4-17-3280/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

03.07.2017.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Väärteoasja number

4 – 17 – 3280

Kohtukoosseis

kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Mari Kirs

Väärteoasi

R.R süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

R.R , isikukood XXX ; kodakondsus xx; elukoht: XXX;

töökoht xxxx

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo, esindaja Raul Annuka

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi R.R LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva.

Kohustada R.R-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 15.10.2017.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1,

Tallinn.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

R.R-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada R.R-i suhtes sundtoomist

arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav

alates 03.07.2017.a.

Kohtus tuvastatud asjaolud:

R.R-i suhtes on koostatud 23.05.2017.a väärteoprotokoll nr AB 1522601 selle kohta, et R.R juhtis

23.05.2017.a kella 10.07 ajal Harjumaal Tallinnas, Lootsi 13 juures, liikudes Petrooleumi tn suunas,

mootorsõidukit Nissan Primastar (registreerimismärgiga xxxx), omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega menetlusalune

isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo.

03.07.2017.a toimunud kohtuistungile R.R ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on

väljastatud Nadezda R.R-ile allkirja vastu 26.06.2017. Rahvastikuregistri andmetel on Nadezda R.R-i

menetlusaluse isiku abikaasa. Vastavalt VTMS § 41 lg 2 antakse kutse täisealisele isikule ning

vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse

kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos

elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg.

Seega kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus menetlusaluse isiku lähedasele isikule kutse

kätteandmisega kutse üleantuks R.R-ile ning leiab, et seetõttu on menetlusalune isik teadlik

väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja

kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja

arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab

kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult.

Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et R.R-i süü on tõendamist

leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku

käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks

edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta

eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada R.R-i

väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 7 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud

seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale,

leiab, et R.R-i süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 23.05.2017.a on tõendamist leidnud:

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri vanempiirivalvur

otsustas 23.05.2017.a kõrvaldada R.R-i sõiduki Nissan, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS §

91 lg 2 p 3 alusel, kuna R.R-il puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. R.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse

kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 29.05.2017.a R.R-il kehtivaid

juhilubasid ei leitud.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri piirivalvur

otsustas 21.02.2017.a kõrvaldada R.R-i sõiduki Toyota, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS §

91 lg 2 p 3 alusel, kuna R.R-il puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. R.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse

kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust

isikut on varem väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimati LS §

201 lg 2 alusel PPA Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse Liiklusmenetlustalituse 15.03.2017.a

otsusega rahatrahviga 900 trahviühiku ulatuses.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – R.R-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2

järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 23.05.2017.a. puudus

menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on

eelnevalt, s.o 21.02.2017.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi

mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt LS §-le 91. Seega puudus käesolevalt R.R-il vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning

teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani R.R

23.05.2017.a kell 10.07 Lootsi 13, Tallinn juures toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise.

Seega on R.R selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime

tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata

sellele asus ta mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud R.R-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd

välistavaid asjaolusid.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §

201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule

tuleb menetlusalust isikut karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku

käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.R-i

on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ning viimati, s.o PPA

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse Liiklusmenetlustalituse 15.03.2017.a otsusega rahatrahviga

900 trahviühiku ulatuses ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus

seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud

tulemust ega sunni R.R-i loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et R.R ei ole

varasematest karistustest järeldusi teinud. Kuivõrd R.R rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega

väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse, on

välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades R.R-i seniste rikkumiste arvu,

tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega –

arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades ka

eelpool märgitut oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks ilmselgelt eesmärgitu. Kohus märgib,

et R.R-ilt on sõiduki juhtimisõigus ära võetud, kuid vaatamata sellele osaleb ta liikluses

mootorsõiduki juhina, kujutades selliselt ohtu liikluses ja selline käitumine on objektiivselt ühiskonnas

taunitav. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et

menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja talle võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine

pikkusega 7 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut

edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1

alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus

määrab, et R.R peab asuma kandma aresti hiljemalt 15. oktoobril 2017.a.

Kohus juhindub KarS § 48, LS § 201 lg 2 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111.

Aulike Salo

Kohtunik