2-16-8666/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-16-8666

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-8666

Kohtuasi

Korteriühistu Vibu 3/5 hagi CityHaldus OÜ vastu

2172 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. septembri 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2396 eurot 17 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) Korteriühistu Vibu 3/5 (registrikood

80392563, asukoht Vibu 5, Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Lepp

Kostja (apellant) CityHaldus OÜ (registrikood 10952612,

asukoht Kotka 14, Tallinn), lepinguline esindaja Alar Salu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8666

ja teha asjas uus otsus, millega jätta Korteriühistu Vibu 3/5 hagi CityHaldus OÜ

vastu 2172 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Korteriühistu Vibu 3/5

kanda.

2-16-8666

Kohtu selgitused:

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Korteriühistu Vibu 3/5 (hageja) esitas 2. juunil 2016 Harju Maakohtule CityHaldus OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja või kõigi korteriomanike kasuks välja

kahjuhüvitise 2174 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise.

Hagiavalduse kohaselt valisid Tallinnas Vibu tn 3/5 asuvate elamute korteriomanikud

5. novembri 2014. a üldkoosoleku otsusega kostja Vibu tn 3/5 asuvate elamute kaasomandi

valitsejaks. Kostja sõlmis 28. augustil 2015 Vibu 5 elamu kindlustuslepingu ja 18. septembril

2015 Vibu 3 elamu kindlustuslepingu. Ajavahemikul 1.–3. novembrini 2015 lõhuti Vibu tn

3/5 sisehoovis hoone seintel ja postidel asuvad valgustid. Kostja teatas 3. novembril 2015

sellest korteriomanikele ja andis ühtlasi teada, et tegi avalduse selle kohta politseile ja

kindlustusandjale. 4. novembril 2015 registreeriti äriregistris Korteriühistu Vibu 3/5.

12. novembril 2015 teatas kostja korteriomanikele, et kindlustusandja ei hüvita valgustite

lõhkumistega seonduvat kahju, kuna valgustid ei olnud kindlustuslepinguga hõlmatud. Kostja

eemaldas lõhutud valgustid, kuid ei ole uusi paigaldanud. Samuti ei ole kostja vastanud hageja

27. aprilli 2016. a nõudekirjale.

Kostjal oli korteriomanike kaasomandi osa valitsejana korteriomanikega käsundilaadne suhe,

millest tulenevalt pidi kostja täitma käsundi vajaliku hoolsusega ja hoidma ära kahju

tekkimise käsundiandja varale. Kostja sõlmis elamute kindlustuslepingud sellistel tingimustel,

et kindlustatud oli üksnes nn elamu karp, kuid kõik hoonest väljaspool asuvad esemed

(valgustid, pingid jne) olid kindlustamata. Professionaalse kinnisvara haldajana oli kostjal

kohustus sõlmida kindlustusleping, mis hõlmaks ka õues asuvaid valgusteid, s.o leidma oma

erialaseid teadmisi ja kompetentsi kasutades sobiva kindlustuskaitse. Kostja ei kontrollinud

lepinguid sõlmides, et lepingu esemeks oleksid ka õues asuvad esemed. Kostja rahuldus

põhjendamatult üldist kaitset pakkuva kindlustusega, kuigi kindlustusandja oleks olnud nõus

2-16-8666

lisama vastavad esemed kindlustuskaitse alla ilma, et see oleks suurendanud

kindlustusmakset. Kostja ei ole tõendanud, et analüüsis ja võrdles erinevaid pakkumisi.

Kuna kostja ei sõlminud välisvalgusteid hõlmavat kindlustuslepingut, rikkus kostja

käsunduslepingut. Rikkumise tõttu ei saanud korteriomanikud kindlustushüvitist (lõhutud

valgustite asendamise kulu 2487 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 315 eurot,

s.o kokku 2172 eurot).

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta oma hoolsuskohustust valitsejana rikkunud. Kostja

sõlmis korteriomanike huvides kindlustuslepingud, lähtudes senisest tavapärase valitsemise

praktikast ja eelnevatest kogemusest.

Kindlustuse esemeks oli ka välisvalgustus, sest see oli ühendatud ühtsesse elektrivõrku.

Kahjukäsitleja kiri sisaldab tema esmast nägemust kindlustuskatte ulatusest ning selline

seisukoht on vaieldav. Kostja hinnangul tulnuks kindlustusandja seisukoht vaidlustada, kuid

hageja andis 12. novembril 2015 kostjale teada tema volituste lõppemisest, mistõttu ei saanud

kostja esitada kindlustusseltsi vastu nõuet. Sellega on hageja ise loobunud oma nõudest

kindlustusandja vastu.

Kostja demonteeris valgustid ja andis need 1. detsembri 2015. a aktiga hagejale üle. Kostja

hinnangul ei olnud vaja valgusteid asendada, vaid piisanuks seinakinnituste asendamisest.

Sellisel juhul oleks kahju 168 eurot, mis ei ületa omavastutuse piiri. Hageja ei ole tõendanud,

et valgustid olid lõhutud. Hageja soovib kostja arvel rikastuda.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 23. septembri 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 2172 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50 eurot 41 senti ja

alates 17. septembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 1402 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistetud menetluskuludelt.

Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

Kostja oli alates 5. novembrist 2014 Vibu 3/5 hoone valitseja;

-

28. augustil ja 18. septembril 2015 sõlmis kostja esmalt Vibu 5 ja seejärel Vibu 3

hooneosadele kindlustuslepingu;

-

1.–3. novembrini 2015 lõhuti Vibu 3/5 kinnisasjal välisvalgustid.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli pooltel käsunduslepingu laadne suhe (VÕS § 620

jj). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täitis valitsejana oma kohustusi nõuetekohaselt ja

kas ta peab hüvitama korteriomanike kaasomandisse kuuluvate lõhutud esemete väärtuse.

Lõhutud valgustid ei olnud kindlustuskattega hõlmatud. Kostja sõlmis kindlustuslepingu,

millele kohalduvad Seesami kinnisvarakindlustuse tingimused 1/2011. Tüüptingimuse p 3.3.3

järgi hüvitatakse kahju, mille on tekitanud kindlustatud eseme õigusvastane tahtlik hävitamine

või rikkumine kolmanda isiku poolt. Kindlustatud esemed on sätestatud tüüptingimuste p-s 2.

Kostja saatis kindlustusandjale kahjuteate ning kindlustusandja vastas, et lõhutud valgustid ei

2-16-8666

ole poliisiga kindlustatud. Kindlustusandja seisukoht on tüüptingimuste p 2 valguses

põhjendatud ja selle teisiti tõlgendamiseks ei ole alust. Sellist seisukohta kinnitas

kindlustusandja ka 20. novembri 2015. a e-kirjas.

Professionaalse kinnisvara haldajana pidi kostja sõlmima kindlustuslepingu, mis hõlmab ka

välisvalguseid. Kindlustusandja ja hageja seadusliku esindaja kirjavahetusest nähtub, et

kindlustusandjal oli võimalus pakkuda kindlustust ka kinnistul asuvatele esemetele,

sh välisvalgustid. Käsundisaajal lasub hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et

käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku

tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Seega rikkus kostja lepingut (VÕS 115 lg 1). Kostja rikkumise tõttu tekkis korteriomanikele

kahju 2172 eurot (lõhutud valgustite maksumus, mida kindlustusandja ei hüvitanud ja millest

on maha arvestatud omavastutus 315 eurot). Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja kohustuste rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Kostjal oli võimalik sõlmida kindlustusleping, mis oleks taganud tekkinud

kahju hüvitamise. Ilmselgelt oli korteriomanike huvi see, et kindlustus kataks ka kinnisasjal

olevad esemed ning kostja pidi sellest aru saama. Kui kostja oleks täitnud valitseja kohustusi

nõuetekohaselt, oleks kindlustusandja maksnud korteriomanikele hüvitist.

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige hävinud vara väärtuse (VÕS § 128 lg 2). Maksta tuleb

hüvitis, mis hõlmab asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). Hageja on

tõendanud, et purunenud olid nii valgustid kui ka kinnitused, samuti seda, et lõhutud

valgustite vahetamine maksab 2487 eurot. Seetõttu tuleb hagi rahuldada.

Kuna kostja on olnud viivituses, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja

menetluskuludeks oli riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2664 eurot. Arvestades

asja olemust, on mõistlik hagejale osutatud õigusabi tunnihind 120 eurot (käibemaksuta), kuid

põhjendatud ja vajalikud kulud esindajale on 1152 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 24. oktoobril 2016 apellatsioonkaebuse ja lisas

2. detsembril 2016 kaebusele puuduste kõrvaldamise korras põhjendused. Kostja palus

maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole korteriomanikud andnud kostjale käsundi

täitmiseks juhiseid, mistõttu lähtus kostja kindlustuslepingut sõlmides KOS § 15 lg 6 p-st 3

ning teadmisest, et kindlustab kogu vara. Seda kinnitas lepingu sõlmimisel ka

kindlustusandja.

Maakohus jättis arvestamata kostja väite, et korteriühistu moodustamisega ja valitsejalt hoone

majandamise ülevõtmisega läks hagejale mh üle õigus nõuda kindlustusandjalt kahju

hüvitamist, kuid hageja loobus sellest ega andnud ka kostjale vastavat volitust.

Maakohus leidis, et kindlustusandjal on võimalik pakkuda kindlustuskaitset ka valgustitele,

kuid jättis arvestamata asjaolu, et välisvalgustid on hoone osad, mis on statsionaarselt

2-16-8666

ühendatud elektrisüsteemi, samuti selle, et kindlustusleping hõlmas laiendatud kinnisvara

kindlustust. Viimase alusel hüvitatakse ehitise hooldamise ja haldamise läbi tekkinud kahju

kolmandatele isikutele.

Kuna kostjal ei olnud võimalik nõuda kindlustusandjalt kahju hüvitamist, ei saanud kahju

tekkimine olla talle ettenähtav ning tegemist on rikkumist vabandava asjaoluga VÕS § 103

lg 2 tähenduses.

Kostja ei tegutsenud kindlustusvõtjana igapäevase majandustegevuse raames ega olnud

teadmistelt samaväärne kindlustusandjaga. Kostjale oli üllatav kindlustusandja hilisem

kahjujuhtumi kohta antud seisukoht, sest poliisi väljastades ja kindlustuslepingut sõlmides

väideti kindlustuslepinguga kaetud olevaks kõik kinnistul asuv. Kirjeldatud olukorda ei

saanud kostja ette näha.

Valgusteid ei tulnud vahetada ja sellise kahju hüvitamine rikastab hagejat.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse täienduse vastu võtmata, sest see esitati pärast

apellatsioonitähtaja möödumist ja selleks puudus mõjuv põhjus.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kostjal oli kohustus sõlmida valgusteid hõlmav

kindlustusleping, kuid tema sõlmitud lepingud ei hõlmanud valgusteid. Seetõttu ei ole

tähtsust kostja väitel, et hageja jättis kindlustusandja vastu nõude maksma panemata.

Maakohus pidi lahendama mh küsimuse sellest, kas hagejal oli õigus saada

kindlustushüvitist. Kostja tegutses professionaalina ning teadmiste nappuse korral pidi

kaasama vastava ala eksperdid (kindlustusmaakleri).

Kostja väide, et kindlustusandja kinnitas kindlustuse sõlmimisel, et valgustid on kindlustatud,

tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on uus väide ja kostja ei ole seda tõendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata.

7. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kinnisasjal asunud

valgustite taastamisväärtuse. Hagi alusena esiletoodud asjaolude kohaselt tuleneb kostja

vastutus sellest, et kostja sõlmis korteriomandite valitsejana korterelamu kaasomandi osa

kindlustamiseks kindlustuslepingud, mis ei hõlmanud kogu kaasomandi osa, sh

välisvalgusteid, ning valgustite lõhkumise järel ei saanud hageja (korteriomanikud) seetõttu

kindlustushüvitist.

8. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et korteriomandite kaasomandi osa valitseja

vastutab põhimõtteliselt oma kohustuste rikkumisega korteriomanikele tekitatud kahju eest.

2-16-8666

Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et korteriomanike ja valitseja vahel on

lepinguline õigussuhe, sh võib lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele

käsunduslepingule vastata valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte

kokkuleppest ka komisjonilepingu tunnustele. Samuti on Riigikohus märkinud, et valitseja

võib vastutada tekitatud kahju eest VÕS § 115 alusel, kuid kahjuhüvitise väljamõistmiseks

peab kohus selgitama, kas ja missugust lepingulist kohustust kostja rikkus ning kas hageja

nõutud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgist, samuti hindama,

kas hageja kahju oli lepingurikkumise tagajärjena lepingu sõlmimisel kostjale ettenähtav,

välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kas kostja

lepingurikkumine oli hageja kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-188-15, p 11).

9. Praeguses asjas väidab hageja, et kostja vastutus tuleneb sellest, et ta rikkus valitseja

kohustust kindlustada kaasomandi ese selliselt, et kindlustusega oleks kaetud ka elamu

välisvalgustid.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kuigi KOS §-st 21 ei tulene otseselt valitsejale

kohustust kindlustada kaasomandi eset, peab valitseja KOS § 21 lg 1 p 2 järgi rakendama mh

kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks vajalikke abinõusid. Seejuures võib

korteriomanik KOS § 15 lg 5 järgi nõuda, et korteriomanike kokkulepete ja otsuste

puudumisel valitsetakse kaasomandit korteriomanike huvidest lähtudes ning mh peetakse

korteriomanike huvidele vastavaks valitsemiseks KOS § 15 lg 6 p 3 järgi kaasomandi eseme

taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist.

Riigikohus on viidatud sätteid tõlgendades leidnud, et korteriühistul või valitsejal on mh

KOS § 15 lg 6 p 3 järgi kohustus korraldada korteriomanike kulul kaasomandi kindlustamine

ning valitseja ülesande täitmata jätmine (tegevusetus) võib olla valitseja vastutuse aluseks

(Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30).

10. Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja korraldas kaasomandi eseme

valitsejana kaasomandi eseme kindlustamise ja sõlmis 28. augustil 2015 Vibu 5 hooneosa ja

18. septembril 2015 Vibu 3 hooneosa kohta eraldi kindlustuslepingud. Seega on kostja

korraldanud kaasomandi eseme kindlustamise. Hageja heidab aga kostjale ette seda, et kostja

sõlmitud lepingud ei hõlmanud kogu kaasomandi eset, sh välisvalgusteid.

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et KOS § 15 lg 6 p-st 3 tulenev valitseja kaasomandi

eseme kindlustamise kohustus hõlmab kogu kaasomandi eset, mistõttu on valitseja rikkunud

oma kohustust mh siis, kui ta jätab osa kaasomandi esemest kindlustamata ja seetõttu tekib

korteriomanikele kahju. Praeguses asjas ei ole aga hageja tõendanud, et kostja rikkus selles

osas oma kohustust.

11. Hagimenetluses peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 I lause järgi tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hageja on oma nõude alusena toonud esile kostja kohustuse rikkumise ning esitanud selle

asjaolu tõendamiseks kohtule järgmised tõendid:

-

kostja 28. augustil 2015 sõlmitud kindlustuslepingu alusel väljastatud poliis

nr 90/212002/28.08.2015 (tl 10–11);

-

kostja 18. septembril 2015 sõlmitud kindlustuslepingu alusel väljastatud poliis

nr 91/212002/18.09.2015 (tl 12–13);

2-16-8666

-

kindlustusandja kahjukäsitleja 9. novembri 2015. a e-kiri selle kohta, et nende hinnangul

ei ole kindlustuslepinguga hõlmatud lõhutud hoovivalgustid (tl 18);

-

hageja ja kindlustusandja müügijuhi e-kirjavahetus selle kohta, et kindlustusvõtja soovi

korral oleks saanud kindlustusandja pakkuda kindlustuslepingu sõlmimist tingimustel, mis

hõlmab mh välisvalgusteid (tl 37–39);

-

kindlustusandja pakkumus nr 1/519460/27.11.2015, mis hõlmab mh välisvalgusteid.

12. Kolleegiumi hinnangul on kindlustuspoliisidega tõendatud, et kostja sõlmis

kindlustuslepingud Vibu tn 5 ja 3 asuva korterelamu kindlustamiseks. Kindlustatud esemeks

ja kindlustuskaitse variandiks oli mõlemas lepingus hoone karp, laiendatud

kinnisvarakindlustus. Vibu tn 5 asuva hoone kindlustussumma oli 4 800 000 eurot ja

kindlustusmakse 1374 eurot 57 senti aastas. Vibu tn 3 asuva hoone kindlustussumma oli

4 600 000 eurot ja kindlustusmakse 1319 eurot 57 senti. Mõlemas lepingus oli märgitud, et

lepingu dokumendiks on mh kindlustusliigi tingimused, milleks nende lepingute puhul olid

Seesami kinnisvarakindlustuse tingimused 1/2011, ning kindlustusandja palus

kindlustustingimustega tutvuda internetilehel www.seesam.ee või Seesami kontorites.

Kuigi hageja ei ole esitanud asjas tõendina lepingu osaks olevaid Seesami

kinnisvarakindlustuse tingimusi 1/2011 (tingimused 1/2011), ei ole hageja väitnud, et need ei

oleks tüüptingimustena saanud kindlustuslepingute osaks VÕS § 37 tähenduses. Kolleegiumil

ei ole alust kahelda, et need tingimused on lepingu osaks, sest kindlustuspoliisidel on neile

viidatud ja nende sisust oli võimalik teada saada (tingimused on arvutivõrgus kättesaadavad:

https://www.seesam.ee/doc/Kinnisvarakindlustuse_tingimused_1_2011_(01.01.2011)_EST.pd

f ).

Kostja on esitanud kohtule ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2011 (tl 65–68). Kuna

nimetatud tingimustele ei ole kindlustuspoliisidel viidatud, ei ole need tingimused lepingu

osaks, mistõttu jätab kolleegium need asja lahendades tähelepanuta.

13. Seesami kinnisvarakindlustuse tingimuste 1/2011 p 2 järgi on kindlustatud esemeks

poliisil nimetatud kindlustuskohas asuv vara ning alljärgnevalt on selles punktis täpsustatud,

kuidas on hoone, sh hoone karp ja muu vara kindlustuskaitsega hõlmatud. Poliisidel on

kindlustuskohaks märgitud Vibu tn 5 ja 3 asuvad korterelamud ning kindlustatud eseme ja

kindlustuskaitse variandina märgitud hoone karp, laiendatud kinnisvarakindlustus.

Tingimuste 1/2011 p-s 2.1.1 on täpsustab, et hoone on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud

ja inimtegevuse tulemusena ehitatud katuse, siseruumi ja välispiiretega terviklik asi ning selle

olulised osad. Hoone olulised osad on p 2.1.2 järgi eelkõige hoone põhikonstruktsioonid, sise-

ja välisviimistlus, hoone sisesed kütte-, külmutus-, veevarustus-, kanalisatsiooni-,

ventilatsiooni-, side- ja valvesüsteemid, liftid ja liikuvad trepid ning muud hoone funktsiooni

täiendavad süsteemid ja seadmed, samuti nende süsteemide ja seadmete juurde kuuluvad

juhtmed, torustikud, kanalid ning mahutid. Koos hoonega loetakse p 2.1.3 järgi kindlustatuks

ka sinna juurde kuuluvad hoone välised statsionaarsed kanalisatsiooni-, veevarustus-, õli-,

gaasi-, kütte- ja aurutorustikud ning elektrijuhtmestik kuni hoonega seotud krundi piirini, kuid

mitte kaugemale kui üldkasutatava ühenduskohani. P 2.1.4 järgi ei ole aga kindlustatud:

1) hoone välisküljele paigaldatud markiisid ja reklaamsildid, mis on kindlustatud vaid siis, kui

need on eraldi märgitud poliisile, 2) vaivundament, 3) maatükk, 4) hoone valdaja või kasutaja

poolt hoonesse rajatud konstruktsioonid või paigaldatud seadmed ka siis, kui need on hoonega

püsivalt ühendatud ja 5) hoones ainult kutse- või majandustegevuseks kasutatavad seadmed

ning nende juurde kuuluvad ehitised, juhtmed, torustikud, kanalid, mahutid vms.

2-16-8666

Hoone karbi kindlustamisel ei ole p 2.1.5 järgi lisaks eeltoodule kindlustatud:

1) siseviimistlus, v.a üldkasutatavate ruumide siseviimistlus; 2) uksed ja aknad, v.a hoone

välisuksed ja üldkasutatavate ruumide aknad ja uksed; 3) ruumi(de) valdaja ainukasutuses

olevad veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem, auru- ja gaasitorustik ja 4) ruumi(de) valdaja

ainukasutuses olevad elektri-, side- ja valvesüsteemid.

Lisaks hoonele hõlmab kinnisvarakindlustus tingimuste p 2.2 järgi ka muud vara. Koos hoone

või hoone karbiga on p 2.2.1 järgi kindlustatud esemeks hoonet teenindavad järgmised

esemed: 1) hoone juurde kuuluvad ja krundil olevad rajatised, välja arvatud paadisillad,

muulid, tiigid, skulptuurid, palli- ja mänguväljakud, parklad, õuealad, teed (nt kõnni-, sõidu-

ja jalgrattateed), taimed ja vesi ning üle 10 m2 suurused auto, jäätmete või muud varjualused

ja 2) kinnistu hooldamiseks vajalikud ja kindlustuskohas asuvad töövahendid ning hoone

kütmiseks tarvilikud kütused. Seejuures on selle vara kindlustussumma p 2.2.2 järgi

2000 eurot kogu nimetatud vara kohta ja alakindlustust ei arvestata.

14. Kolleegium märgib, et tüüptingimusi tuleb VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise

lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi ja kahtluse korral

tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seejuures loetakse võlasuhtes

VÕS § 7 järgi mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid

tavaliselt mõistlikuks, ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu

eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

Kolleegiumi hinnangul sai heas usus tegutsev valitseja mõista kinnisvarakindlustuse tingimusi

1/2011 selliselt, et kindlustusega on hõlmatud nii hoone kui ka selle olulised osad, samuti

hoone juurde kuuluvad ja krundil olevad hoonet teenindavad rajatised, kui neid ei ole otseselt

tingimuste 1/2011 p-des 2.1.4, 2.1.5 ja 2.2.1 või eraldi kokkuleppega kindlustatud esemete

hulgast välistatud. Välisvalgusteid ei ole nimetatud punktides otseselt välistatud ning seda ei

saa järeldada ka tingimusi VÕS § 39 lg-s 1 sätestatud tõlgendamispõhimõtete järgi

tõlgendades.

Hoone välisseintele projekti järgi paigutatud valgusteid saab mõistlik inimene ja

professionaalne valitseja pidada kolleegiumi hinnangul hoone olulisteks osadeks, mis

täiendavad hoone funktsiooni, samuti võivad seda olla eraldiseisvad valgustuspostid. Samas,

isegi kui lugeda eraldiseisvad valgustid eraldi rajatiseks, saab mõistlik inimene pidada neid

hoonet teenindavateks rajatisteks tingimuste p 2.1.1 tähenduses, mis on koos hoone või hoone

karbiga kindlustatud, kui seda ei ole otseselt välistatud. Kuna tingimustes 1/2011 ei ole

kindlustatud esemete hulgast välistatud hoone välisvalgusteid, sai mõistlik professionaalne

valitseja samas olukorras eeldada, et välisvalgustid on kindlustuse esemeks.

15. Neil põhjendustel leiab kolleegium, et kostja ei ole kindlustuslepinguid sõlmides rikkunud

oma kohustust kindlustada kaasomandi osa selliselt, et kindlustuskaitsega oleks hõlmatud ka

välisvalgustid.

16. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kindlustusandja kahjukäsitleja hinnangul ei olnud

välisvalgustid kindlustatud (tl 18), ega see, et kindlustusandja müügijuht on kinnitanud, et

välisvalgusteid saab kindlustuskaitse alla lisada (tl 37–39) ning on teinud hagejale uue

pakkumise, milles on erikokkuleppena märgitud, et lisaks tingimuste p-s 2.2.1.1 toodule on

karbiga kindlustatud hoone küljes ja hoone krundil olevad välisvalgustid, mänguväljakud,

hoone treppide käsipuud ja krundil paiknevad pingid (tl 40–42).

2-16-8666

Hageja on küll tõendanud, et kindlustusandja hinnangul ei olnud välisvalgustid kindlustuse

esemeks, kuid kindlustusandja ühepoolne hinnang kindlustustingimustele ei tõenda seda, et

kostja on rikkunud oma kohustust. Hageja on nõustunud kindlustusandja kahjukäsitleja

otsusega ega ole seda vaidlustanud.

Kolleegium märgib, kostja võis küll rikkuda oma kohustust kindlustada kinnisasjal paiknevaid

neid rajatisi, mille kindlustuskaitse oli tingimuste 1/2011 järgi välistatud, kuid see ei ole

praegust hagieset arvestades oluline. Mh juhib kolleegium tähelepanu sellele, et

kindlustusandja müügijuht on küll esitanud uue pakkumise, milles on selgelt välja toodud, et

kindlustatud esemeteks on ka välisvalgustid, mänguväljakud, hoone treppide käsipuud ja

krundil paiknevad pingid, kuid kindlustussumma ja kindlustusmakse suurust ei ole see asjaolu

mõjutanud.

17. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus kohustust kindlustada

kaasomandi esemena välisvalgustid, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud

18. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

19. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest

ning TsMS § 177 lg-st 2 määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Indrek Soots