2-16-2068/50 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-2068

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu ühisomandi lõpetamise nõudes

ja

Xxxxvastuhagi

Xxxxvastu

ühisomandi

lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 3 500 eurot ja vastuhagi 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja Xxxx(isikukood xxxx,

elukoht

xxxx),

lepinguline

esindaja

Jevgeni

Tverdohlebov (e-post info@vindex.ee)

Kostja/vastuhagis hageja Xxxx(isikukood xxxx,

elukoht Xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Aarne Akerberg (e-post aarne@advokaat.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.08.2016, 09.05.2017 ja 07.06.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt p 2 alternatiivnõude osas.

2. Jätta kinnistu registriosa numbriga xxxx Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.

3. Kohustada Xxxx(isikukood xxxx) andma tahteavaldust kustutada kinnistu

registriosa numbriga xxxx teisest jaost ühisomanikud Xxxx(isikukood xxxx) ja

Xxxx(isikukood

xxxx)

ning

kanda

ainuomanikuna

kinnistusraamatusse

Xxxx(isikukood xxxx).

4. Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitis

17 500 eurot.

5. Vastuhagiavaldus rahuldada osaliselt.

6. Lõpetada Xxxx ja Xxxx ühisomand korteriomandi, OÜ Xxxx ja OÜ XXXX

suhtes.

7. Jätta

korteriomand

registriosa

numbriga

xxxx

Xxxx(isikukood

xxxx)

ainuomandisse.

8. Kohustada

Xxxx(isikukood

xxxx)

andma

tahteavaldust

kustutada

korteriomandi

registriosa

numbriga

xxxx

teisest

jaost

ühisomanikud

Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (isikukood xxxx) ning kanda ainuomanikuna

kinnistusraamatusse Xxxx(isikukood xxxx).

9. Jätta Osaühingu XXXX (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1 278 eurot

Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.

10. Kohustada Xxxx(isikukood xxxx) andma tahteavaldust Osaühingu XXXX

(registrikood

xxxx)

osa

nimiväärtusega

eurot

üleandmiseks

Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.

11. Jätta osaühingu Xxxx (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 13 453 eurot

Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.

12. Kohustada Xxxx(isikukood xxxx) andma tahteavaldust osaühingu Xxxx

(registrikood

xxxx)

osa

nimiväärtusega

eurot

üleandmiseks

Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.

13. Mõista Xxxx (isikukood xxxx) enamsaadu arvel välja hüvitis 47 747,50 eurot

Xxxx(isikukood xxxx) kasuks.

14. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad

summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xxxx Xxxx kasuks välja 30 247,50

eurot.

Menetluskulude jaotus

15. Jätta hagiavalduse ja vastuhagiavalduse menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxxx(endine Xxxx, edaspidi hageja) esitas 19.02.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu

ühisomandi lõpetamise ja ühisomandis olevate asjade jagamise nõudes. Hageja palub jagada

poolte ühisomandis olev korteriomand, asukohaga Tallinnas, Xxxx, registriosa nr xxxx

(edaspidi korteriomand) ja kinnistu, asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx (edaspidi kinnistu)

selliselt, et korteriomand ja kinnistu müüakse ning saadud rahaline tulem jagatakse osapoolte

vahel võrdselt. Alternatiivselt, anda Xxxx ja Xxxx ühisomandis olev korteriomand ja kinnistu,

omandiõigus täies ulatuses üle kostjale ja kohustada kostjat maksma hagejale korteriomandi

ja kinnistu omandiõiguse kaotamise eest õiglast hüvitist, mis määratakse kindlaks kohtuotsuse

tegemise aja seisuga. Samuti palub hageja jagada poolte ühisomandis olevad ettevõtete Xxxx

OÜ (reg.kood xxxx) ja Xxxx OÜ (xxxx) osamaksed osapoolte vahel võrdselt. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub 10.12.2015 koostatud pärimistunnistuse ja omandiõiguse

tunnistuse nr xxxxalusel korteriomand ja kinnisasi hageja ja kostja ühisvara hulka. Lisaks

kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka pärandajale kuuluv osalus OÜ Xxxx ja OÜ XXXX.

Hageja on üritanud lõpetada ühisomandit kohtuväliselt, kuid kostja ei ole kokkuleppe

sõlmimiseks initsiatiivi üles näidanud. Hageja leiab, et analoogse korteriomandi hind on

55 000 eurot ja analoogse kinnistu hind on 35 000 eurot. Hageja tugineb analoogse hinna

määrmaisel kinnistuportaalile www.kv.ee.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 29.03.2016 esitatud seisukohas, et ka kostja

„panus“ ühisomandi tekkimisel on 0%, kuna kostja sai eelpoolviidatud kinnisasjade

omanikuks pärimise teel. Hageja ja tema abikaasa Xxxx abiellusid 08.07.1993. Samuti on

abikaasad sõlminud 30.07.2014 ühisvara jagamise ja abieluvara lepingu nr xxxx, mille

kohaselt on abikaasade kokkuleppel ühisvarast hageja ainuomandisse antud lepingu punktis

1.1 sätestatud vara. Abieluvaraleping ei sisalda kokkuleppeid osapoolte ühisomandisse

kuuluvate korteriomandi ja kinnisasja kohta ning need olid enne hageja abikaasa surma

endiselt abikaasade ühisvaraks ning on käesoleval hetkel kostjaga ühisomandis. Samas on

kostja tunnistanud, et nii korteriomand ja kinnistu on erastatud Xxxx poolt vastavalt

27.11.1995 ning 10.06.1996. Hageja juhib tähelepanu, et mõlemad erastamisprotsessid on läbi

viidud abielu kestel. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa

ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade

ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale

lahusvarana.

4. Hageja leiab, et kostja küll väidab, et tema ja ta perekond kasutab juba pikemat aega nii

korteriomandit, kui ka kinnistut, kuid kostja ei ole tõendanud, et nii korteriomandi, kui ka

kinnistu valdus on neil seaduslik. Kostjal tekkisid õigusliku aluse eeldused alles peale

pärimistunnistuse väljastamist 10.12.2016. Kostja väide korteriomandi ja kinnistu tema

ainuomandisse jätmise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna sellel ei ole õiguslikku alust.

Samas on hageja nõus jätma nii korteriomandi, kui ka kinnistu kostjale, kui viimane tasub

hagejale omandiõiguse kaotamise eest õiglase hüvitise. Hageja on endiselt seisukohal, et

Xxxx OÜ osa tuleb poolte vahel jagada võrdselt, et pooled saaksid iseseisvalt teostada

äriseadustikus sätestatud osanike õigusi.

5. Hageja ei soovi korteriomandit ja kinnistut enda ainuomandisse ning arvestades kostja

väidet, et tema oma perekonnaga kasutab neid juba pikemat aega, siis ei ole hagejal

põhimõttelist erinevust, kuidas teostada korteriomandi ja kinnistu müüki. Hageja täpsustab

oma korteriomandiga ja kinnistuga seotud tahteavaldusi alljärgnevalt: I valik: müüa avalikul

enampakkumisel osapoolte ühisomandisse kuuluv korteriomand ja kinnisasi ning saadud

tulem jagada osapoolte vahel võrdselt; II valik: alternatiivselt, jagada osapoolte

ühisomandisse kuuluv korteriomand ja kinnisasi järgmiselt: anda kinnistu omandiõigus täies

ulatuses üle kostjale ja kohustada kostjat maksma hagejale kinnistu omandiõiguse kaotamise

eest õiglast hüvitist, mis määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Juhul, kui

kohus

mõistab

alternatiivselt

osapoolte

ühisomandisse

kuuluva

korteriomandi

ja

kinnisasjaomandiõiguse täies ulatuses kostjale kohustusega tasuda hagejale kinnistu

omandiõiguse kaotamise eest õiglast hüvitist palub hageja kohtul tuvastada kostja kohustus

anda kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks vajalik nõusolek.

6. Hageja täpsustas 30.04.2017 tahteavalduste nõuet, milles palub kohtul asendada poolte

tahteavaldused ja kohustada TsÜS § 68 lg 5 mõttes Xxxxja Xxxxandma tahteavaldused

asjaõiguslike lepingute sõlmimiseks korteriomandi registriosa numbritega xxxx ja maatüki

registriosa numbriga xxxx üleandmiseks Xxxxainuomandise. Samuti palub hageja asendada

poolte tahteavaldused ja kohustada TsÜS § 68 lg 5 mõttes Xxxxja Xxxxandma tahteavaldused

registriosade xxxx ja xxxx teises jaos Xxxxkohta kande kustutamiseks ja uue omanikuna

Xxxxsissekandmiseks. Hageja taotleb, et kohus määraks kohtuotsuse täitmise viisi ja seaks

kohtuliku hüpoteegi kinnistutele registriosade numbritega xxxx ja xxxx igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (hageja on esitanud alternatiivid hüpoteegi

seadmiseks).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. xxxx tegi 30.06.2015 testamendi, millega määras ainupärijaks kostja. Xxxxsuri 23.08.2015.

Tallinna notar Priidu Pärna väljastas 10.12.2015 pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse

nr xxxx, mille kohaselt Xxxxainupärijaks on poeg Xxxx(kostja). Pärandaja oli abielus ning

tema abikaasa oli hageja alates 08.07.1993. Abikaasade varalistele suhtele kohaldati

tulenevalt 30.07.2004 abieluvaralepingust lahusvara režiimi. Pärimismenetluse käigus on

notar tuvastanud, et pärandaja nimel olev kinnisasi ja korteriomand kuuluvad pärandaja ja

pärandaja abikaasa ühisvara hulka; lisaks kuulub abikaasade jagamata ühisvara hulga

pärandajale kuuluv osalus osaühingust Xxxx ning osaühingust XXXX.

8. Hagejal puudub õigus korteriomandile ja kinnistule, kuna sisuliselt ei ole tegemist

ühisvaraga, hageja osa nendes on 0%. Seetõttu palub kostja korteriomandi ja kinnistu jätta

kostja ainuomandisse ilma, et kostja peaks maksma nende eest hagejale hüvitist. Tegemist on

varadega, mis on omandatud kostja lahusvara arvel. Hageja ei ole teinud nende

omandamiseks mingeid kulutusi, ka ei ole nende omandamiseks tehtud mingeid kulutusi

hageja ja Xxxxühisvara arvel. Korteriomandi erastas Xxxx27.11.1995 sõlmitud ostu-müügi

lepinguga tasudes korteriomandi eest 11 880 krooni tema lahusvaraks olnud rahvakapitali

obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Kinnistu erastas Xxxx10.06.1996 sõlmitud

maa ostu-müügilepinguga tasudes maa eest 6 900 krooni tema lahusvaraks olnud

erastamisväärtpaberitega. Korteriomand ja kinnistu tuleb jätta kostja ainuomandisse ka

seetõttu, et neid kasutab kostja koos oma abikaasa ja pojaga aastakümneid koduna. Kinnistu

ja selle oluliseks osaks olevat suvilat on kostja koos oma abikaasa ja pojaga kasutanud

aastakümneid suvilana.

9. Kostja ei nõustu hageja väitega, et korteriomandi õiglase väärtuse määramisel tuleks

lähtuda analoogse korteri müügihinnast 55 000 eurost ning kinnistu puhul tuleks lähtuda

analoogse kinnistu müügihinnast 35 000 eurost. Kui kohus siiski leiab, et hagejal on õigus

saada hüvitist kostja ainumandisse jääva korteriomandi ja/või kinnistu eest, siis palub kostja

lähtuda kostja poolt avaldatud väärtustest Kostja nõustub, et ühisvara hulka kuulub OÜ Xxxx

osa nimiväärtusega 13 453 eurot. Kostja ei nõustu samas sellega, et OÜ Xxxx osa tuleks

jagada poolte vahel võrdselt. OÜ Xxxx osa tuleks jätta hageja ainuomandisse ja panna

hagejale kohustus maksta kostjale hüvitist. Hageja nõusolekul on OÜ Xxxx väikeosanik ja

juhatuse liige xxxx on lõpetanud OÜ Xxxx majandustegevuse ja viinud sellest välja kogu

vallasvara ning kavatseb võõrandada ka ainsa OÜ-le Xxxx kuuluva kinnistu. Hageja keeldub

seda tegevust takistamast, mistõttu tuleb eeldada, et see toimub hageja ülesandel ja huvides.

Sellises olukorras on õiglane, et OÜ Xxxx osa jääb hageja ainuomandisse ja hagejale

pannakse kohustus maksta kostjale hüvitist OÜ Xxxx 13 453 eurose nimiväärtusega osa 50%

turuväärtuse ulatuses, kusjuures vastav turuväärtus tuleb kindlaks teha Xxxx’i surma aja

23.08.2015 seisuga, kuna varsti pärast seda lõppes hageja nõusolekul OÜ Xxxx

majandustegevus ja algas varade väljaviimine. Kostja ei nõustu, et ühisvara hulka kuulub OÜ

XXXX osa nimiväärtusega 5 112 eurot. Xxxx surma ajal 23.08.2015 kuulus Xxxx’ile OÜ

XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot, samas ülejäänud osakapital osa nimiväärtusega 3 834

eurot kuulus kostjale. Kuid isegi Xxxx kuulunud OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot

ei olnud ühisvara. OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse

ilma, et kostja peaks maksma selle eest hagejale hüvitist.

10. Isegi kui kohus ei nõustu kostja muude vastuväidetega, siis seadus ei võimalda kohtul

otsustada hageja esmase nõude osas sellisel viisil kaasomandi jagamist. Hageja nõuab

alternatiivselt, et korteriomandi ja kinnistu omandõigus antaks täies ulatuses üle kostjale ning

kohustatakse kostjat maksma korteriomandi ja kinnistu omandõiguse kaotamise eest õiglast

hüvitist, mis määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Ka ei ole hageja

märkinud, kui suur on hageja poolt nõutava hüvitise rahaline suurus. Hageja nõuab OÜ Xxxx

ja OÜ XXXX osade jagamist poolte vahel võrdselt. Isegi kui kohus ei nõustu kostja muude

vastuväidetega, siis sisuliselt ei oleks tegemist ühisvara jagamisega. Kui OÜ Xxxx osa

jagataks poolte vahe võrdselt, siis jääb kostja äärmiselt ebaõiglasesesse olukorda, kus tal

puudub sisuline võimalus mõjutada OÜ Xxxx juhtimist, kuna hageja ja OÜ Xxxx osanik

Xxxx omaksid osanike koosolekul enamust ja tegutseksid OÜ Xxxx ja kostja huvide

vastaselt, millega muudaksid OÜ-st Xxxx varatuks ja kostja osa väärtusetuks.

11. Kostja leiab hageja 28.04.2017 esitatud tahteavalduste osas, et hageja sõnastuses

tahteavalduse tegemisel tekivad ilmselt probleemid kinnistusraamatu kannete tegemisel, kuna

hageja taotluses ei sisaldu hageja ja kostja kui ühisomanike kustutamist. Korrektselt

sõnastatud tahteavaldused on toodud vastuhagi nõude p-des 1.2 ja 1.4, kostja palub lähtuda

nendest. Kohtuotsuse täitmise viisi osas leiab kostja, et hüpoteegi seadmise puhul pole

tegelikult tegemist täitmise viisi reguleerimisega, vaid otsuse täitmise tagamisega. Isegi kui

kohus asub seisukohale, et hüvitise maksmise kohustatud pooleks on kostja, siis kindlasti ei

saa pidada põhjendatuks hüpoteegi seadmist suuremas summas, kui on kohtu poolt

väljamõistetav hüvitise summa.

VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

12. Xxxxesitas kohtule 22.04.2016 vastuhagi. Vastuhagi hageja palub jätta kinnistu

Xxxxainuomandisse ning kohustada Xxxxandma tahteavaldust kustutada kinnistu teisest jaost

ühisomanikud Xxxxja Xxxx(end Xxxx) ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse

xxxx; jätta korteriomand Xxxxainuomandisse ning kohustada Xxxxandma tahteavaldust

kustutada korteriomandi registriosa teisest jaost ühisomanikud Xxxxja Xxxxning kanda

ainuomanikuna kinnistusraamatusse xxxx. Samuti palub vastuhagi hageja jätta Osaühingu

XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot Xxxxainuomandisse; kohustada Xxxxandma

tahteavaldust Osaühingu XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot üleandmiseks

Xxxxainuomandisse.

Jätta

osaühingu

XXXX

osa

nimiväärtusega

eurot

Xxxxainuomandisse; kohustada xxxx andma tahteavaldust osaühingu XXXX osa

nimiväärtusega 13 453 eurot üleandmiseks Xxxxainuomandisse. Mõista Xxxxenamsaadu

arvel välja hüvitis 95 190 eurot Xxxxkasuks. Menetluskulud panna Xxxxkanda.

13. Xxxxja Xxxxsõlmisid 30.07.2004 ühisvara jagamise lepingu ja abieluvara lepingu,

millega leppisid kokku, et Tallinnas xxxx asuv kinnistu registriosa numbriga xxxx, sõiduauto

Ford Focus registreerimismärgiga xxx ja Garaaziühistu „xxx“ liikme varalised õigused jäävad

Xxxxlahusvaraks. Xxxxja Xxxxkui abikaasade varalistes suhtes kohaldus ühisvara režiim

alates abielu sõlmimisest 08.07.1993 kuni 30.07.2004 ühisvara jagamise lepingu ja abieluvara

lepingu sõlmimiseni. Nimetatud lepinguga loobus Xxxxolulises osas ühisvarast Xxxxkasuks

ilma kompensatsiooni vastu saamata, sealhulgas loobus XxxxTallinnas xxxx asuvast

kinnistust registriosa numbriga xxxx. Xxxxja Xxxxei käsitlenud 30.07.2004 lepingu

sõlmimisel ühisvarana hulka kuuluvatena kinnistut, korteriomandit ega OÜ Xxxx ja OÜ

XXXX osasid, kuna lepingust ei nähtu, et nad oleksid avaldanud notarile andmed nimetatud

kinnisasjade ja osade kui oma ühisvara hulka kuuluvate esemete kohta.

14. Xxxxoli juba enne Xxxxabielu sõlmimist AÜ xxxx liige. Eesti NSV tsiviilkoodeksi

kohaselt olid varade omanikeks kooperatiivid (hilisemad ühistud) ning kooperatiivide liikmed

kasutasid

kooperatiividele

kuuluvat

vara

liikmelisuse

alusel.

Xxxxkasutas

aianduskooperatiivile (hilisemale aiandussühistule) Xxxxkuulunud aiamaja pindalaga 81 m2

ja kasvuhoonet pindlaga 36 m2. Aianduskooperatiivide (aiandusühistute) varad erastati nende

liikmetele. AÜ Xxxxvarade üleandmine liikmetele toimus vastavalt AÜ Xxxxüldkoosoleku

11.07.1992 otsusele. 11.09.1993 andis AÜ XxxxXxxxile üle ja Xxxxvõttis vastu Xxxxkrundil

nr 30 asuvad varad: aiamaja pindalaga 81 m2, kasvuhoone pindlaga 36 m2, viljapuud ja

marjapõõsad. Seega omandas Xxxxvarad tasuta, kuna oli aiandusühistu liige, kasutas

varasemalt neid varasid liikmelisuse alusel ja omandas need erastamise käigus.

15. Aiamajade omanikel oli õigus erastada aiamajade juurde maad. Xxxxkui aiamaja omanik

ja selle juurde kuuluva krundi valdaja erastas aiamaja juurde kuuluva krundi Eesti Vabariigi

ja Xxxxvahel 11.06.1998 sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepinguga. Maa

müügihinnaks oli erastamisel 6 900 krooni, mille Xxxxoli enne lepingu allkirjastamist

tasunud erastamisväärtpaberitega. Xxxxkanti 11.06.1998 sõlmitud lepingu alusel kinnistu

registriosa numbriga xxxx omanikuna kinnistusraamatusse 31.08.1998. Xxxxkorterit 7

kasutasid alates 27.02.1973 üürilepingu alusel Xxxxvanemad Xxxx, Xxxxpoeg ja xxxx, xxxx

tütar Pärast isa surma sai alates 29.04.1986 üürnikuks Xxxx. Xxxxkui korteri üürnik erastas

korteri Põhja-Tallinna valitsuse ja Xxxxvahel 27.11.1995 sõlmitud ostu-müügi lepinguga.

Korteri hinnaks oli erastamisel 11 880 krooni, mis oli Xxxxpoolt müüjale lepingu sõlmimisel

tasutud

rahvakapitali

obligatsiooni

arvestuskaardile

kantud

tööaastatega.

Tallinna

Linnavalitsuse 16.05.2001 korraldusega nr xxxx määrati Xxxx ehitise teenindamiseks vajalik

maa korteriomandi seadmiseks. Seoses korteriomandi seadmisega kanti 02.10.2001

kinnistamisavalduse alusel korteromand ja selle omanikuna Xxxx kinnistusraamatusse.

Kinnistu ja korteriomandi eest tasus Xxxx erastamisväärtpaberite eest, mis olid tema

lahusvara. Kinnistu ja korteriomandi erastamise eest tasumisele kuuluvate hindade

maksmiseks ei ole tehtud kulutusi Xxxx ja Xxxx ühisvara arvelt. Xxxx panus kinnistu

soetamiseks on 0 (null).

16. Xxxx on kandnud kinnistu oluliseks osaks oleva aiamaja remondikulutusi 7 300 euro

ulatuses. Xxxx on kandnud korteriomandi reaalosaks oleva korteri remondikulutusi 6 400

euro ulatuses. Kinnistut ja selle oluliseks osaks olevat aiamaja kasutab Xxxx koos oma

pereliikmetega – abikaasa ja pojaga. Xxxx ei ole kunagi nimetatud kinnistut ega aiamaja

kasutanud ning ei ole teinud mingeid kulutusi seoses kinnistu või aiamajaga. Ka ei ole tehtud

mingeid kulutusi seoses kinnistu või aiamajaga Xxxx ja Xxxx ühisvara arvelt. Pärast

abiellumist Xxxx ei kasutanud Xxxx enam kinnistut. Korteriomandi reaalosaks olevat korterit

kasutab koduna Xxxx koos oma pereliikmetega – abikaasa ja pojaga. Kõik kulutused seoses

korteriga on kandnud Xxxx. Xxxx ei ole kunagi nimetatud korterit kasutanud ega ei ole teinud

mingeid kulutusi seoses korteriga. Ka ei ole tehtud mingeid kulutusi seoses korteriga Xxxx ja

Xxxx ühisvara arvelt.

17. Xxxx’i surma ajal 23.08.2015 kuulus Xxxx OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot,

samas ülejäänud osakapital – osa nimiväärtusega 3 834 eurot kuulus kostjale. Xxxxasutas

aktsiaseltsi „Xxxx“ 13.11.1991. Seega omandas Xxxx aktsiaseltsi „Xxxx“ aktsiad enne abielu

sõlmimist. Aktsiaselts kujundati ümber osaühinguks 05.07.1997 ümberkujundamisotsusega ja

kanti äriregistrisse ärinimega Osaühing XXXX 22.09.1997. OÜ XXXX osanikud otsustasid

22.06.1999 osanike koosolekul osakapitali suurendamise fondiemissiooni teel, mille

tulemusena suurenes Xxxxile kuuluva osa nimiväärtus 20 000 EEK-ini (1 278 EUR). Xxxxei

ole teinud mingeid kulutusi seoses OÜ XXXX osa omandamisega. Ka ei ole tehtud mingeid

kulutusi seoses OÜ XXXX osa omandamisega Xxxxja Xxxxühisvara arvelt. Ühisvara hulka

kuulub OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 13 453 eurot, mille üle teostab faktiliselt kontrolli xxxx.

Pärast Xxxx surma lõpetas OÜ Xxxx väikeosanik ja juhatuse liige XxxxOÜ Xxxx

majandustegevuse ja jätkas samal tegevusalal tegutsemist 20.11.2015 asutatud xxxx OÜ

kaudu, mille ainsaks juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on ta ise. xxxx tegevuse tulemusena

on xxxxOÜ-sse viidud nii OÜ Xxxx vallasvarad kui ka töötajad. OÜ Xxxx omandis olevat

kinnistut registriosa numbriga 24083001 üritab Xxxxmüüa, omamata selleks osanike

nõuolekut.

18. ERI Kinnisvara kutselise hindaja ja riiklikult tunnustatud eksperdi eksperthinnangute

kohaselt on kinnistu harilik väärtus 35 000 eurot ning korteriomandi harilik väärtus on 59

000 eurot. OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot harilik väärtus on 3 855 eurot. OÜ

XXXX omakapitali (ehk netovara) suuruseks seisuga 31.12.2015 on 15 421 eurot. Kuna OÜ

XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot moodustab 25 % OÜ XXXX 5 112 euro suurusest

osakapitalist, siis on selle harilikuks väärtuseks 25 % OÜ XXXX 15 421 euro suurusest

omakapitalist (ehk netovarast), st 3 855,25 eurot; OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 13 453 eurot

harilik väärtus on 190 381 eurot. Ainus OÜ-l Xxxx allesjäänud vara on kinnistu registriosa

numbriga xxxx, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, xxxx. OÜ Xxxx

pakub nimetatud kinnistut 1Partner Kinnisvara vahendusel müügiks hinnaga 265 000 eurot.

Domus Kinnisvara eksperthinnangu nr xxxx kohaselt on nimetatud kinnistu turuväärtuseks

261 800 eurot. Seega on OÜ Xxxx omakapitali (ehk netovara) turuväärtuseks on 261 800

eurot

VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

19. Xxxxpalub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud Xxxxkanda. Xxxxei ole kunagi

väitnud nagu ei oleks korteriomand ja kinnistu abikaasade ühisvara. Asjaolu et Xxxxei ole

eelpooltoodud varaga pidevalt tegelenud ei tähenda, et neid oleks võimalik abikaasade

ühisvarast välja arvata Xxxx oli võimalus pärimismenetluse korras vaidlustada notari poolt

10.12.2015 pärimistunnistuses tuvastatud pärandvara jaotus pärijate vahel, kuid xxxx ei ole

seda teinud, seega on pärimistunnistus jõus ning eelpooltoodud kinnisvara on osapoolte

ühisomand. Korteriomandi ja kinnisasja erastamine toimus abielu kestel ning ühisvara

jagamise ja abieluvara leping nr xxxx ei sisalda kokkuleppeid osapoolte ühisomandisse

kuuluvate kohta, mis välistaks ühisomandi. Need kinnisvarad olid enne Xxxx abikaasa surma

abikaasade ühisvaraks ning on käesoleval hetkel kostjaga ühisomandis. Riigikohus on

korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib

erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde

maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana.

20. Tegemist on Xxxxpoolt vabatahtlikult tehtud kulutustega, mis ei ole seotud ühisomandi

korrashoiu või parendamisega, pealegi on Xxxxteinud neid kulutusi enda perekonna kasuks

ning ei ole Xxxxteavitanud tehtud kulutuste vajalikkuses ning põhjendatuses. Esitatud arved

ei tõenda Xxxxpoolt nende kulude kandmist. Xxxxon endiselt seisukohal, et Xxxxil tekkis

õiguslik alus ühisomandis olevate kinnistute (osalisele) omandusele alles peale

pärimistunnistuse väljastamist 10.12.2015, kusjuures on Xxxxõigustatud kasutama ja

käsutama nii korteriomandit, kui ka kinnistut juba alates nende erastamisest. Xxxxväide

korteriomandi ja kinnistu tema ainuomandisse jätmise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna

sellel ei ole õiguslikku alust. Samas kinnitab Xxxx endiselt, et nõus jätma nii korteriomandi,

kui ka kinnistu xxxx juhul, kui viimane tasub omandiõiguse kaotamise eest õiglase hüvitise.

21. Vastuhagis leiab Xxxx, et pooltel puudub ühisomand XXXX OÜ-s kuna Xxxxasutas

ettevõtte enne abielu ning xxxx ei ole teinud mingeid kulutusi seoses Xxxx OÜ osa

omandamisega. Samas on xxxx vastuhagis viidanud ettevõtte osanike poolt 22.06.1999 tehtud

otsusele osakapitali suurendamiseks, mille kohaselt suurenes Xxxxosa nimiväärtusega 5000

krooni 15000 krooni võrra 20000 kroonini. Xxxxviitab asjaolule, et ettevõtte osakapitali

suurendamine toimus abielu kestel ning suurendamine toimus abikaasade ühisvara arvelt

vaatamata asjaolule, et reaalseid rahalisi vahendeid osakapitali suurendamiseks sisse ei

makstud. xxxx on seisukohal, et abikaasade ühisvarana saab käsitleda Xxxxosa, mis tuleneb

„eelmiste perioodide jaotamata kasumist vastavalt 1998.a majandusaasta aruandele.“

22. xxxx poolt xxxxOÜ asutamise fakt ei oma antud asjas absoluutselt mitte mingit tähtsust.

Xxxxei ole nõus Xxxxpoolt vastuhagi punktis 2.15.3. teostatud Xxxx OÜ osaluse

arvutuskäiguga ja arvutuste algandmetega. Xxxxei soovi ühisomandisse kuuluvate ettevõtete

osadest loobumise eest rahalist kompensatsiooni ning soovib endiselt Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ

osapooltele kuuluva ühisomandis olevate osade jagamist. Xxxxnõustub Xxxxpoolt esitatud

kinnistu ja korteriomandi kohta koostatud eksperthinnangutega, mille kohaselt on kinnistu

turuväärtus 35 000 eurot ja korteriomandi turuväärtus 59 000 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud alternatiivnõude osas kinnistu

jagamise osas. Vastuhagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest

tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks õiguslikku tähendust omavad olulised asjaolud:

-

Xxxxtegi 30.06.2015 testamendi, millega määras ainupärijaks poeg Xxxx(tl 61-62, I

kd);

-

Xxxxja Xxxx(käesoleval ajal xxxx) abielu registreeriti 08.07.1993;

-

Xxxxja

Xxxxvaralistele

suhetele

kohaldati

tulenevalt

30.07.2004

sõlmitud

abieluvaralepingust lahusvara režiimi;

-

Tallinna notar Priidu Pärna koostas ja tõestas 10.12.2015 pärimistunnistuse ja

omandiõigusetunnistuse, mille kohaselt on 23.08.2015 surnud Xxxxainupärijaks

Xxxx(tl 7-9, I kd);

-

pärimismenetluse käigus notar tuvastas, et pärandaja nimel olev kinnisasi, asukohaga

xxxx maakond (registriosa nr xxxx) ja korteriomand, asukohaga xxxx, Tallinn, mille

reaalosa moodustab korter nr 7 (registriosa nr xxxx), kuuluvad pärandaja ja pärandaja

abikaasa ühisvara hulka (tl 7, I kd);

-

notar tuvastas ka, et lisaks kuulub abikaasade jagamata ühisvara hulka pärandajale

kuuluv osalus osaühingust Xxxx ning osaühingust XXXX (tl 7, I kd);

-

e-kinnistusraamatust nähtuvalt on 21.06.2017 korteriomandi registriossa nr xxxx ja

kinnistu registriossa nr xxxx ühisomanikena sisse kantud Xxxxja Xxxx10.12.2015

pärimistunnistuse alusel.

25. Hageja nõue kostja vastu võiks kuulda rahuldamisele AÕS § 76 lg 1 alusel koosmõjus

AÕS § 70 lg-ga 6 ja AÕS § 77 lg-ga 2. AÕS § 70 lg 6 alusel ühisomandile kohaldatakse

kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

AÕS § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

Tulenevalt AÕS § 77 lg 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta

teistele

kaasomanikele

välja

nende

osad

rahas,

või

müüa

asi

avalikul

või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

26. Perekonnaseaduse (PkS) § 39, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud

abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Seega tekkis abikaasade ühisomandi asemele

hageja ja kostja vaheline ühisomand. Sellest tulenevalt tuleb esmalt tuvastada millised asjad

kuuluvad ühisomandi hulka. Ühisvara koosseisu selgitamise aluseks on perekonnaseaduse

sätted. Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam

jagada. Riigikohus asus 8. detsembri 2000 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-00 seisukohale, et

pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning

abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole

saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas

abikaasade osade võrdsust.

27. Hageja on seisukohal, et Xxxxja hageja ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand,

kinnistu, osalus OÜ-s Xxxx ja OÜ-s Xxxx. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus

korteriomandile ja kinnistule, kuna sisuliselt ei ole tegemist ühisvaraga, hageja osa nendes on

0.%. Kostja nõustub, et ühisvara hulka kuulub OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 13 453 eurot.

Kostja ei nõustu, et ühisvara hulka kuulub OÜ XXXX.

28. PKS § 27 lg 1 kohaselt ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed;

2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu

kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa

omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme

hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

29. Kohtule esitatud pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse kohaselt notar tuvastas, et

pärandaja nimel olev kinnisasi, asukohaga xxxx maakond (registriosa nr xxxx) ja

korteriomand, asukohaga xxxx, Tallinn, mille reaalosa moodustab korter nr 7 (registriosa nr

xxxx), kuuluvad pärandaja ja pärandaja abikaasa ühisvara hulka. Notar tuvastas ka, et lisaks

kuulub abikaasade jagamata ühisvara hulka pärandajale kuuluv osalus osaühingust Xxxx ning

osaühingust XXXX. Kohus tuvastas eelnevalt, et Xxxxja hageja abiellusid 08.07.1993 ning

alates 30.07.2004 kohaldati nende suhetele lahusvara režiimi. Kohtule esitatud ühisvara

jagamise ja abieluvara lepingust nähtuvalt jäid Tallinnas, xxxx asuv kinnistu, sõiduauto Ford

Focus ja Garaažiühistu „xxxx“ liikme varalised õigused hageja lahusvaraks. Lepingu p 2.5

kohaselt jagatava ühisvara arvel enamsaadu osas kompensatsioone ei maksta (tl 76-80, I kd).

Seega kohaldus hageja ja Xxxx varalistes suhetes alates 08.07.1993 kuni 30.07.2004 ühisvara

režiim.

30. Korteriomand registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, Tallinnas (endine xxxx)

kasutasid alates 27.02.1973 üürilepingu alusel Xxxxvanemad Xxxx, Xxxxpoeg ja xxxx, xxxx

tütar 8 (tl 103-105, I kd). Üürniku arvestuse kaardi kohaselt sai pärast isa surma alates

29.04.1986 üürnikuks Xxxx(tl 104-105, I kd). Põhja-Tallinna valitsuse ja Xxxxvahel

27.11.1995 sõlmitud ostu-müügi lepinguga erastas Xxxxkorteri üürnikuna nimetatud korteri

(tl 106-107, I kd). Korteri hinnaks oli erastamisel 11 880 krooni, mis oli Xxxxpoolt müüjale

lepingu sõlmimisel tasutud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega.

Korteriomandi eest tasus Xxxxrahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate

eest saadud erastamisväärtpaberitega. xxxx endal oli 28 tööaasta eest õigus saada 8 400

erastamisväärtpaberit, lisaks kinkis xxxx Xxxx’ile 12 000 erastamisväärtpaberit ja xxxx

kinkis Xxxx’ile 93 498 erastamisväärtpaberit. Nimetatu on tõendamist leidnud 14.10.2015

arhiiviteatisega nr 7-3/33190 ning Rahvakapitali obligatsioonide keskregistri andmebaasist ja

Erastamisväärtpaberite keskregistri andmebaasi väljavõttega (tl 113 ja115, I kd). Seega

omandas Xxxx nimetatud korteri enda lahusvara arvelt. Korteriomandi erastamise eest

tasumisele kuuluvate hindade maksmiseks ei ole tehtud kulutusi Xxxx ja hageja ühisvara

arvelt.

31. Tallinna Linnavalitsuse 16.05.2001 korraldusega nr xxxxmäärati Xxxx ehitise

teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks. Kinnistusraamatusse kanti 02.10.2001

korteromandi omanikuna Xxxx(tl 10, I kd). Õiguskirjanduse kohaselt lahusvaraks oleva

vallasasjast korteri kinnistamisel jääb tekkinud korteriomand ikkagi lahusvaraks. Õiguslik

alus korteriomandi lahusvarana käsitlemise kohta tuleneb eluruumide erastamise seadusest

(edaspidi EES) § 21¹ ja § 244 lg-st 5, mille kohaselt korteriomand omandab eluruumi

vallasasjana omandanud isik. Küsitav on, kas selle normi eesmärk sai olla see, et abielu ajal

omandatud korteriomand jääb lahusvarana korterit omandanud abikaas lahusvaraks, kuid

arvestades EES § 21¹ ja § 244 lg 5 sõnastust ning Riigikohtu poolt korduvalt antud

sellekohaseid selgitusi, ei ole alust teha ka teistsugust järeldust. Sama õiguslik olukord on ka

sellisel juhul, kui korteriomand tekib abielu ajal, kuid elamuühistu või- kooperatiivi osamaksu

baasil, mis oli abikaasa lahusvara. Ka sellisel juhul on tekkinud korteriomand abikaasa

lahusvara (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 70 komm, lk 297).

Riigikohus asus 11. aprilli 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 seisukohale, et ühe

abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter kui vallasasi ei muutu abielu ajal korteriomandi

kinnistamise läbi PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, vaid jääb selle abikaasa

lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi. Eeltoodust tulenevalt ei ole korteriomand

asukohaga Tallinnas, Xxxx, registriosa nr xxxx hageja ja Xxxxühisvara. Seega on

korteriomand Xxxxlahusvara ja poolte ühisomandi koosseisu ei kuulu.

32. AÜ Xxxxliimete nimekirjaga seisuga 27.07.1992 on tõendamist leidnud, et Xxxxoli enne

hagejaga abielu sõlmimist AÜ Xxxxliige (tl 99-100, I kd). Nimetatud nimekirja kohaselt

kasutas Xxxxaianduskooperatiivile (hilisemale aiandussühistule) Xxxxkuulunud aiamaja

pindalaga 81 m2 ja kasvuhoonet pindlaga 36 m2. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga

11.09.1993 andis AÜ XxxxXxxxile üle ja Xxxxvõttis vastu Xxxxkrundil nr 30 asuva aiamaja

pindalaga 81 m2, kasvuhoone pindlaga 36 m2 ning püsiistandikud: viljapuud ja marjapõõsad

(tl 101, I kd). Seega omandas Xxxxaiandusühistu liikmena varad tasuta, kasutas varasemalt

neid varasid liikmelisuse alusel ja omandas need erastamise käigus. Seega oli aiamaja

Xxxxlahusvara. Eesti Vabariigi ja Xxxxvahel 11.06.1998 sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja

asjaõiguslepingu alusel erastas Xxxxaiamaja juurde kuuluva maatüki suurusega 985 m² (tl

102A, I kd). Maa müügihinnaks oli erastamisel 6 900 krooni, mille Xxxxoli enne lepingu

allkirjastamist tasunud lepingu p 3.1 kohaselt erastamisväärtpaberitega xxxx Maavalitsuse

arvele. Kinnistu eest tasus Xxxxrahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate

eest saadud erastamisväärtpaberitega. Nimetatu on tõendamist leidnud 14.10.2015

arhiiviteatisega nr 7-3/33190 ning Rahvakapitali obligatsioonide keskregistri andmebaasist ja

Erastamisväärtpaberite keskregistri andmebaasi väljavõttega (tl 113-115, I kd).

33. Seega omandas Xxxxnimetatud kinnistu enda lahusvara arvelt. Kinnistusraamatu

väljavõtte

kohaselt

kanti

Xxxx11.06.1998

sõlmitud

maa

ostu-müügilepingu

ja

asjaõiguslepingu alusel kinnistu registriosa numbriga xxxx omanikuna kinnistusraamatusse (tl

11). Seega toimus maa erastamine ja omanikuna kinnistusraamatusse kandmine hageja ja

Xxxxabielu ajal. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa

ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade

ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale

lahusvarana (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, 11. aprilli 2005

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 ja 17. veebruari 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-04).

Sellest tulenevalt oli kinnistu registriosa numbriga xxxx asukohaga xxxx, Raplamaa hageja ja

Xxxxühisvara ning kinnistu kuulub peale Xxxxsurma hageja ja kostja ühisomandisse. Antud

juhul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja on kandnud kinnistu oluliseks osaks oleva aiamaja

remondikulusid 7 300 euro ulatuses. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kinnistut ja selle

oluliseks osaks olevat aiamaja kasutab kostja koos oma abikaasa ja pojaga ning hageja ei ole

nimetatut kinnistut kunagi kasutanud. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et ei ole tehtud mingeid

kulutusi seoses kinnistu või aiamajaga Xxxxja hageja ühisvara arvelt. Poolte võrdsusest ei ole

võimalik kõrvale kalduda pärast isiku surma ning kehtivast perekonnaseadusest tulenevalt ei

ole võimalik taotleda abikaasa osa suuruse ½ muutmist ühisvaras (vt Asjaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, 2014, § 77 komm, lk 355).

34. Järgmisena võtab kohus seisukoha OÜ XXXX osas. Aktsiaseltsi Xxxx asutas

Xxxx13.11.1991 (tl 121, I kd). Seega omandas XxxxAS Xxxx aktsiad enne abielu.

Aktsiaselts „Xxxx“ kujundati ümber osaühinguks 05.07.1997 ümberkujundamisotsusega (tl

122, I kd) ja kanti äriregistrisse ärinimega Osaühing XXXX 22.09.1997 (tl 123, I kd). OÜ

XXXX osanikud otsustasid 22.06.1999 osanike koosolekul osakapitali suurendamise

fondiemissiooni teel, mille tulemusena suurenes Xxxxile kuuluva osa nimiväärtus 20 000

EEK-ini, so 1 278 eurot (tl 123, I kd). Hageja ei ole teinud mingeid kulutusi seoses OÜ

XXXX osa omandamisega ning tõendatud ei ole, et seoses OÜ XXXX osa omandamisega

oleks tehtud mingeid kulutusi Xxxxja hageja ühisvara arvelt. Samuti on äriregistri

teabesüsteemi kohaselt OÜ XXXX ainuosanik Xxxx. Seega ei kuulu nimetatud ettevõte

ühisomandi koosseisu.

35. Kohus on kaasomandi lõpetamisel seotud hagis või vastuhagis nimetatud kaasomandi

lõpetamise viisidega (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-143-04, p 17 ja 3-2-1-45-06, p 19).

Järelikult saab kohus käesolevas asjas kaaluda, kas jagada ühisomand hageja või kostja

pakutud viisil. Kohus kaalub ühisomandi lõpetamise viisi valikul kõigi ühisomandike huve

vastavalt poolte esile toodud asjaoludele. Käesoleva asja olemust ja poolte esile toodud

asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks hinnata paralleelselt nii hagi kui ka vastuhagi

ühisomandi lõpetamiseks. Kehtivat perekonnaseadust tuleb kohaldada siis, kui pärand on

avanenud alates 01.07.2010. Kehtivast perekonnaseadusest tulenevalt ei ole võimalik taotleda

abikaasa osa suuruse ½ muutmist ühisvaras (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne, 2014, § 77 komm, lk 354-355).

36. Kohus kaalub poolte huve ja hindab, millisel viisil ühisomandi lõpetamine vastab kõige

paremini ühisomanike huvidele. Samuti peab kohus lähtuma õiglusest ja hea usu põhimõttest.

Käesoleval juhul leidis tuvastamist, et korteriomand ja OÜ XXXX ei kuulu ühisomandisse

ning kuuluvad ainupärijale Xxxxile. Notar on väljastanud pärimistunnistuse ja omandiõiguse

tunnistuse, millega tuvastas, et kinnistu, korteriomand, OÜ Xxxx ja OÜ XXXX kuuluvad

pärandaja ja pärandaja abikaasa ühisvara hulka. Samuti on kinnistusraamatust nähtuvalt

21.06.2017 korteriomandi registriossa nr xxxx ja kinnistu registriossa nr xxxx ühisomanikena

sisse kantud Xxxxja Xxxx10.12.2015 pärimistunnistuse alusel. Kuigi kohus tuvastas, et

korteriomand ja OÜ XXXX ei kuulu ühisvara hulka, siis tuleb nimetatud vara suhtes samuti

ühisomand lõpetada, kuna pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse alusel on tuvastatud

nimetatud vara kuulumine ühisomandi hulka ja kostja nimetatud tunnistust vaidlustanud ei

ole, samuti on tehtud kinnistusraamatus ühisomaniku kohta kanded. Seega tuleb jätta

korteriomand ja OÜ XXXX kostja ainuomandisse ja sellest tulenevalt rahuldab kohus

nimetatud nõuete osas vastuhagi. Kuna nimetatud korteriomand ja osaühing on kostja nö

pärimise teel saadud vara ja oli Xxxxlahusvara, siis nende osas kostjalt hageja kasuks omandi

kaotuse osas hüvitist välja mõista ei tule.

37. Järgmisena võtab kohus seisukoha kinnistu osas. Kohtu hinnangul riivaks kostja huve

hagejast olulisemalt ühisomandis oleva kinnistu kaasomanikevahelisel enampakkumisel

võõrandamine, sest kinnistu on olnud aastaid kostja ja tema pere omandis ning kostja on oma

perekonnaga seal aega veetnud. Hageja huve ei riivaks vaidlusaluse kinnistu jätmine kostjale,

sest hageja ei ole seotud kinnistuga emotsionaalselt. Hageja ei ole kunagi nimetatut kinnistut

ega aiamaja kasutanud. Samuti ei ole hageja teinud mingeid kulutusi seoses kinnistu või

aiamajaga. Selles tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduses esitatud alternatiivnõude ja jätab

kinnistu registriosa numbriga xxxx kostja ainuomandisse ning mõistab kostjalt kinnistu

omandiõiguse kaotamise eest õiglase hüvitise. Hageja ei ole küll märkinud õiglast hüvitist

summaliselt, kuid kohus leiab, et sellel vaatamata saab kohus hüvitise välja mõista. Sellele

kaasomanikule, kes jääb kaasomandi osast ilma, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel tagada kohene ja

õiglane hüvitis. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikel

tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul

hinnata kaasomandis oleva asja väärtus tervikuna ja sellest lähtuvalt arvestada tema mõttelise

osa suuruse alusel välja kaasomaniku osa rahas. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva

asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa harilikust väärtusest (vt Riigikohtu otsus nr 3-

2-1-102-05, p 16).

38. Seega tuleks tuvastada kinnistu turuväärtus. Kohus leiab, et kinnistu turuväärtuse

kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta kostja poolt kohtule esitatud ERI Kinnisvara kutselise

hindaja ja riiklikult tunnustatud eksperdi xxxx eksperthinnang, mille kohaselt on kinnistu

turuväärtus 35 000 eurot. Hagejale xxxx tuleb maksta omandi kaotuse eest õiglane hüvitis,

mis on ½ kinnistu hinnast. Poolte võrdsusest kohus kõrvale kalduda ei saa ning kohus juba

viitas käesolevas kohtuotsuses, et kehtivast perekonnaseadusest tulenevalt ei ole võimalik

taotleda abikaasa osa suuruse ½ muutmist ühisvaras. Seega tuleb Xxxx Xxxx kasuks välja

mõista omandi kaotuse eest hüvitis 17 500 eurot.

39. Järgmisena võtab kohus seisukoha ühisomandisse kuuluva Xxxx OÜ osas. OÜ Xxxx tuleb

jagada nii nagu taotleti vastuhagis, so jätta Xxxxosa nimiväärtusega 13 453 eurot Xxxx

ainuomandisse. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi kohaselt on OÜ Xxxxi osanikud

Xxxx, Xxxxja ning xxxx. Kohus nõustub kostjaga, et OÜ Xxxx osa ei ole mõistlik jagada

reaalosadeks, kuna sisuliselt tähendaks see osa jagamata jätmist ja tooks kaasa hulgaliselt

edasisi kohtuvaidlusi OÜ Xxxx osanike vahel. Reaalosadeks jagamisel jääks Xxxxsellisel

juhul vähemusse ja tal puuduks tõhus viis oma õiguste kaitseks. Samuti arvestades poolte

omavahelist läbisaamist, siis ei ole mõistlik OÜ-d Xxxx jagada reaalosadeks. Kohus lähtub

OÜ Xxxxi väärtuse kindlaksmääramisel ekspertiisist. Kohus ei pea põhjendatuks määrata

kompensatsiooni selle seisuga, millal hageja omandas kontrolli OÜ Xxxx üle. Kohus lähtub

antud juhul kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb määrata kohane ja õiglane hüvitis

omandiõiguse kaotamise aja ligilähedase seisuga. Ekspertiisakti kohaselt on OÜ-l Xxxxi

netovara väärtus seisuga 31.12.2016 95 495 eurot (tl 96-100, II kd). Seega mõistab kohus

välja hagejalt kostja kasuks hüvitis 47 747,50 eurot, st 50 % OÜ Xxxx netovaraväärtusest 95

495 eurot.

40. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodust tulenevalt

tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad

ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse summas

30 247,50 eurot (47 747,50 eurot– 17 500 eurot). Samuti on Riigikohus märkinud, et

vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks

(n-ö saldeerida) ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle

kahjuks jääk (saldo) jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust (vt

Riigikohtu 20.12.2005 otsus 3-2-1-136-05, p 27).

41. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega

tuleb pooli kohustada andma vastavad tahteavalduse omanikukannete muutmiseks vastavates

registrites.

42. Hageja taotlus hüpoteegi seadmiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus

tasaarvestas poolte vastastikused kohustused ning hagejal tuleb kostjale maksta hüvitist.

Samuti on hageja taotlus põhistamata ning kohus nõustub kostja seisukohaga, et seadus ei

võimalda kohtul seada selliseid tingimusi.

MENETLUSKULUD

43. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et

käesoleval juhul on õiglane jätta nii hagiavalduse kui ka vastuhagi menetluskulud poolte endi

kanda. Kohus võtab arvesse, et kohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt ning

ühisomandi lõpetamise otsus tehakse kõigi ühisomanike huvides. Samuti arvestab kohus

asjaoluga, et käesolevas asjas on mõlemad pooled tasunud riigilõivu ning kandnud

esindajakulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik