorganil on pöördumistele vastamisel ulatuslik diskretsioon. Kaebaja 04.10.2016
pöördumisele vastati faktiliselt 14.11.2016. Vastustaja hinnangul on ebaõige kohtu 11.07.2017
nõudes väljendatud seisukoht, et kaebaja 04.10.2016 pöördumisele vastati alles 10.05.2017.
Vastustaja on andnud kaebajale korduvalt ühetaolisi ja ammendavaid selgitusi (14.11.2016,
24.11.2016
ja
23.01.2017).
Arvestades,
et
kaebaja
on
tegelenud
Rae
vallas
kinnisvaraarendusega, on planeerimis- ja ehitusvaldkond temale tuttav, mistõttu ei ole usutav,
et ta ei mõistnud vastustaja korduvaid selgitusi. Oluline on, et kaebajale on faktiliselt vastatud.
Kuna kohustamisnõue on täidetud enne 11.07.2017 kohtunõuet, ei saa menetlust HKMS § 152
lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus ei saa otsustada, missugune vastus konkreetselt oli või oleks
pidanud olema.
Vastusaja vaidleb vastu kaebaja menetluskuludele. Kaebaja menetluskulud on põhjendamatult
suured. Õigusabi kestusega 8 tundi ja 18 minutit niivõrd lihtsas vaidluses, mis on seotud
kliendiga suhtlemise, kohtupraktika otsimise, kaebuse koostamise, täiendamise ja esitamisega,
on ebamõistlikult pikk. Kaebus koosneb enamjaolt kaebaja ja vastustaja vahelise kirjavahetuse
osalisest taasesitamisest. Õigusabikulud on põhjendatud kõige enam 4 tunni ja 27 minuti
ulatuses. Riigilõivu väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud. HKMS § 104 lg 5 p 4
kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus peab esmalt vajalikuks välja tuua, et kaebaja esitas vastustajale pöördumised
04.10.2016, 16.11.2016, 30.11.2016, 11.01.2017 ja 09.03.2017, millele vastustaja vastas
vastavalt 14.11.2016 kirjaga nr 6-6/7864-2, 24.11.2016 kirjaga nr 6-6/7864-4, 14.12.2016
3-17-817
3(5)
kirjaga nr 6-6/9088-1, 23.01.2017 kirjaga nr 6-6/7864-6. Kaebaja 09.03.2017 pöördumisele
vastas Rae vald 10.05.2017 kirjaga nr 6-6/7864-8.
10. Kohus märkis 20.04.2017 menetlusse võtmise määruses, et kaebaja pöördumistele ei ole
üheselt mõistetavalt vastatud. Kohtu hinnangul tekitas segadust Rae Vallavalitsuse 24.11.2016
vastus nr 6-6/7864-4 (20.04.2017 määruses ja 11.07.2017 kohtunõudes on ekslikult märgitud
14.11.2016 vastus nr 6-6/7864-2), milles märgiti järgmist: „ […] kuivõrd Rae Vallavalitsuse
seisukoht ei välista detailplaneeringualal paiknevate kinnisasjade, sh Kurekivi kinnisasi,
eraldiseisvat arendamist, siis puudub vajadus osaühing KODALA 04.10.2016 kirjas toodud
juriidiliste väidete ümberlükkamiseks. Küll aga peab Rae Vallavalitsus vajalikuks märkida, et
detailplaneeringualal asuvate kinnisasjade eraldiseisvaks arendamiseks tuleb välja töötada
lahendused, mille realiseerumine tagaks ehitatavaid hooneid teenindavate rajatiste kehtivatele
nõuetele vastavuse“. Sellega erines kohtu hinnangul Rae valla seisukoht sama vastuse 2. lõigus
sedastatust, 14.12.2016 vastusest ja 23.01.2017 vastusest. Viidatud vastustes on Rae vald
korranud seisukohta, et OÜ-le KODALA kuuluvale Kurekivi kinnisasjale on võimalik hooneid
ehitada, kui nende hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja teed on vastavalt
detailplaneeringule ning kehtivatele nõuetele valmis ehitatud ja neile on kasutusload
väljastatud. Kohus mõistis vastustaja 24.11.2016 vastuse nr 6-6/7864-4 (20.04.2017 määruses
ekslikult märgitud 14.11.2016 vastuse nr 6-6/7864-2) 2. ja 3. lõiku koostoimes selliselt, et
Kurekivi kinnistule hoonete ehitamise eelduseks on vajalik eelnevalt kogu DP ala osas krunte
teenindavate tehnovõrkude ja teede väljaehitamine ja neile kasutuslubade väljastamine.
11. Kohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde. Vastustaja ei ole andnud kaebaja
pöördumistele 14.11.2016, 24.11.2016, 14.12.2016 ja 23.01.2017 kirjades selget vastust.
Viidatud vastustest ei ole võimalik aru saada, kas Kurekivi kinnistu eraldiseisev arendamine
teiste DP alasse jäävate kinnistuteta on võimalik või mitte. Kui 24.11.2016 kirja nr 6-6/7864-4
3. lõigust nähtub, et võimalust Kurekivi kinnistut eraldiseisvalt arendada ei saa välistada, siis
sama kirja 2. lõigus ning 14.11.2016, 14.12.2016 ja 23.01.2017 kirjades on korratud, et hoonete
ehitamine on võimalik juhul, kui vastavalt DP-le ehitatakse valmis hoonete teenindamiseks
vajalikud teed ja tehnovõrgud ja neile väljastatakse kasutusload. Eelnevast tulenevalt ei saa
väita, et Rae valla vastus oleks üheselt mõistetav. Kuigi kaebajal on kinnisvaraarenduses
eriteadmised, ei saa eeldada, et ta peab mõistma vastustaja vastuolulisi selgitusi.
Kohus selgitab, et kaebajal on õigus pöörduda selgitustaotlustega kohaliku omavalitsuse poole
ja saada neile pöördumistele vastuseid. Iseenesest on kohalikul omavalitsusel õigus valida,
kuidas pöördumistele vastata. Pöördumistele vastamise näol on tegemist menetlustoiminguga
ning menetlustoimingu vormi valikul on haldusorganil kaalutlusruum (haldusmenetluse
seaduse § 5 lg 1). Põhiseaduse ja seadustega kehtestatakse sisule vaid üldised nõuded. Nõnda ei
saa kohalikku omavalitsust kohustada vastama pöördumistele teatud viisil, sh pöördujale
meelepärasel viisil. Selleks, et see õigus oleks tegelikkuses tagatud, peab vastus siiski
lahendama pöördumises püstitatud probleemi või küsimused. Ka põhiseaduse kommentaaris
märgitakse, et PS §-is 44 sätestatud õiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd anda igaühele õigus
pöördumisi esitada, kui just tagada neile vastuste saamine, mis annab pöördumisele mõtte
(Kask, Oliver. Põhiseaduse § 46 kommentaar. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017). Kohustuse
täitmiseks ei piisa seega üksnes faktilisest vastamisest, vaid vastus peab andma pöördumisele
lahenduse. Vastupidine tõlgendus ei võimaldaks õigust efektiivselt realiseerida. Kuivõrd
lahendusest sõltub, kas ja missugused võimalused on avaldajal enda õiguste edasiseks kaitseks,
peab vastus olema selge ja üheselt mõistetav. Selles ei tohi olla vasturääkivusi.
Käesoleval juhul edastati kaebajale üksteisele vastukäivaid vastuseid, millest ei olnud võimalik
aru saada, missugust lahendust peab vallavalitsus Kurekivi kinnistu arendamisel võimalikuks.
Kuna kaebaja pöördumistele ei ole selgelt vastatud, on tal kaebeõigus kohustamiskaebuse
3-17-817
4(5)
esitamiseks. Vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise ja
kaebuse perspektiivituse tõttu tuleb jätta rahuldamata.
12. Kohus leidis 21.06.2017 kohtunõudes, et vastustaja on oma 10.05.2017 vastusega andnud
asjakohased selgitused kaebaja pöördumisele. Kohus viitas samas HKMS § 152 lg 1 p-le 4,
mille kohaselt lõpetatakse haldusasja menetlus määrusega, kui kaebuses nõutav toiming on
tehtud. Kaebaja leidis oma 22.06.2017 vastuses kohtunõudele, et on saanud selge vastuse
pöördumisele, mistõttu on põhjendatud lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4
alusel. Kaebaja on seisukohal, et kuna toiming tehti kohtumenetluse tõttu, tuleb vastustajal
hüvitada tema menetluskulud. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja.
Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja pöördumisele anti selge vastus 10.05.2017 kirjas nr 6-
6/7864-8. Vastusest nähtub, et Kurekivi kinnistu eraldiseisev arendamine on võimalik, kui
ehitatakse valmis hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja teed ja neile väljastatakse
kasutusload. Vastuses on selgitatud, et planeeringualas kajastatud teiste kinnisasjade
hõlmamise vajadus sõltub planeeritavate hoonete iseloomust, millest selguvad omakorda
piirkonnas tegutsevate võrguettevõtete poolt antavad tehnilised tingimused, tulevane
liikluskoormus ja sellele vastav liikluskorralduse vajadus. Vastuse kohaselt ei nõuta Kurekivi
kinnistule ehitamiseks seega kogu DP ala arendamist, mis aga nähtus Rae valla varasematest
vastustest.
Kuna kaebuses nõutav toiming on tehtud, tuleb haldusasja menetlus määrusega lõpetada
HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on saavutanud eesmärgi, mille tõttu ta kohtusse pöördus.
Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse
tuvastamiseks. Haldusasja menetlus tuleb lõpetada.
13. HKMS § 109 lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus lõpetas
määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 108 lg 6 kohaselt
kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152
lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks
tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud
kaebuse esitamisest. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude
nimekiri ja kuludokumendid.
Kaebaja on nõudnud vastustajalt menetluskulude hüvitamist ja esitanud kuludokumendid.
Kohus nõustub kaebajaga, et taotletud toiming tehti põhjusel, et kaebaja pöördus kaebusega
halduskohtusse. Vastustaja on kaebaja 09.03.2017 pöördumisele vastanud 10.05.2017 kirjaga
nr 6-6/7864-8, s.o pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kohus selgitas 20.04.2017 määruses,
missugused ebakõlad vastustes esinevad ning vastustaja on 10.05.2017 vastuses selgelt
märkinud, mis tingimustel on võimalik Kurekivi kinnistu eraldiseisev arendamine. Varasemates
vastustest see välja ei tulnud. Seega võib eeldada, et nõutud toiming tehti kohtumenetluse tõttu.
Asjaolu, et kohus küsis 11.07.2017 kohtunõudes vastustaja seisukohta menetluse lõpetamise
taotlusele ja kaebaja menetluskuludele, ei mõjuta seda, et vastustaja vastas kaebaja
pöördumisele pärast kaebuse menetlusse võtmist.
14. Kahtlust ei ole, et kaebaja on menetluskulud kandnud. Menetluskulude kandmist tõendab
pangakonto väljavõte (kaebaja 22.06.2017 vastus kohtunõudele, lisa 3). HKMS § 109 lg 6
kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus nõustub
vastustajaga, et kaebaja taotletud menetluskulud on põhjendamatult suured.
Kaebaja esitas kohtule 22.06.2017 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille
kohaselt on kaebajale osutatud õigusabi hinnaga 144 eurot/h (koos käibemaksuga) kokku 9 h ja
36 min ulatuses (8 h 18 min arve nr 1170403 kohaselt + 1 h 18 min arve nr 1170610 kohaselt)
kokku summas 1382,40 eurot.
3-17-817
5(5)
Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas
läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, seda, kui palju korratakse varem
esitatud seisukohti, samuti menetluse kestust. Kohus ei kahtle, et esindajakulu on seotud
käesoleva vaidlusega. Töö maht ja asja keerukus ei ole siiski vastavuses sellele kulutatud ajaga.
Vaidlused selgitustaotlusele vastuse saamiseks ei ole keerukad ning ei nõua eriteadmisi. Nõude
põhjendamisel ei ole vaja näidata, miks vastustaja seisukoht Kurekivi kinnistu eraldiseisva
arendamise lubamata jätmise kohta ei ole juriidiliselt õige, kuna selles osas ei saa kohus
seisukohta võtta. Vaidlus käib selgitustaotlusele vastamise üle ning täpsemalt selle üle, kas
vastustaja on seda teinud. Kaebuses on suuresti korratud selgitustaotluses esitatud põhjendusi ja
refereeritud juba esitatud taotlusi. Menetlusse võtmise määrusele vastamisel oleks piisanud
ühest lausest, kas kaebaja peab võimalikuks asja lahendamist lihtmenetluses, asja lahendamist
kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 3 h ja
42 minutit. Kohtul tuleb kontrollida volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka
juhul, kui kuludele pole vastu vaieldud (HKMS § 108 lg 12). Kaebaja ei ole
käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel näidatud
käibemaksuga. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud summas (222/60 x
144 = ) 532,80 eurot.
15. Kaebajale tuleb tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt
tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4
alusel. Riigilõivu tagastamiseks ei ole vaja esitada avaldust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
Kohtunik