2-17-3937/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-3937 Tsiviilasi T.L. kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva tegevuse peale täiteasjas nr 189/2017/177 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.L. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): T.L., ik XXX

Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud T.L. kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. T.L. (avaldaja) esitas 13. märtsil 2017 kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantseva ( puudutatud isik) tegevuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri 6. märtsi 2017 otsuse ja lõpetada täitemenetlus. Kaebuse kohaselt alustas kohtutäitur täitemenetlust Tartu Maakohtu 19. septembri 2016 otsuse alusel. Tegelikult ei ole selles asjas otsust tehtud. Tegemist oli esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega. Asjas ei ole lõpplahendit, mida saaks täita ja läbi ei ole viidud lepitusmenetlust. Samuti ei ole kohtumäärust võimalik täita, sest laste ema ei ela kohtumääruses märgitud aadressil. Avaldaja on ka PKS § 126 lg 2 alusel keelanud laste ema uuel elukaaslasel lastega kohtuda. Laps keeldub minemast ema juurde elama ja soovib elada üksnes avaldaja juures. Kohtumäärust ei saa täita lapse tahte vastaselt.

2. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täiteasjas on täitmisel esialgse õiguskaitse määrus. See määrus on TsMS § 551 lg 1 järgi sundtäidetav, mida kinnitab ka Riigikohtu praktika. Kohtutäitur ei saa hinnata kohtulahendi põhjendatust, sh võtta aluseks väiteid, mis annaksid alust vanema ja lapse suhtlemise korda muuta. Kui vanem leiab, et suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele, peab ta pöörduma kohtusse suhtlemiskorra muutmiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus jättis 30. märtsi 2017 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitedokumendiks olev Tartu Maakohtu 19. septembril 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-11920 jõustunud. Tegemist on täitedokumendiga täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt. TsMS §-s 563 on küll sätestatud eriregulatsioon lastega suhtlemist korraldava määruse täidetavuse kohta, kuid see puudutab üksnes lõpplahendi täitmist ning TsMS § 551 lg 1 järgi tehtav esialgse õiguskaitse rakendamise määrus on sundtäidetav (vt Riigikohtu 17. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61). Seega toimub täitemenetlus kehtiva täitedokumendi alusel. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et täitedokumenti ei ole võimalik täita. Tartu Maakohtu 19. septembril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-11920 tehtud määruse resolutsioonis on selgelt märgitud aeg, millal on lapsed koos avaldajaga ja millal tuleb avaldajal nad emale üle anda ning koht, kuhu avaldajal tuleb lapsed tuua. Määrus on selles osas selge ja täidetav. Maakohus leidis, et avaldaja väited selle kohta, et kohtumäärus ei vasta lapse tahtele ja huvidele, ei ole täitemenetluses asjakohased. Kohtutäitur ei saa täitemenetluses kehtivast formaliseeritusse põhimõttest lähtudes kontrollida täitedokumendi sisulist õigsust. Seda, milline suhtluskord on lapse huvides, hindab kohus selle tsiviilasja raames, milles täitedokument on koostatud. Maakohus jättis viidates TsMS § 172 lõikele 7 menetluskulud avaldaja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja märkis määruskaebuses, et ta ei nõustu maakohtu määrusega. Määruskaebuse põhjenduse kohaselt ei ole maakohus arvestanud lastekaitseseaduse (LasteKS) §-ga 5. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-4-

13 on aegunud, kuna lahend tehti 2013. aastal, mil ei olnud kehtivat lastekaitseseadust. Kõigisse last puudutavatesse asjadesse tuleb kaasata laps. Lapsel on oma seisukoht. Määruskaebuse esitaja märkis, et kohtumäärust rikkudes tugineb ta KarS §-le 30.

5. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu. Viidatud Riigikohtu lahend ei ole aegunud. Kohtutäitur ei saa hinnata täitmise aluseks olevat lahendit sisuliselt. Kui lapsega koos elav vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtusse avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-14-13 toonud välja, et üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab lapse huvidele. Määruskaebuse esitava viide karistusseadustikule on tsiviilasjas asjakohatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda.

7. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.

8. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 551 lg 1 järgi tehtav esialgse õiguskaitse rakendamise määrus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt. Täitemenetluses kehtib TMS § 23 lg 1 kohaselt formaliseerituse printsiip, mistõttu ei saa kohtutäitur hinnata ja muuta täitedokumenti (maakohtu määrust) sisuliselt. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et lapsi puudutavate asjade lahendamisel tuleb arvestada laste õigustega, sh LasteKS §-s 5 sätestatud põhimõtetega. Samas ei ole mingit alust heita kohtutäiturile ette lastekaitseseaduse rikkumist, kuna kohtutäitur ei lahendanud asja sisuliselt. Viide karistusseadustikule on asjakohatu.

9. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Viivi Tomson Andra Pärsimägi