3-17-1128/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated10.06.2016 korralduse nr 12.2-3/03667-2 alusel kontrollib Maksu- ja Tolliamet (edaspidi 2015. Sellest lähtuvalt koostati 21.03.2017 korraldus nr 12.2-3/036667-15 koos lisadega
Legislator headnote
AI generated3-17-1128/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Sellest lähtuvalt koostati 21.03.2017 korraldus nr 12.2-3/036667-15 koos lisadega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Raili Randlane
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg
ja koht
13. juuli 2017, Jõhvi
Kohtuasja number
3-17-1128
Kohtuasi
OÜ Formet Grupp kaebus Maksu- ja
Tolliameti 21.03.2017 korralduse nr 12.2-
3/036667-15 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: OÜ Formet Grupp, esindaja
Pavel Suslov
Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja
Revo Krause
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Formet Grupp kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 14.08.2017.
Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle
lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 10.06.2016 korralduse nr 12.2-3/03667-2 alusel kontrollib Maksu- ja Tolliamet (edaspidi
vastustaja) OÜ Unipetrol käibe- ja tulumaksu tasumise õigsust perioodil veebruar-märts
2015. Sellest lähtuvalt koostati 21.03.2017 korraldus nr 12.2-3/036667-15 koos lisadega
(tl 5-6), mille kuues punktis sõnastati küsimused ning kohustati OÜ-t Formet Grupp
(edaspidi kaebaja) esitama nende kohta hiljemalt 05.04.2017 kirjalikud seletused ja
dokumentide koopiad. 26.04.2017 vaideotsusega nr 6-1/3685-2 (tl 9-10) jäeti kaebaja poolt
eelnimetatud korralduse peale esitatud vaie (tl 18-19) rahuldamata. Vastavat otsustust
põhjendati muuhulgas väidetega, et korralduse andmise põhjustas kahtlus esitatud
andmete õigsuses, mistõttu tekkis vajadus kontrollida vaide esitaja teabe ja dokumentide
alusel arvetel näidatud kütuse liikumist, sest see aitaks kahtlusi kinnitada või hajutada.
Veel märgiti, et ennast süüstava teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumine on
isiku õigus, mitte kohustus ning kuna menetlejale pole sellega seonduva õiguse olemasolu
või kasutamise soov korralduse andmisel teada, ei mõjuta see kuidagi korralduse
põhjendatust ega too kaasa selle kehtetuks tunnistamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2. 25.05.2017 Tartu Halduskohtule edastatud kaebuses (tl 2-4) palus kaebaja, et kohus
tühistaks 21.03.2017 korralduse nr 12.2-3/036667-15. Oma vastavat soovi põhjendas ta
väidetega, et see ei vasta HMS § 54 nõuetele, tehinguid pole kahtluse alla seatud, kõik
vajalikud dokumendid on juba maksuhalduri valduses ning ta on tehingute toimumist
kinnitanud, mistõttu puudub vajadus tema tülitamiseks. Lisaks märkis kaebaja ära vastuolu
MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatuga väites, et kuna Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond on
esitanud tema juhatuse liikmele kontrollitaval perioodil eriotstarbelise kütuse ostmist
hõlmava kahtlustuse, on tal õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest,
millele vastamine tähendaks enda õiguserikkumises süüdi tunnistamist.
3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 16-17) peeti vaidlustatud korraldust õiguspäraseks,
paluti arvestada vaideotsuse põhjendustega ja kaebus rahuldamata jätta. Vastuseks
kaebusele märgiti, et kaebaja kordab oma vaide seisukohti, millele on vaideotsuses juba
vastatud, mistõttu saab kaebuse rahuldamata jätta ilma neid üle kordamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad
alused, et kohustada kaebajat esitama teavet ja dokumente teise äriühingu
maksumenetluse tarbeks ning kas sellekohane haldusakt vastab seadusest tulenevatele
nõuetele.
5. MKS § 11 lg 1 kohaselt lasub maksuhalduril uurimiskohustus, mille kohaselt peab ta
maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusummade määramisel arvestama kõiki
asjas tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka
vähendavaid asjaolusid. MKS § 11 lg 2 sätestatuga on talle selleks antud lai kaalutlusõigus
otsustamaks kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, nende liigi ja ulatuse
ning otsustamiseks kogutavate tõendite vajalikkuse üle. Maksukohustuslasele, tema
äripartneritele ega ühelegi muule isikule pole seaduseandja ette näinud õigust otsustada
selle üle, millised toimingud või tõendid on konkreetses maksuasjas asjakohased ja
vajalikud ning millised seda pole.
6. Maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude
kindlakstegemiseks teavet ja dokumente lisaks kontrollitavale isikule ka kolmandatelt
isikutelt, on kehtestatud MKS § 61 lg-s 1 ja § 62 lg-s 1. Esimesena osundatu kohaselt
vabaneb kolmas isik andmete esitamise kohustusest üksnes juhul, kui tal on seadusest
tulenev õigus seda teha. Vastavad juhud on ammendavalt üles loetud MKS § 64 lg 1
seitsmes punktis ning kaebajat on sellekohasest õigusest korralduses ka teavitatud.
Kaebaja osundab küll punktis kuus nimetatule, milline võimaldab enda õigusrikkumises
süüditunnistamist tähendava teaba andmisest keelduda, kuid on seejuures tähelepanuta
jätnud, et vastava õiguse olemasolu ja tegelik kasutamine ei saanud vastustajale
korralduse koostamise ajal veel kuidagi teada olla, sest selle põhjendatuse ja
realiseerimise üle otsustamine saab tema poolt toimuda alles siis, kui vastustaja on talle
oma nõuded teatavaks teinud.
7. Kaebaja väidetel puudus vajadus tema tülitamiseks, sest on kõik vajalikud dokumendid
on juba maksuhalduri valduses ning ta on tehingute toimumist kinnitanud. MKS § 61 lg 2
näeb ette kohustuse pöörduda maksukohustuslase poole enne, kui maksuhaldur hakkab
teavet nõudma kolmandalt isikult. Samas ei välista see kohustus aga otse kolmanda isiku
poole pöördumist siis, kui maksuhaldur tahab kinnitust maksukohustuslase väidetele või
kui tal on asja õigeks lahendamiseks vaja niisugust teavet, mida maksukohustuslasel olla
ei saa.
Vaidlustatud korralduse viited kontrollitavale äriühingule antud korralduse mittetäitmise
kohta ja soovile teha kindlaks poolte vahel toimunud tehingute kõik asjaolud, lubavad
selgelt järeldada, et antud juhul on vastustaja eelnimetatud nõuet järginud ning tal on
tekkinud igati põhjendatud vajadus täiendavate andmete ja dokumentide küsimiseks just
kaebajalt. Käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel omavad muuhulgas
tähtsust ka kauba päritolu ja liikumisega seonduvad asjaolud. Seetõttu võib kontrollitaval
perioodil sõlmitud tehingutega seotud teave olla vajalik ning selle nõudmist pole põhjust
pidada kaebaja ülemääraseks tülitamiseks. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt saab üksnes
maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel otsustada selle üle, millised toimingud või tõendid on
konkreetses maksuasjas asjakohased ja vajalikud.
8. Kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustuse kohtuliku kontrollimise võimalused on
piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava
haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse
üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus
tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse üldised eeldused on kehtestatud HMS §-s 54. Need
nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse
alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega
vastavuses. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide saamiseks antava haldusakti
täpsemad nõuded sisalduvad MKS § 61 lg-s 3 ja § 62 lg-s 4. Neis sätestatu kohaselt tuleb
vormistada MKS § 46 sätestatud nõuetele vastav kirjalik korraldus, milles peab olema
märgitud selle maksukohustuslase andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse
ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.
9. Vaidlusalune korraldus vastab neile nõuetele, sest selles on olemas kõik MKS § 46 lg-s
3 loetletud andmed, selgelt on ära nimetatud see äriühing, kelle maksuasjaga seoses
teavet kogutakse ning piisava arusaadavusega on põhjendatud ka seda, miks on teabe
küsimine kaebajalt vajalik. Kohtule esitatust ei nähtu ka seda, et antud asjas saaks
esineda haldusakti õiguspärasuse üldiste eelduste rikkumist.
10. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt
tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja
oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu puuduvad antud
asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Raili Randlane