2-16-17089/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-17089

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Mark Vavrenjuki vastu alusetult

saadud puhkusetasu 295 euro 65 sendi tagastamiseks

Tsiviilasja hind

295 eurot 65 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi ja Tartu

Vangla kaudu); e-post: tartu.vangla@just.ee.

Kostja: Mark Vavrenjuk (isikukood: XXX, e-post XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi hagi Mark Vavrenjuki vastu alusetult saadud puhkusetasu 295 euro

65 sendi tagastamiseks.

2. Mõista Mark Vavrenjukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 295 eurot 65 senti.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

4. Jätta menetluskulud Mark Vavrenjuki kanda. Määrata Eesti Vabariigi menetluskulude suuruseks

0 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (hageja) esitas 11. novembril 2016 Tartu Maakohtule Mark Vavrenjuki (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 295,65 eurot. Hagi kohaselt töötas

kostja Tartu Vanglas ametnikuna kuni 7. augustini 2016. Selle seisuga oli kostja puhanud 12,96

päeva rohkem, kui ta oli välja teeninud. Seetõttu on hageja maksnud kostjale alusetult

puhkusetasu 295,65 eurot.

2. Kostja tõi vastuses hagile välja asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu menetluses on haldusasi nr 3-

16-229, milles on kostja nõue hageja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastasuse

tuvastamisel oleks kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kuna kostjal võib olla hageja

vastu suurem rahaline nõue, kui hageja nõue kostja vastu, ei saa kostja hageja nõudega nõustuda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kuni 7. augustini 2016 teenistussuhe, millele

kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS). Hageja nõuab kostjalt tagasi talle teenistussuhte ajal

väidetavalt alusetult makstud puhkusetasu. Kuigi tegemist on oma olemuselt vaidlusega, mis

tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, kuulub vaidluse lahendamine riigivastutuse seaduse § 22 lg 3

kohaselt maakohtu pädevusse ja vaidluse lahendamisel kohalduvad eraõiguse sätted.

4. ATS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ametniku põhipuhkuse kestus 35 päeva aastas ja ametnikule

kohaldatakse töölepingu seaduse (TLS) §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. TLS § 68

lg-te 1 ja 3 kohaselt tekib õigus puhkusele töötatud aja eest ning kui puhkuseõiguslik aeg on

aastast lühem, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. TLS

§ 70 lg 1 kohaselt on puhkuse aja eest õigus saada puhkusetasu, mille suurus vastab keskmisele

töötasule. Hagi lisaks 1 olevast kostja isikukaardist nähtub, et kostja on puhanud 2016. a-l

saadaoleva puhkuse arvel 34 päeva. Kostja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Seega saab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt lugeda kostja nimetatud asjaolu

omaks võtnuks. Arvestades teenistussuhte kestust kuni 7. augustini 2016 koostoimes TLS § 68

lg-tega 1 ja 3 oli kostjal õigus töötatud aja eest saada puhkust 21,04 päeva. Seega on kostja

puhanud 12,96 päeva rohkem, kui tal selleks õigus oli.

5. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et ta on puhkuse eest tasu hagejalt saanud. Seega

saab TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugeda kostja nimetatud asjaolu omaks võtnuks. Kohtu hinnangul

on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1. Nimetatud sätte

kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt

puhkusetasu, kuid teenistussuhte lõppemise tõttu on ta puhanud rohkem ja saanud seega ka

puhkusetasu rohkem, kui tal teenistussuhtest tulenevalt oli õigus saada. Kohtu hinnangul võib

seda pidada nii olukorraks, kus kohustust ei teki, kui ka olukorraks, kus kohustus langeb hiljem

ära. Asja lahendamisel ei ole oluline kumba alternatiiviga täpselt tegemist on, kuna mõlemal

juhul on hageja nõude eeldused täidetud. ATS ei sätesta eriregulatsiooni teenistussuhte

lõppemisel saadu tagastamise kohta. Seega kohaldub VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatu. Kuivõrd kostja

ei ole vaielnud vastu saadud puhkusetasu suurusele, tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja enam saadud puhkusetasu 295,65 eurot.

6. Kohus märgib, et asja lahendamisel ei ole tähtis kostja välja toodud asjaolu, et poolte vahel on

pooleli vaidlus halduskohtus. Ainuüksi asjaolu, et kostjal võib selle vaidluse tulemusena tekkida

hageja vastu nõue, ei välista hageja nõude rahuldamist. Hagi rahuldamise saavad välistada

vastuväited, millest nähtub, et hageja nõue on lõppenud või ei ole sissenõutav. Kostja selliseid

väiteid ei ole esitanud.

7. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tal menetluskulusid ei ole tekkinud, mistõttu

tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik