3-17-1128/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

ja koht

13. juuli 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1128

Kohtuasi

OÜ Formet Grupp kaebus Maksu- ja

Tolliameti 21.03.2017 korralduse nr 12.2-

3/036667-15 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: OÜ Formet Grupp, esindaja

Pavel Suslov

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja

Revo Krause

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Formet Grupp kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 14.08.2017.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.06.2016 korralduse nr 12.2-3/03667-2 alusel kontrollib Maksu- ja Tolliamet (edaspidi

vastustaja) OÜ Unipetrol käibe- ja tulumaksu tasumise õigsust perioodil veebruar-märts

2015. Sellest lähtuvalt koostati 21.03.2017 korraldus nr 12.2-3/036667-15 koos lisadega

(tl 5-6), mille kuues punktis sõnastati küsimused ning kohustati OÜ-t Formet Grupp

(edaspidi kaebaja) esitama nende kohta hiljemalt 05.04.2017 kirjalikud seletused ja

dokumentide koopiad. 26.04.2017 vaideotsusega nr 6-1/3685-2 (tl 9-10) jäeti kaebaja poolt

eelnimetatud korralduse peale esitatud vaie (tl 18-19) rahuldamata. Vastavat otsustust

põhjendati muuhulgas väidetega, et korralduse andmise põhjustas kahtlus esitatud

andmete õigsuses, mistõttu tekkis vajadus kontrollida vaide esitaja teabe ja dokumentide

alusel arvetel näidatud kütuse liikumist, sest see aitaks kahtlusi kinnitada või hajutada.

Veel märgiti, et ennast süüstava teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumine on

isiku õigus, mitte kohustus ning kuna menetlejale pole sellega seonduva õiguse olemasolu

või kasutamise soov korralduse andmisel teada, ei mõjuta see kuidagi korralduse

põhjendatust ega too kaasa selle kehtetuks tunnistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 25.05.2017 Tartu Halduskohtule edastatud kaebuses (tl 2-4) palus kaebaja, et kohus

tühistaks 21.03.2017 korralduse nr 12.2-3/036667-15. Oma vastavat soovi põhjendas ta

väidetega, et see ei vasta HMS § 54 nõuetele, tehinguid pole kahtluse alla seatud, kõik

vajalikud dokumendid on juba maksuhalduri valduses ning ta on tehingute toimumist

kinnitanud, mistõttu puudub vajadus tema tülitamiseks. Lisaks märkis kaebaja ära vastuolu

MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatuga väites, et kuna Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond on

esitanud tema juhatuse liikmele kontrollitaval perioodil eriotstarbelise kütuse ostmist

hõlmava kahtlustuse, on tal õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest,

millele vastamine tähendaks enda õiguserikkumises süüdi tunnistamist.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 16-17) peeti vaidlustatud korraldust õiguspäraseks,

paluti arvestada vaideotsuse põhjendustega ja kaebus rahuldamata jätta. Vastuseks

kaebusele märgiti, et kaebaja kordab oma vaide seisukohti, millele on vaideotsuses juba

vastatud, mistõttu saab kaebuse rahuldamata jätta ilma neid üle kordamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad

alused, et kohustada kaebajat esitama teavet ja dokumente teise äriühingu

maksumenetluse tarbeks ning kas sellekohane haldusakt vastab seadusest tulenevatele

nõuetele.

5. MKS § 11 lg 1 kohaselt lasub maksuhalduril uurimiskohustus, mille kohaselt peab ta

maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusummade määramisel arvestama kõiki

asjas tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka

vähendavaid asjaolusid. MKS § 11 lg 2 sätestatuga on talle selleks antud lai kaalutlusõigus

otsustamaks kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, nende liigi ja ulatuse

ning otsustamiseks kogutavate tõendite vajalikkuse üle. Maksukohustuslasele, tema

äripartneritele ega ühelegi muule isikule pole seaduseandja ette näinud õigust otsustada

selle üle, millised toimingud või tõendid on konkreetses maksuasjas asjakohased ja

vajalikud ning millised seda pole.

6. Maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks teavet ja dokumente lisaks kontrollitavale isikule ka kolmandatelt

isikutelt, on kehtestatud MKS § 61 lg-s 1 ja § 62 lg-s 1. Esimesena osundatu kohaselt

vabaneb kolmas isik andmete esitamise kohustusest üksnes juhul, kui tal on seadusest

tulenev õigus seda teha. Vastavad juhud on ammendavalt üles loetud MKS § 64 lg 1

seitsmes punktis ning kaebajat on sellekohasest õigusest korralduses ka teavitatud.

Kaebaja osundab küll punktis kuus nimetatule, milline võimaldab enda õigusrikkumises

süüditunnistamist tähendava teaba andmisest keelduda, kuid on seejuures tähelepanuta

jätnud, et vastava õiguse olemasolu ja tegelik kasutamine ei saanud vastustajale

korralduse koostamise ajal veel kuidagi teada olla, sest selle põhjendatuse ja

realiseerimise üle otsustamine saab tema poolt toimuda alles siis, kui vastustaja on talle

oma nõuded teatavaks teinud.

7. Kaebaja väidetel puudus vajadus tema tülitamiseks, sest on kõik vajalikud dokumendid

on juba maksuhalduri valduses ning ta on tehingute toimumist kinnitanud. MKS § 61 lg 2

näeb ette kohustuse pöörduda maksukohustuslase poole enne, kui maksuhaldur hakkab

teavet nõudma kolmandalt isikult. Samas ei välista see kohustus aga otse kolmanda isiku

poole pöördumist siis, kui maksuhaldur tahab kinnitust maksukohustuslase väidetele või

kui tal on asja õigeks lahendamiseks vaja niisugust teavet, mida maksukohustuslasel olla

ei saa.

Vaidlustatud korralduse viited kontrollitavale äriühingule antud korralduse mittetäitmise

kohta ja soovile teha kindlaks poolte vahel toimunud tehingute kõik asjaolud, lubavad

selgelt järeldada, et antud juhul on vastustaja eelnimetatud nõuet järginud ning tal on

tekkinud igati põhjendatud vajadus täiendavate andmete ja dokumentide küsimiseks just

kaebajalt. Käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel omavad muuhulgas

tähtsust ka kauba päritolu ja liikumisega seonduvad asjaolud. Seetõttu võib kontrollitaval

perioodil sõlmitud tehingutega seotud teave olla vajalik ning selle nõudmist pole põhjust

pidada kaebaja ülemääraseks tülitamiseks. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt saab üksnes

maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel otsustada selle üle, millised toimingud või tõendid on

konkreetses maksuasjas asjakohased ja vajalikud.

8. Kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustuse kohtuliku kontrollimise võimalused on

piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava

haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse

üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus

tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse üldised eeldused on kehtestatud HMS §-s 54. Need

nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse

alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega

vastavuses. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide saamiseks antava haldusakti

täpsemad nõuded sisalduvad MKS § 61 lg-s 3 ja § 62 lg-s 4. Neis sätestatu kohaselt tuleb

vormistada MKS § 46 sätestatud nõuetele vastav kirjalik korraldus, milles peab olema

märgitud selle maksukohustuslase andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse

ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.

9. Vaidlusalune korraldus vastab neile nõuetele, sest selles on olemas kõik MKS § 46 lg-s

3 loetletud andmed, selgelt on ära nimetatud see äriühing, kelle maksuasjaga seoses

teavet kogutakse ning piisava arusaadavusega on põhjendatud ka seda, miks on teabe

küsimine kaebajalt vajalik. Kohtule esitatust ei nähtu ka seda, et antud asjas saaks

esineda haldusakti õiguspärasuse üldiste eelduste rikkumist.

10. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt

tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja

oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu puuduvad antud

asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane