2-15-18500/49 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18500

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu tahteavalduse tegemiseks

kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert

Sarv (e-post robert.sarv@mercatoria.ee)

Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.06.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Rahuldada Xxxxhagi osas asendada kostja Xxxxtahteavaldus käesoleva

kohtulahendiga ning tuvastada Xxxx nõusolek sõlmida Xxxxkinnistu registriosa

nr xxxx aadressiga Xxxx Xxxxkuuluva ¼ kaasomandi üleandmise osa suhtes

ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping.

3. Jätta rahuldamata Xxxxhagi osas kohustada Xxxx andma tahteavaldus Xxxx

samasugustel tingimustel, nagu on märgitud Xxxx ja XxxxOÜ võlaõiguslikus

müügilepingus kinnistu registriosa nr xxxx aadressiga XxxxXxxxkuuluva ¼

kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks

ning

asendada

Xxxxtahteavaldus

eelnimetatud

lepingu

sõlmimiseks

kohtulahendiga.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxxx(edaspidi hageja) esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(edaspidi

kostja) vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõudes. Hageja palub kohtul kohustada

Xxxxandma tahteavaldus Xxxxsamasugustel tingimustel, nagu on märgitud Xxxxja XxxxOÜ

võlaõiguslikus müügilepingus kinnistu registriosa nr xxxx aadressiga XxxxXxxxkuuluva ¼

kaasomandi osa võõrandamiseks, võlaõigusliku müügilepingu ning asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning asendada Xxxxtahteavaldus eelnimetatud lepingute sõlmimiseks

kohtulahendiga. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu registriosa nr-ga xxxx aadressil

Xxxxsuurune kaasomandi osa ning kostjale kuulub samast kinnistust ¼ kaasomandi osa.

Kostja sõlmis septembrikuus 2015 võlaõigusliku müügilepingu kolmanda isiku OÜ-ga Xxxx,

mille tulemusel võttis kostja kohustuse võõrandada talle kuuluva kaasomandi osa 65 000 euro

eest kolmandale isikule. Hageja sai nimetatud tehingust teada 08. oktoobril 2015. Kostja ei

ole kolmanda isikuga veel asjaõiguslepingut kaasomandi osa üleandmiseks sõlminud ning

asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks on teiste kaasomanike poolt ostueesõiguse teostamine.

Hageja soovib teostada nimetatud müügitehingu suhtes ostueesõigust. Selleks tegi hageja

notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse, millega teatas kostjale soovist ostueesõigust

teostada. Nii kostja kui tema esindaja Eve Pilt on keeldunud hageja poolt neile müügilepingus

märgitud aadressitel saadetud avalduste ärakirju vastu võtmast. Hageja teavitas ostueesõiguse

teostamisest kostja sõlmitud müügilepingu tõestanud notarit.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele teatab hageja 09.08.2016, et ei ole eluliselt usutav, et

hageja kes on korduvalt väljendanud soovi kostjalt vaidlusalune kaasomandi osa ära osta,

oleks põhjendamatult oodanud kuni 08. oktoobrini 2015 ja alles seejärel tegutsema asunud.

Arusaamatuks jääb see, et Xxxxpani väidetavalt käsipostiga müügilepingu hageja postkasti

Xxxx, Tallinn, viis sama lepingu hageja töökabineti administraatori juurde, postitas sama

lepingu tähitud kirjaga ja saatis e-postiga ning Xxxxlähedane isik Xxxxkuuleb

müügilepingust alles 22.02.2016. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks e-kirja kätte

saanud. Tallinna notar Ragne Tehveri asendaja poolt 19. jaanuaril 2016 tõestatud kostja

avalduse nr 180 kohaselt teeb kostja hagejale ühemõtteliselt tahteavalduse tulla 05. veebruaril

2016 notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima.

4. Kuna pooled isiklikult enne 19. jaanuarit 2016 ei kohtunud, siis sai kostja olla

ostueesõiguse teostamisest teadlik vaid Xxxxkaudu. Kuna hageja nõue on suunatud just

kinnistusraamatu kande muutmisele ja enda kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmisele,

tuleb tõlgendada kostja 19. jaanuari 2016 avaldust kui hageja nõude õigeksvõtmist. Tegemist

ei olnud tingimusliku tahteavaldusega, vaid otsese tahteavaldusega, mis on suunatud

asjaõiguslepingu sõlmimisele. Seega oli kostja hagist teadlik ning esitas seepeale hagejale

ettepaneku asjaõigusleping sõlmida. 05. veebruari 2016 seisuga oli hageja hoiustanud

ostuhinna täies ulatuses notari deposiidis. Kui hageja ilmus tehinguks kohale, siis kostja

kohale ei ilmunud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja esitas 20.04.2016 vastuse hagile, mille kohaselt kostja ei tunnista hagi ja vaidleb

sellele vastu. Kostja ja XxxxOÜ sõlmisid 14.09.2015 müügilepingu kinnistust registriosaga nr

xxxx kostjale kuuluva 1/4 kaasomandi osa võõrandamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles,

et hageja ei toimetanud kostjale 17.11.2015 ostueesõiguse teostamise avaldust enne

08.12.2015 kätte. Hageja ei ole tõendanud, et ta sai müügilepingu kätte alles 08.10.2015.

6. Kostja leiab, et ostueesõiguse teostamise avaldusena ei saa käsitada hagiavalduse esitamist

kohtusse nagu hageja väidab. Ostueesõiguse teostamise avalduse puhul on tegemist lepinguga

seotud tehinguga, mille kehtima hakkamiseks on vajalik, et see oleks jõudnud tahteavalduse

saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Isegi juhul, kui kohus loeb

ostueesõiguse teostamise avalduse esitatuks hagi esitamiseks 08.12.2015, on hageja teostanud

ostueesõigust hilinenult, sest hageja sai teate müügilepingu sõlmimise ja selle oluliste

tingimuste kohta kätte 17.09.2015, sest siis esitati müügileping kostja esindaja poolt hagejale

e-posti teel aadressile xxxx. Seega pidanuks hageja esitama kostjale ostueesõiguse teostamise

avalduse hiljemalt 18.11.2015. Hageja ei vastanud kostja 17.09.2015 e-kirjale ega kinnitanud

selle kättesaamist.

7. Hageja kasutab e-posti aadressi xxxx oma majandus- ja kutsetegevuses, olles selle

registreerinud oma ametliku e-posti aadressina äriregistris ja ka hageja veebilehel pillapalla.eu

pakutavate teenuste juures. Kuigi ostueesõiguse teostamise võimalus ei pruugi olla seotud

hageja majandus- või kutsetegevusega, saab eeldada, et ka selle e-kirjaga oli hagejal mõistlik

võimalus tutvuda 18.09.2015. asjaolu, et hageja ignoreeris 17.09.2015 e-kirja ega vastanud

sellele, ei tähenda, et ta e-kirja kätte ei saanud või et tal ei olnud mõistlikku võimalust sellega

tutvuda. Hageja on sellel aadressil saadetud kirju seoses Xxxxkinnistuga kätte saanud ja ise

saatnud.

8. Kui kohus ei peaks mingil põhjusel lugema tõendatuks müügilepingu kättesaamist

eeltoodud 17.09.2015 e-kirjaga, siis tugineb kostja sellele, et hageja sai müügilepingu kätte ja

tal oli sellega mõistlik võimalus tutvuda 19.09.2015. kostja esindaja Xxxxpani 19.09.2015

ümbriku, milles sisaldus müügileping, Xxxxpostkasti aadressil Xxxx. Lisaks eeltoodule viis

Xxxx30.09.2015 müügilepingu paberkandjal ümbrikus aadressile Toompuiestee 4, kus asub

hageja töökabinet. Xxxxandis ümbriku hoone üürileandja esindaja kätte, kes toimetas selle

hagejale. Samuti soovivad ka teised Xxxx kaasomanikud teostada ostueesõigust, mistõttu hagi

rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole ainus isik, kellel oli õigus ostueesõigust teostada, sest

kinnistul on kokku seitse kaasomanikku. Käesoleval juhul on esitanud kostjale tähtaegselt, s.o

14.04.2016 ostueesõiguse teostamise avalduse kaasomanik Xxxx.

MENETLUSE KÄIK

9. Kohtul puudus menetlus käigus veendumus, et kostja on hagimaterjalid reaalselt kätte

saanud ja on teadlik käesolevast menetlusest. Seetõttu kohus helistas kostjale 22.03.2017 ning

koostas selle kohta telefonogrammi. Kostja kinnitas kohtule, et ta on teadlik

kohtumenetlusest. Ta on proovinud maja osa müüa juba 15 aastat. Kostja kinnitas, et ta on

nõus, et hageja ostab tema maja osa.

10. Hageja on seisukohal, et kohtuga peetud telefonivestluses, mille kohta on toimikusse

vormistatud telefonogramm 22.03.2017, on kostja hagi õigeks võtnud, kuna kostja on nõus, et

hageja ostab maja osa. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa käsitleda kostja poolt hagi

õigeks võtuna. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja telefoni teel kohtule

väljendatud seisukohta ei saa käsitleda hagi õigeksvõtuna kohtule esitatud avalduses. Kohtu

hinnangul ei saa TsMS § 440 lg-t 1 laiendada selliselt, et avaldus võib olla tehtud ka suuliselt

telefoni teel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates

05.06.2017 toimunud kohtuistungil ära hageja, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud

ja tuleb osaliselt rahuldada.

12. Kohus tuvastas asja lahendamisel järgmised tähtsust omavad asjaolud:

- kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja kinnistu asukohaga Xxxxsuuruse osa

omanik; Xxxxon xxxxsuuruse osa omanik; Xxxxon ¼ suuruse osa kaasomanik;

ühisomanikele Xxxxja Xxxxkuulub xxxxkaasomandist; Xxxx¼ kaasomandist ning Xxxx

xxxxkaasomandist (tl 21-22);

- kostja Xxxxsõlmis 14.09.2015 võlaõigusliku müügilepingu kolmanda isiku OÜ-ga

Xxxx(registrikood xxxx), mille p 4.1 kohaselt müüb kostja talle kuuluva kaasomandiosa OÜ-

le xxxx hinnaga 63 911,65 eurot (tl 31);

- nimetatud müügilepingu p 4.2 kohaselt on ostja kohustatud hoiustama hiljemalt üks päev

enne lepingu eseme omandi üleandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingut tõestava notari

notarikontole;

- kostja ei ole OÜ-ga Xxxxasjaõiguslepingut kaasomandi osa üleandmiseks sõlminud;

- lepingu p 8.1 kohaselt leppisid kostja ja OÜ Xxxxkokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu

lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks viie päeva jooksul arvates päevast, kui on

möödunud kaasomanike ostueesõiguse teostamise aeg;

- Tallinna notar Evi Paberit tõestas 17.11.2015 hageja ostueesõigus teostamise avalduse (tl

36-39;

- Tallinna notar Ragne Tehver koostas ja tõestas 29.01.2016 kostja Xxxxtaganemisavalduse,

millest

tulenevalt

kostja

teatab

XxxxOÜ-le

14.09.2015

sõlmitud

võlaõiguslikust

müügilepingust taganemisest (tl 149-150);

- Tallinna notar Ragne Tehver koostas ja tõestas 19.01.2016 kostja Xxxxavalduse, mille

kohaselt avaldaja Xxxxavaldab, et Xxxxon esitanud ostueesõiguse teostamise avalduse ning

avaldaja teeb ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 05.02.2106 kell 10:00 Tallinna notar Ragne

Tehveri büroos (tl 141-142);

- Tallinna notar Ragne Tehveri 05.02.2016 tõendi kohaselt Xxxxostueesõiguse teostamise

avalduse alusel sõlmitava asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks kohale

ei ilmunud (tl 145).

13. Käesoleva vaidluse tingis kinnisasja kaasomandist tuleneva ostueesõiguse teostamine.

Hageja nõue on esitatud kostja vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõudes. Hageja

nõue võiks kuuluda rahuldamisele TsÜS 68 lg 5 alusel, mille kohaselt kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kui

isikut on kohustatud kohtuotsusega tahteavalduse tegemiseks, siis täitemenetluse seadustiku §

184 lg 1 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus.

14. AÕS § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole

kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu

eesõigus. Hagejal kui ostueesõiguslasel on VÕS § 244 lg 1 järgi samad õigused kui esialgsel

ostjal müügilepingu järgi. Ostueesõiguse teostamisega loetakse VÕS § 244 lg 1 järgi

ostueesõiguse teostaja ning müüja vahel sõlmituks üksnes müügileping. Ostueesõigus on

VÕS § 244 lg 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja

müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis,

kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping. Seega on ostueesõiguse

teostamise tagajärjeks kaks sama sisuga müügilepingut ostueesõigusega koormatud eseme

ostmiseks. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille järgi on asja müümisel müüja

põhikohustuseks asja valduse üleandmine ja ostjale omandi ülemineku võimaldamine, ostja

põhikohustusteks aga ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine (VÕS § 208 lg 1).

Ostueesõiguse teostamisega kaasnevad seega müügilepingust tulenevad võlaõiguslikud

nõuded müüja vastu.

15. Seega tuleb esmalt tuvastada, millal sai hageja kätte või millal saab lugeda hageja kui

ostueesõigust omav isik kätte saanuks VÕS § 249 kohase teate. Kohus tuvastas eelnevalt, et

võlaõiguslik müügileping sõlmiti kostja ja kolmanda isiku vahel 14.09.2015. Hageja tõi esile,

et ta sai müügilepingu tingimustest teada 08.10.2015. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud,

et sai müügilepingu kätte alles 08.10.2015. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud

postisaadetise saabumise tõendiga on tõendanud, et hageja sai nimetatud müügilepingu kätte

08.10.2015 (tl 134). Hageja on selgitanud, et tema faktiline elukoht ei asu Poska 29, Tallinn.

Antud aadressil ei ole halvenenud tingimuste tõttu võimalik elada ning hageja elab tegelikult

hoopis muudel aadressidel. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja sai

müügilepingu kätte 30.09.2015. Kohus leiab, et isegi juhul kui Xxxxpani nimetatud lepingu

30.09.2015 hageja postkasti aadressil Xxxx, ei tõenda lepingu panemine postkasti, et hagejal

oli mõistlik võimalus sellega tutvuda 19.09.2015. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja

oleks kostja 17.09.2015 e-kirja kätte saanud ning tõendamata on ka, et hagejal oleks avanenud

mõistlik võimalus e-kirjaga tutvumiseks.

16. Puudub vaidlus, et VÕS § 249 lõikest 1 tulenevalt lasus kostjal kui osa

võõrandajal/müüjal kohustus teatada ostueesõigust omavale isikule sõlmitud müügilepingust

ja selle sisust viivitamatult. Müügilepingu sisust teada saamine tagab ostueesõigust omavale

isikule võimaluse talle seadusest kuuluvat õigust kasutada ja kuna seadusest tuleneb

ostueesõiguse teostamiseks konkreetne tähtaeg, on oluline teate kättesaamise hetk

ostueesõigust omava isiku poolt. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kostja pidi VÕS § 249 kohase teate saatmisel arvestama TsÜS §-s

69 sätestatud eemalviibijale tahteavalduse tegemise reeglitega. TsÜS § 69 lõike 1 esimese

lause kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 esimese lause kohaselt on tahteavaldus

kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Käesolevas asjas

puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks saanud isiklikult kostja teate kätte 17.09.2015.

17. VÕS § 224 lg 1 alusel tekkis ostueesõiguse teostamise tagajärjel ostueesõigust omava

isiku (hageja) ja müüja (kostja) vahel sama sisuga müügileping, nagu sõlmiti algselt müüja

(kostja) ja ostja (XxxxOÜ ) vahel. Ostueesõigust teostanud isik (hageja) omandas ostja

(Xxxx) ja müüja (kostja) vahelise müügilepingu suhtes ka kõik lepingust tulenevad ostja

kohustused, eelkõige aga ostuhinna maksmise kohustuse vastavalt lepingu tingimustele.

Seega on hagejal seadusest tulenev ostueesõigus, mille teostamiseks hageja esitas VÕS § 244

lg-tele 4 ja 5 vastava avalduse kostjale ja kostjat esindanud xxxx müügilepingus märgitud

aadressitele. Hagiavalduse kohaselt on nii kostja kui tema esindaja xxxx keeldunud

müügilepingus märgitud aadressitel saadetud avalduste ärakirju vastu võtmast. Kohtule

esitatud saadetise teekonna jälgimise teatest nähtuvalt saabus Xxxxedastatav saadetis

17.11.2015 postiasutusse ning 18.11.2015 väljus saadetis saatja asukohariigist Xxxxaadressile

xxxx (tl 40-41). Teisest saadetise teatisest nähtuvalt saabus Xxxxedastatav saadetis

17.11.2015 postiasutusse ning 18.11.2015 väljus saadetis saatja asukohariigist Xxxxaadressile

xxxx(tl 42-43). Mõlemad saadetised tagastati hagejale postiasutuse poolt kostjale kätte

toimetamata. Hageja teavitas 27.11.2015 e-kirjaga ostueesõiguse teostamisest notarit, kes

tõestas 14.09.2015 sõlmitud müügilepingu.

18. Hageja poolt 27.11.2015 notarile saadetud e-kirjast nähtuvalt saatis hageja kostja

esindajale xxxx tähitud kirja ostueesõiguse avaldusega aadressil Luise 9a-9, Tallinn 17.

novembril ning xxxx ei olnud seda 27. novembriks 2015 vastu võtnud (tl 45). Eeltoodust

tulenevalt tegi hageja kõik endast võimaliku, et toimetada ostueesõiguse teostamise avaldus

kostjale kätte. VÕS § 250 kohaselt tuleb ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul alates

müügilepingust teadasaamisest. Kuna hageja sai müügilepingust teada 08.10.2015 on

08.12.2015 kohtule esitatud hagi ostueesõiguse teostamiseks tähtaegne. Samuti on tõendatud

hageja poolt tähtaegselt ostueesõigusest kostjale teatamine kohtule esitatud Tallina notar

Ragne

Tehveri

poolt

29.01.2016

koostatud

ja

tõestatud

taganemisavaldusega.

Taganemisavalduse kohaselt teatas XxxxXxxxOÜ-le, et Xxxxesitas ostueesõiguse

teostamise avalduse ning Xxxxtaganeb nende vahel 14.09.2015 sõlmitud müügilepingust (tl

149-150). Ostueesõiguse teostamise tagajärjel tekib ostueesõigust omava isiku ning müüja

vahel sama sisuga müügileping, mis lepiti kokku müüja ja ostja vahelises suhtes (§ 244 lg 1).

Ostueesõigust teostanud isik omandab ostja ja müüja vahelise müügilepingu suhtes

ostueesõiguse teostamise korral ka kõik lepingus tulenevad ostja kohustused, eelkõige

ostuhinna maksmise kohustuse vastavalt lepingu tingimustele (vt Võlaõigusseadus II.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, § 244 komm, lk 94-95). Hageja on hoiustanud

ostuhinna 63 911,65 eurot notar Ragne Tehveri hoiustamise kontole (tl 145). Seega tekib

võlaõiguslik müügileping automaatselt ostueesõiguse teostamisega ning ei ole vaja tuvastada

nõusoleku andmise kohustust võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks.

19. Eeltoodust tulenevalt nõue kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga samasugustel

tingimustel, nagu on märgitud kostja ja XxxxOÜ võlaõiguslikus müügilepingus kinnistu

registriosa nr xxxx Xxxxkuuluva ¼ kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlaõigusliku

müügilepingu

sõlmimiseks

ning

tahteavalduse

asendamiseks

eelnimetatud

lepingu

sõlmimiseks kohtulahendiga rahuldamisele ei kuulu.

20. Seega tuleb võtta seisukoht nõude osas kohustada kostjat andma tahteavaldus hagejaga

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning asendada tahteavaldus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks

kohtulahendiga. Käesoleval juhul ei oma ostueesõigus asjaõiguslikku toimet. Seega on kostja

jätkuvalt Xxxx kinnistu ¼ suuruse kaasomanik. Asjaõiguslepingut kostja ja XxxxOÜ vahel

käesolevaks ajaks sõlmitud ei ole. Nimetatud võlaõigusliku müügilepingu p-is 8 leppisid

Xxxxja XxxxOÜ kokku omandi üleandmise (tl 27). Kohtule esitatud 19.01.2016 koostatud ja

notariaalselt tõestatud avalduse kohaselt esitas Xxxxostueesõiguse teostamise avalduse ning

avaldaja Xxxxtegi xxxx ettepanku sõlmida asjaõiguslepingu 05.02.2016 kl 10:00 Tallinna

notar Ragne Tehveri büroos (tl 141-142). Seega nõustus kostja hagejaga asjaõigusliku lepingu

sõlmimisega. Kostja 05.02.2016 enda poolt broneeritud ajal notari juurde ei ilmunud.

Nimetatu on tõendatud Tallinna notar Ragne Tehveri 05.02.2016 avaldusega, mille kohaselt

kostja ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitava asjaõiguslepingu ja hüpoteegi

seadmise lepingu sõlmimiseks kohale ei ilmunud. Seega tuleb hagi rahuldada osas kohustada

kostjat andma tahteavaldus hagejaga ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitava

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning asendada tahteavaldus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks

kohtulahendiga.

21. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Käesoleva kohtuotsusega leidis tuvastamist, et hagejal on õigus teostada ostueesõigust. Seega

on hagejal õigus nõuda kostjalt nõusolekut ostueesõiguse teostamise avalduse alusel

asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole nõusolekut

vabatahtlikult andnud kohustab kohus kostjat andma nõusolek asjaõigusliku lepingu

sõlmimiseks.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi osaliselt, so ühe nõude osas ning teise osas jättis

rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik