2-17-5424/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-5424

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Xxxxvastu

võlgnevuse, kahju hüvitise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

238,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood

10887820; asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn)

Hageja esindaja: xxxx (RT Capital Estonia OÜ, e-post:

xxxx@rtce.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, registreeritud elukoht

xxxx; elukoha aadress xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks võlgnevus

198,14 eurot, sealhulgas põhinõue 130 eurot, käsitlustasu 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 38,14 eurot.

3. Mõista kostjalt Xxxx hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja alates

18.04.2017 kuni põhivõlgnevuse (130 eurot) täitmiseni viivis protsendina

põhivõlgnevuselt (130 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

mitte enam, kui 91,86 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata kahjuhüvitise 30 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.

5.2 Mõista kostjalt Xxxx hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja

menetluskulud 165 eurot, sealhulgas riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (165 eurot) tuleb xxxx tasuda

CREDITREFORM EESTI OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

2-17-5424

2 (4)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

˗

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

˗

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

˗

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

˗

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

˗

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata kahju, s.o võlgnevuse sissenõudmise kulude nõudes 30 eurot. Kahju on

hagiavaldusest nähtuvalt tasu kostjale saadetud kahe meeldetuletuskirja saatmise eest ning

muu sissenõudmisteenuse tasust. Hageja märgib, et vastavalt Ferratum Estonia OÜ

laenulepingu üldtingimuste punktile 8.3 laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub

laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade

saatmise eest teenustasu, kusjuures meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10

eurot. Samas tugineb hageja sellele, et inkassomenetluse käigus saadeti kostjale posti teel 2

2-17-5424

3 (4)

võlanõudekirja ja tehti muid toiminguid, mistõttu sissenõudmiskulu summas 30 eurot on

hageja hinnangul mõistlik. Kohus selgitab, et alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132, mille lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Seega vastavalt seadusele ei saaks hageja ühelgi juhul nõuda kahe meeldetuletuskirja eest

tasu kokku 30 eurot. Samuti leiab kohus, et sissenõudmiskulude hüvitamise aluseks ei saa

olla hageja enda käskkiri (tl 30). VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kuna hagejal endal puudub

kostjaga leping sissenõudmiskulude hüvitamiseks, siis ei saa hageja kohtu hinnangul

sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda ka Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel 12.03.2013

sõlmitud laenulepingu tüüptingimuste alusel.

˗

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

˗

Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja

kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 75 eurot (tl 47) ja õigusabikulu 660 eurot (tl 40), kokku 735 eurot ning

kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

˗

Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige

hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuste koostamise ning nende kohtusse esitamisega.

Kohus märgib, et kostja ei pea hüvitama hagejale kulusid, mis seisnevad puuduste

kõrvaldamises, s.o hagiavalduse täpsustuste koostamises. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev

tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud

iseloomu arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on

käibemaksukohuslane ja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90

eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+90) 165 eurot. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 165 eurot ning menetluskuludelt (165

eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

˗

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-17-5424

4 (4)

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

˗

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik