3-17-911/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata Aidu Tuulepark OÜ 26. juuni 2017. a taotlus täiendava tõendi juuni 2017. a määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ning
Legislator headnote
AI generated3-17-911/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: juuni 2017. a taotlus täiendava tõendi juuni 2017. a määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Agu Timmi ja Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-911
Haldusasi
Ida-Viru maavanema protest Lüganuse vallavalitsuse
26.02.2015.a korralduse nr 59, 03.03.2015.a korralduse
nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud
ehituslubade tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017 määruskaebus,
Lüganuse valla 14. juuni 2017 määruskaebus,
Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017 määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Protesti esitaja - Ida-Viru maavanem
Vastustaja - Lüganuse vald
Esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Kolmas isik - Aidu Tuulepark OÜ
Esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer
Kaasatud haldusorgan – Kaitseministeerium
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Aidu Tuulepark OÜ 26. juuni 2017. a taotlus täiendava tõendi
võtmiseks asja materjalide hulka ja tagastada kolmanda isiku esitatud QinetiQ analüüs
koos tõlkega.
2. Jätta Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebus ja Lüganuse valla
14. juuni 2017. a määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ning
Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
3. Jätta Lüganuse valla 14. juuni 2017. a määruskaebus dokumentidega tutvumise ja nende
uurimisest osavõtmise piiramise osas ja Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017. a
määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse
resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse saamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 79 lg 5 ja
HKMS § 235 lg 3). Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Lüganuse Vallavalitsus otsustas 26. veebruari 2015. a korraldusega nr 59 anda kokku 33
ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks Lüganuse vallas Aidu, Ojamaa ja Aidu-Nõmme külades.
Lüganuse Vallavalitsuse 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 alusel loeti eelnimetatud ehitusload
väljastatuks Aidu Tuulepark OÜ-le.
2. Ida Viru maavanem algatas Kaitseministeeriumi taotlusel 3. veebruari 2017. a korraldusega
nr 1-1/2017/20 järelevalvemenetluse Lüganuse Vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a
korralduse nr 59 ja 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 õiguspärasuse üle. Ida-Viru maavanem tegi
3. märtsil 2017 Lüganuse Vallavalitsusele ettepaneku vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks,
millest Lüganuse Vallavalitsus keeldus. Lüganuse Vallavalitsus teavitas, et kaasas menetlusse
kolmanda isikuna Aidu Tuulepark OÜ.
3. Ida-Viru maavanem esitas 28. aprillil 2017. a Tartu Halduskohtule protesti, milles palus
tühistada Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a korralduse nr 59, 3. märtsi 2015. a
korralduse nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud ehitusload elektrituulikute püstitamiseks
Lüganuse vallas Aidu, Ojamaa ja Aidu-Nõmme külades.
Korraldused ja ehitusload on õigusvastased, kuna eiratud on lennundusseaduse (LennS) § 35 lg 61
tulenevat kooskõlastuskohustust. Kaitseministeeriumiga kooskõlastati eelprojekt, mille järgi
tuulikute püstitamisel maapinna kõrgust ei muudeta, vundament on maapinnaga samal tasapinnal,
tuulikute torni kõrgus on 129 m ja tiiviku raadius 56 m (tl 23-26, I projekt). Ehitusload on antud
projektidele, milles maapinna kõrgust ei muudeta, vundamendi kõrgus maapinnast on 3,4 m, torni
kõrgus 135 m ja tiiviku raadius 58 m (tl 31-33, II projekt). Tegelikkuses rajatakse maapinnale
lisaks ca 20 m kõrgused künkad. Ehitusload ei ole kooskõlas ka olulise ruumilise mõjuga Aidu
tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku
teemaplaneeringuga (tl 7-21).
Vaidlustatud korraldused ja ehitusload rikuvad avalikku huvi. Tagamata on Eesti Vabariigi
riigikaitselased huvid, kuna tuulepargi rajamisel praegu ehitataval kujul väheneb radarkatteala
ulatus, tuulepargi taha tekib katmata ala ja tuulepark põhjustaks häireid radari töös valesihtmärkide
genereerimise näol. Maavanem sai vaidlustatud korralduste andmisest ja nende õigusvastasusest
teada Kaitseministeeriumi 2. veebruari 2017. a taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluses.
4. Protestis sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles maavanem palub peatada vaidlusaluste
korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivus ning keelata Kindel Vara OÜ-l ja
Aidu Tuulepark OÜ-l ehitustegevus.
Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendatakse protestis välja avalikku huvi kaitsmise
vajajdusega. Eesti Vabariigi elanikkonnale turvalisuse, sealhulgas Lüganuse valla elanikele ohutu
ja elamisväärse keskkonna ning riigile riigikaitseliste huvide tagamine on kaalukam äriühingu era-
ja ärihuvidest. Tuulepargi arendaja õigus teenida tulu ei saa kaaluda üles avalikku huvi selleks, et
tuulepargi rajatisi ei püstitataks ilma sellega kaasnevate oluliste mõjude ja huvide hindamise ja
kaalumiseta või kõigi seadusest tulenevate nõuete järgimiseta. Ehituslubade realiseerimine
võimaldab tekkida olukorral, kus kohtuotsuse täitmine on protesti rahuldamisel raskendatud, sest
kohtumenetluse ajal on valminud rajatised, mis tuleks täielikult või osaliselt lammutada. See
omakorda võib põhjustada arvestatava kahju tekkimise nii haldusakti adressaadile kui selle andnud
kohalikule omavalitsusele, kelle vastu võidakse esitada õigusvastase haldusakti andmisega
tekitatud kahju hüvitamise nõue.
5. Tartu Halduskohus rahuldas 3. mai 2017. a määrusega osaliselt Ida-Viru maavanema esitatud
esialgse
õiguskaitse
taotluse
ning
peatas
Lüganuse
vallavalitsuse
26. veebruari 2015. a korralduse nr 59, 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 ning nende korralduste
alusel välja antud ehituslubade kehtivuse kuni 2. juunini 2017. Tartu Halduskohus keelas
Aidu Tuulepark OÜ-l kuni 2. juunini 2017 ehitada Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015
korralduses nr 59 nimetatud elektrituulikuid. Kohus kohustas vastustajat esitama seisukoht
esialgse õiguskaitse taotlusele ning andis kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse
esitada omapoolsed seisukohad.
6. Kolmas isik Kaitseministeerium esitas 15. mail 2017 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele,
milles palub rahuldada protesti esitaja esialgse õiguskaitse taotlus. Lisaks taotleb
Kaitseministeerium menetluse kinniseks kuulutamist salastatud välisteabe, riigisaladuse ja
asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumentide osas; taotleb kolme riigisaladust sisaldava
dokumendi asja materjalide juurde võtmist, tegemata neid kättesaadavaks vastava taseme
riigisaladuse luba või asutusesiseseks määratud teabega tutvumise õigust ja teabevajadust
mitteomavatele isikutele ning nimetatud tõendite istungil uurimise korral menetlusosaliste ja
kõrvaliste isikute kohtuistungilt eemaldamist.
7. Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määrusega
- kuulutati menetlus kinniseks kolme riigisaladusega kaitstud dokumendi osas (resolutsiooni
p 1);
- keelati menetlusosalistel ja nende esindajatel välja arvatud Kaitseministeerium, tutvuda
resolutsiooni punktis 1 nimetatud dokumentidega ja saada nende ärakirju (resolutsiooni p 2);
- eemaldati menetlusosalised ja nende esindajad, välja arvatud Kaitseministeerium, nimetatud
dokumentide uurimiselt kohtuistungi toimumise korral (resolutsiooni p 3);
- jäeti rahuldamata Kaitseministeeriumi taotlus dokumentaalse tõendi juurdevõtmiseks
(resolutsiooni p 4) ja Aidu Tuulepark OÜ taotlus vaatluse läbiviimiseks (resolutsiooni p 5) ning
- pikendati Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse
kehtivust ja peatati Lüganuse vallavalitsuse korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade
kehtivuse kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni
p 6).
8. Halduskohus kuulutas menetluse kinniseks määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud
dokumentide osas riigisaladuse ja salastatud välisteabe hoidmiseks. Menetlusosalised ei ole esile
toonud, et neil oleks juurdepääsuõigus ning eeldada tuleb, et isikutel sellist õigust ja vajadust ei
ole. Kohus ei saa eeltoodust kõrvale kaldudes lubada menetlusosalistele juurdepääsu salastatud
dokumentidele ning selles olukorras puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi saladuse
hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigustest. Pärast julgeolekukontrolli läbimist ja
salastatud välisteabe puhul vajadusel ka juurdepääsusertifikaadi saamist, saab kohus anda
menetlusosalisele
juurdepääsu
õiguse
piiratud,
konfidentsiaalse
või
salajase
taseme
riigisaladusele, kui juurdepääs on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Hetkel niisugust
vältimatut vajadust pigem ei ole.
9. Kohtu hinnangul esineb praeguses asjas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui ehituslubade
kehtivust ei peatata, siis on võimalik ehitamise jätkamine ja valminud ehitistele kasutuslubade
andmine. Pärast kasutuslubade andmist ei ole ehituslubade tühistamine enam võimalik. On olemas
reaalne oht, et ehitised võivad nende valmimise ja kasutusele võtmise korral kahjustada riigikaitse
korraldamist.
Vastustaja ja kolmanda isiku väitel on protest ilmselgelt perspektiivitu, kuna maavanem on
ületanud protesti esitamise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole protest esitatud pärast kolme aasta
möödumist haldusakti andmisest, vaidluse all olevad ehitusload anti välja 2015. aastal. 30-päevane
protestitähtaeg hakkab kulgema reaalsest teadasaamisest arvates, mitte ajast, mil protesti esitaja
oleks pidanud vaidlustatavast haldusaktist teada saama. Ei ole mõeldav, et maavanem peab
pidevalt koguma ja analüüsima kaudset teavet võimalike kohaliku omavalitsuse haldusaktide
kohta ning nii-öelda igaks juhuks uurima iga viidet selliste haldusaktide olemasolu ja sisu kohta.
Kuna ei ole ilmselge, et protest on esitatud tähtaega ületades, siis väljub protesti tähtaegsuse pikem
ja põhjalikum käsitlemine esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse raamidest.
Vastustaja või kolmas isik ei ole esitanud selliseid väiteid, mille põhjal protest oleks ilmselgelt
perspektiivitu. Vaidluse all on paljud erinevad küsimused, need on keerukad ning ühegi eeltoodud
küsimuse puhul ei ole ilmselge, et õigus on ühel poolel ja temaga samal poolel asuvatel
menetlusosalistel. See tähendab, et protest ei ole ilmselgelt perspektiivitu.
Kuna protest ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole seetõttu
välistatud, tuleb kohtul kaaluda menetlusosaliste erinevaid huve ja avalikku huvi. Menetlusosaliste
poolt välja toodud huvid on kõik omal viisil tähenduslikud ja kaalukad, kuid kohus leiab, et avalik
huvi, mille kaitseks protest on esitatud ehk Eesti Vabariigi eksistents ja julgeolek on neist kõrgeima
tähtsusega ja tuleb seada esikohale. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on
põhjendatud ja proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
I
10. Aidu Tuulepark OÜ esitas 7. juunil 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu
Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p-i 6, millega pikendati 3. mai 2017. a määrusega kohaldatud
esialgse õiguskaitse kehtivust, tühistamist.
11. Esitatud protest on ilmselgelt perspektiivitu. Maavanema ettepanek on suunatud rohkem
kui neli aastat tagasi väljastatud ehituslubade kehtetuks tunnistamisele, kuid halduskohus ei ole
seda sisuliselt hinnanud. Halduskohus on ekslikult märkinud, et vaidlustatud korraldustest sai
maavanem esmakordselt teada Kaitseministeeriumi järelevalvemenetluse algatamise taotluse
esitamisel. Kolmas isik on halduskohtule esitanud põhjaliku argumentatsiooni koos tõenditega, et
ehituslubade väljastamisest said Ida-Viru maavanem ja Kaitseministeerium teada juba
2015. aasta detsembris.
Ehitustööde jätkamisel avalikud huvid ei kahjustuks – Kaitseministeerium on kooskõlastanud
teemaplaneeringu, mille kohaselt on tuuliku masti kõrguseks 135 meetrit ning täiendavalt on Aidu
tuulepark kajastatud erinevates planeeringutes. Kuivõrd protesti esitamine eeldab avalike huvide
riivet, oleks tulnud protesti esitajal sisustada avaliku huvi rikkumine, mis kaasneb tuuliku tiiviku
diameetri suurenemisega kahe meetri võrra. Halduskohus on oma seisukohtades tuginenud vaid
protesti esitaja ja Kaitseministeeriumi väidetele, jättes tähelepanuta kolmanda isiku ja vastustaja
argumendid. Põhjendamatult on asutud seisukohale, et püstitatavad Eleon tuulikud omaksid
suuremat mõju Kaitseväe radarile või avaldaksid negatiivset mõju raadioside töövõimele võrreldes
Vestas 112 tuulikuga.
Olukorras, kus protest on esitatud aastaid hiljem peale haldusaktide väljastamist ning kolmas isik
on haldusaktide kehtivust usaldanud ja sellest lähtuvalt teinud äärmiselt suuri investeeringuid, on
protesti rahuldamine ilmselgelt välistatud ka õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt.
12. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Ehitustööde
peatamisega kannab Aidu Tuulepark OÜ miljoneid eurosid kahju - kahjustuvad teostatud tööd,
töövõtulepingud ning finantseerimine on seotud tähtaegadega, mis lähtuvad eeldusest, et kogu
tuulepark on valmis suvel 2020. Vastasel juhul võib kogu projekti jätkusuutlikkus muutuda
küsitavaks ning välistatud ei ole makseraskused ja pankrot. Seevastu tuulepargi püstitamine teenib
avalikke huve nii taastuvenergia tootmise osakaalu suurendamise kui kohaliku tuulikutööstuse ja
seeläbi töökohtade loomise kontekstis.
13. Vastustaja leiab põhjendusi esitamata vastuses määruskaebusele, et vastustaja peab Aidu
Tuulepark OÜ määruskaebust põhjendatuks ning palub ringkonnakohtul see rahuldada.
14. Protesti esitaja palub vastuses määruskaebusele jätta Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus
esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise peale rahuldamata.
Esitatud protest on perspektiivikas, tähtaegne ning esitatud lähtuvalt ülekaalukast avalikust huvist,
mis hõlmab muuhulgas seda, et kohalik omavalitsus peab teostama avalikku võimu seaduslikkuse
põhimõttel, mida Lüganuse vald ei ole vaidlustatud ehituslubade puhul teinud. Välja antud
haldusaktid on õigusvastased, antud seadust rikkudes ja nende andmisel kooskõlastuse puudumise
tõttu on tagamata jäetud riigikaitselised huvid.
Planeeringute kooskõlastamine ning isegi antud haldusakt mitmete haldusaktide andmist nõudvas
protsessis ei tekita õiguspärast ootust ega õiguskindlust. Kolmas isik on teostanud ehitustegevust
Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata projekti alusel, millega ta on ise võtnud riski. Esialgse
õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ja täidab selget ja kohast eesmärki, mitte teha raskemaks
asjas tehtava lõpliku lahendi täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega seotud raskused
kolmandal isikul on ajutise iseloomuga ning neid ei saa pidada kaalukamateks riigikaitselistest
huvidest.
15. Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub vastuses määruskaebusele jätta Aidu
Tuulepark OÜ määruskaebus rahuldamata.
Ainetu on kolmanda isiku seisukoht, et protest on perspektiivitu. Teemaplaneering, mille
kooskõlastusele rõhutakse määruskaebuses, ei ole ehitamise aluseks olev dokument ning selle
kooskõlastusest ei tulene kolmandale isikule õiguspärast ootust, et Kaitseministeerium
kooskõlastab igal juhul ehitusprojekti ning isik saab ehitustegevust teostada. Esialgse õiguskaitse
korras ajutiselt peatatud tegevus on vastuolus õigusaktidega ning sellest lähtuvalt on põhjendatud
sellise ebaseadusliku tegevuse peatamine kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
Kaitseministeerium tagab ringkonnakohtule halduskohtule esitatud riigisaladust sisaldavate
dokumentidega tutvumise riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Tegemist ei ole
menetlusosalise enda analüüsidega, vaid Kaitseväe koostatud analüüsidega, kellel on selleks
täielik pädevus ja kes on analüüside koostamisel Kaitseministeeriumist sõltumatu. Tuulikute
diameetri suurenemisel suureneb tuuliku labade peegelduspindala, mis põhjustab üleüldise müra
fooni kasvu, mille tulemusel kahaneb radari tegevusraadius ja signaalid võivad jääda avastamata.
Käesoleva asja lahendamisel tuleb arvesse võtta, et Kaitseministeerium kooskõlastas üle viie aasta
tagasi ehitusprojekti, mille kohaselt rajatakse elektrituulikud kuni 185 meetri kõrguseni
olemasolevast
maapinnast.
Sama
objekti
kohta
on
koostatud
uus
projekt,
mida
Kaitseministeeriumiga ei ole kooskõlastatud ning mille alusel on välja antud ehitusluba.
Kooskõlastusel pole vaid vastavate asutuste teavitamise eesmärk, vaid Kaitseministeeriumil tuleb
kooskõlastuse andmisel hinnata planeeritavate tuulegeneraatorite mõjusid riigikaitseliste
ülesannete täitmisele ning vajadusel kehtestada piiranguid.
II
16. Lüganuse vallavalitsus esitas 14. juunil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
31. mai 2017. a määrusele, milles taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist
ning resolutsiooni p-i 6 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta esialgse
õiguskaitse taotlus rahuldamata.
17. Halduskohus ei ole dokumentidega tutvumise piiramisel ja kohtuistungi toimumise korral
menetlusosaliste eemaldamisel teatud dokumentide arutamise juurest teostanud HKMS § 79 lg 2
ja § 88 lg 2 kohaselt nõutavat huvide kaalumist, mistõttu on nimetatud keelud kehtestatud
menetlusõigust rikkudes. Menetlusseadustik ei näe ette põhimõtet, mille kohaselt on huvi
riigisaladuse hoidmise vastu igal juhul kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja
saada sealsetest dokumentidest ärakirju või õigusest olla menetlustoimingu juures. Põhjendatud ei
ole halduskohtu hinnang, et puudub vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam
menetlusosalise õigustest või mitte.
Halduskohus ei ole taganud kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele
tõhusat ja võrdset võimalust esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste
menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Kaasatud haldusorganil on lubatud esitada
tõendeid, millele teistel menetlusosalistel juurdepääs puudub. Menetluslik olukord, kus kohus
tugineb lahendi tegemisel tõendile, mille uurimisest on osa võtnud vaid arvamuse andmiseks
kaasatud haldusorgan ning mille suhtes pole kumbki pool ega kolmas isik saanud arvamust
avaldada, ei ole kooskõlas kohtumenetluse olemuse ja eesmärgiga ning on põhimõtteliselt
lubamatu.
18. Kohus on lahendi tegemisel tuginenud kohtumääruse p-s 1 nimetatud salastatud
dokumentidele, mida ei ole asja materjalide juurde võetud. Vastustajale teadaolevalt pole
dokumendid kohtutoimikus ning puudub teave selle kohta, et toimiku juurde kuuluksid
riigisaladust sisaldavad dokumendid, mida hoitakse toimikust lahus. Kohtulahend ei saa olla
rajatud tõenditele, mille sisu ei ole kaebemenetluses kontrollitav.
Lahendi tegemise aluseks võetud salastatud dokumenditest kaks on koostatud käesoleva
halduskohtumenetluse ajal, mistõttu dokumendid on oma olemuselt mitte tõendid, vaid
menetlusosalise kirjalikud seletused. Kohtumäärus, kus asja lahendamiseks oluline asjaolu (see,
kas rajatavatel ehitistel on mõju Kaitseväe radari- ja raadiosüsteemidele ja kas see mõju ületab
märgatavalt neid mõjusid, mis kaasneksid projekt 1 kohaselt ehitatavate ehitistega) tuvastatakse
mitte tõendite, vaid menetlusosaliste väidetele tuginedes, ei ole seaduslik.
Halduskohus ei ole põhjendanud, milles seisneb vaidlustatud haldusaktide kehtima jäämisel oht
Eesti Vabariigi eksistentsile ja julgeolekule ning kuidas on vaidlustatud haldusaktid, nende alusel
väljastatud ehitusload ja toimunud ehitustegevus selle ohuga seotud. Kohtumääruse põhjendustes
viidatakse üksnes ebamääraselt ehitatavate ehitiste mõjule kaitseväe radari- ja raadiosüsteemidele,
kuid seal pole tuvastatud ühtegi kahjulikku tagajärge. Ehitise abstraktsest mõjust radari- ja
raadiosüsteemidele ei saa järeldada, et see mõju on kahjulik ning takistab mingil viisil riigikaitse
funktsioonide täitmist.
19. Tartu Ringkonnakohus võttis Lüganuse valla määruskaebuse Tartu Halduskohtu
31. mai 2017. a määruse punktide 2, 3 ja 6 peale 16. juuni 2017. a määrusega menetlusse ja andis
protesti esitajale, kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse esitada
määruskaebusele oma seisukoht.
III
20. Aidu Tuulepark OÜ esitas 16. juunil 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
31. mai 2017. a määruse p-de 1, 2 ja 3 tühistamist.
Kohus ei ole otsustanud salastatud dokumentide asja materjalide hulka võtmist, mistõttu on
kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3 õigusvastased. Kolmanda isiku hinnangul puudub
alus salastatud dokumente asja materjalide hulka võtta ning seeläbi menetlust kinniseks kuulutada,
sest nimetatud dokumendid ei oma käesolevas asjas tähtsust.
Menetluse teatud dokumentide osas kinniseks kuulutamine ei tähenda automaatselt
menetlusosalistele
vastavatele
dokumentidele
juurdepääsu
piiramist.
Menetlusosalise
eemaldamiseks ei piisa üksnes eemaldamise alusele viitamisest, vaid kohus peab konkreetsel juhul
kaaluma eemaldamise vajalikkust, veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta
ülekaalukas ning selgitama sellisele veendumusele jõudmise põhjusi. Halduskohus on vääralt
jätnud erinevate osapoolte huvid kaalumata. Asjaolu, et tegemist on riigisaladusega, ei välista
huvide kaalumist halduskohtu poolt. Kuna kohus on salastatud dokumentide põhjal põhjendanud
esialgse õiguskaitse kohaldamist ning peatanud Aidu tuulepargi ehitamise, millega tekitatakse ligi
160 miljonit eurot kahju, on nii kolmandal isikul kui vastustajal ilmselgelt põhjendatud huvi
salastatud dokumendiga tutvumiseks.
Esialgset õiguskaitset on kohaldatud tuginedes haldusorgani poolt kohtumenetluse raames
koostatud dokumentidele, mille sisu ei ole kolmandal isikul teada ja mille kohta ei ole võimalik
esitada oma arvamust. Riigisaladuseks saaks antud juhul olla konkreetset radarit ning
raadiosüsteemi puudutav informatsioon, kuid kindlasti ei ole riigisaladuseks tuuliku margi
muutusest tingitud analüüs, mida oleks võimalik avaldada ka riigisaladusega kaetud
informatsiooni avalikustamata.
21. Tartu Ringkonnakohus võttis Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse Tartu Halduskohtu
31. mai 2017. a määruse punktide 2 ja 3 peale 20. juuni 2017. a määrusega menetlusse ja andis
protesti esitajale, kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse esitada
määruskaebusele oma seisukoht.
22. Vastustaja Lüganuse vallavalitsus leiab põhjendusi esitamata vastuses määruskaebusele, et
vastustaja peab Aidu Tuulepark OÜ määruskaebust põhjendatuks ning palub ringkonnakohtul see
rahuldada.
23. Protesti esitaja Ida-Viru maavanem taotleb vastuses vastustaja 14. juuni 2017. a ja kolmanda
isiku 16. juuni 2017. a määruskaebuste rahuldamata jätmist. HKMS ei keela esialgse õiguskaitse
taotluse lahendamisel ega asja sisulisel lahendamisel tugineda haldusasja toimikust
eraldiseisvatele dokumentidele, mis sisaldavad riigisaladust ja mis on esitatud, kuid mitte
koostatud kaasatud haldusorgani poolt. Ebaõiged on vastuväited, et kõnealuseid dokumente ei ole
võetud asja juurde. Kohus ei ole keelanud menetlusosalisel toimikuga tutvuda, vaid piiranud
menetlusosaliste juurdepääsu dokumentidele, millele isikutel puudub juurdepääsu vajadus.
24. Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub vastuses vastustaja 14. juuni 2017. a ja
kolmanda isiku 16. juuni 2017. a määruskaebustele jätta need rahuldamata.
Halduskohus on menetluse õigesti riigisaladust ja NATO salastatud teavet sisaldavate
dokumentide osas kinniseks kuulutanud ja piiranud menetlusosaliste juurdepääsu neile
dokumentidele. Asja lahendamisel tuleb arvestada kõigi asjakohaste tõenditega ning asjaolu, et
menetlusosalistel puudub käesoleval ajal õigus riigisaladusega tutvumiseks, ei ole tõendiga
arvestamata jätmise aluseks. Kohus ei ole avaldanud, et kaasatud haldusorgani poolt esitatud
tõendeid asja juurde ei võeta, seega on tõendid asja juurde võetud ning tõenditena saab käsitleda
ka kohtutoimikust lahus asuvaid dokumente. Kõrvale tuleb jätta vastustaja ja kolmanda isiku
väited, et kaasatud haldusorgan on ise kohtumenetluse jaoks dokumente koostanud, sest
dokumentide koostajaks on Kaitseministeeriumist eraldiseisev Kaitsevägi.
Ainuüksi kolmanda isiku huvi, mida kolmas isik põhjendab väidetava kahju tekkimisega, ei ole
aluseks salastatud teabega tutvumiseks. Kaitseministeeriumi esitatud analüüsidega on tõendatud
nii raadiosüsteemidele kui radarile kooskõlastamata ehitusprojektide alusel kõrgemate tuulikute
püstitamisest tulenev mõju ning Kaitseministeerium tagab vajadusel ringkonnakohtule
juurdepääsu vastavatele tõenditele lähtuvalt seaduses sätestatud nõuetest.
25. Kolmas isik Aidu Tuulepark OÜ leiab 26. juuni 2017. a vastuses vastustaja 14. juuni 2017
määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud ja palub selle rahuldada. Lisaks esitab kolmas
isik täiendava tõendi, palub ringkonnakohtul sellega arvestada ning põhjendused esialgse
õiguskaitse tühistamiseks.
Täiendav tõend, QinetiQ analüüs, analüüsib tuuliku margi muutusest tingitud mõjude muutust
Aidu tuulepargis. Analüüsi tulemused kinnitasid, et Vestas 112 tuuliku asendamisega Eleon
3M116 tuulikuga on mõjude muutus väike ning on ebatõenäoline, et projekti muudatused oleks
radari toimimisel olulised. Kaitseministeerium on teinud oma arvutused lähtudes ebaõigest
tuulikute arvust ja paiknemisest ning jätnud arvestamata Eleoni tehnoloogiaga.
26. Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub esitatud seisukohas kolmanda isiku taotluse
täiendava tõendi asja juurde võtmiseks ja sellega arvestamiseks rahuldamata jätta. Tegemist on
dokumendiga, mis puudutab sisulise vaidluse küsimusi. Analüüs on koostatud ebaõigetel
lähteandmetel ning ei kajasta mõju raadiosüsteemide tööle.
27. Kolmas isik Aidu Tuulepark OÜ esitas seisukoha Kaitseministeeriumi seisukohale. Lähtudes
õiglase kohtupidamise ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttest, kus kohus on esialgse
õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuginenud Kaitseministeeriumi esitatud analüüsidele, soovib
kolmas isik esitada tõendeid oma seisukohtade kinnitamiseks. Esitatud selgitustes ei nõustu
kolmas isik Kaitseministeeriumi vastuväidetega QinetiQ’u analüüsi osas.
28. Vastustaja Lüganuse vallavalitsuse vastuses protesti esitaja ja kaasatud haldusorgani
seisukohale leitakse, et halduskohus on määruse tegemisel tuginenud tõenditele, mida pole vastu
võetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2
ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus märgib täiendavalt määruskaebustes esitatud esialgse õiguskaitse
abinõude kohaldamise vastuväidete osas (I) ja seejärel menetlusosalistele riigisaladusega kaetud
dokumentidele juurdepääsu piiramise osas (II).
I
30. Tulenevalt HKMS § 249 lg 3 ls-st 1 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel
avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse
määruse ettenähtavaid tagajärgi. Sama paragrahvi esimese lõike järgi võib teha määruse kaebaja
õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda
oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul on Ida-Viru maavanem taotlenud esialgse
õiguskaitse korras Lüganuse vallavalitsuse vaidlusaluste korralduste ja nende alusel välja antud
ehituslubade kehtivuse peatamist ning Aidu Tuulepark OÜ-l tuulikute ehitustegevuse keelamist
kuni kohtumenetluse lõppemiseni.
31. Nagu on õigesti märkinud halduskohus, saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks
olla vaid kaebuse ilmselge perspektiivitus. Halduskohus on esialgse õiguskaitse abinõude
kohaldamisel hinnanud esitatud protesti perspektiivikust, esmalt eelkõige lähtuvalt vastustaja ja
kolmanda isiku väidetest, et protest on esitatud tähtaega ületades ja on seetõttu ilmselgelt
perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et protesti esitamise tähtaja ületamine ei
ole ilmselge, vaid tuleb lahendada asja sisulise lahendamise käigus, mistõttu tähtaegsuse aspektist
ei ole tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.
32. Lisaks on halduskohus andnud eelhinnangu protesti põhjendatusele vaidlusalustest sisulistest
küsimustest lähtuvalt (Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p 19), märkides, et
vaidlusaluseid küsimusi on palju, need on keerukad ning vastused neile ei ole ilmselged. Aidu
Tuulepark OÜ on 7. juuni 2017. a määruskaebuses märkinud, et vaidlusalused korraldused ja
nende alusel antud ehitusload on seaduslikud ning protest seetõttu ilmselgelt perspektiivitu.
Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Vaidlusaluste korralduste ja nende alusel
antud ehituslubade õiguspärasus on peamine küsimus, mis tuleb lahendada kaebuse sisulise
läbivaatamise käigus. Ükski menetlusosaline pole esitanud argumente, mille alusel oleks võimalik
väita, et vaidlusalused küsimused s.h ehituslubade seaduslikkus oleksid ilmselgelt üheselt
mõistetavad ja esitatud protest seetõttu perspektiivitu. Ringkonnakohus osutab, et kolmas isik ja
vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla protesti ühte põhiväidetest, s.o asjaolu, et vaidlustatud
korraldustega on kolmandale isikule otsustatud anda ehitusload ehitusprojekti alusel, millele
Kaitseministeerium ei ole kooskõlastust andnud ja mis ei ole identne varasemalt kooskõlastatud
ehitusprojektiga, kuigi (LennS) § 35 lg 61 sätestab kooskõlastuse nõude.
33. Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse kohaselt on protesti rahuldamine välistatud õiguskindluse
põhimõttest tulenevalt ja seda tuleb arvestada kaebuse perspektiivi hindamisel. Määruskaebuse
kohaselt on kolmas isik haldusaktide kehtivust usaldanud ja sellest lähtuvalt teinud äärmiselt suuri
investeeringuid.
Riigikohus on seoses õiguspärase ootusega märkinud, et ehitusloa adressaadil ei saa tekkida
ehitusloa vaidlustamise tähtaja jooksul ega ka ehitusloa vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluse
vältel õiguspärast ootust, et ehitusluba jääb kehtima. Õiguspärase ootuse tekkimine, mis võib
erandina välistada muidu põhjendatud tühistamiskaebuse rahuldamise, eeldab, et kaebus oleks
esitatud oluliselt hiljem, kui anti haldusakt. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui
kaebetähtaeg ennistati, sest see lasti mööda mõjuval põhjusel, või kui kaebuse esitaja sai
kaevatavast haldusaktist teada oluliselt hiljem, kui haldusakt anti (RKHKo 13. juuni 2013, nr 3-3-
1-42-03, p 13). Käesolevalt viidatud olukorda ei esine. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktid
on antud 2015. aastal. Seega ei ole HKMS § 46 lg 5 sätestatud haldusaktide vaidlustamise
kolmeaastane tähtaeg möödunud ning õigustatud ootus haldusaktide kehtima jäämiseks ei anna
aluseks väita tühistamisnõude perspektiivitust. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et
tähtaega ei saa arvestada varasemalt tuulikute püstitamiseks ehituslubade väljastamiseks antud
Maidla Vallavalitsuse 27. veebruari 2013. a korraldusest, kuna selle korraldus alusel väljastatud
ehitusload on kehtivuse kaotanud. Käesoleval ajal on ehitusload väljastatud Lüganuse
Vallavalitsuse 2015. aastal antud korraldustega.
34. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui nõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, nagu
see on käesoleval juhul, ei ole esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine alati siiski vältimatult
vajalik. Kaebuse perspektiivikuse kõrval tuleb arvestada olulise avalike huvide ja teiste isikute
õigustega. Seega peab esinema kaalukas huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus
on vaidlustavas määruses märkinud, et maavanem on protesti esitanud avaliku huvi kaitseks,
milleks on Eesti Vabariigi riigikaitselised huvid ning kuigi kõik kaalutavad huvid on olulised,
tuleb riigi julgeolek seada siiski esikohale. Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebuse
kohaselt puudub käesolevas asjas avaliku huvi riive - tuulepargi ehitus on ette nähtud
teemaplaneeringuga ja kooskõlastatud Kaitseministeeriumi poolt ning seetõttu ei saa esineda
vastuolu riigikaitseliste huvidega.
35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas esineb kaalukas avalik huvi riigi
kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Maavanema protesti esitamise eesmärgiks on, et tuulikupargi
ehitaja ei püstitaks olemasolevate ehituslubade alusel tuulikuid, mis valminuna võiksid kahjustada
riigikaitselisi huve. Asjaolu, et tuulepark on rajatavasse asukohta teemaplaneeringuga ette nähtud,
ei anna alust järeldada, et ettevõtja saaks vabalt valida, missuguseid tuulegeneraatoreid püstitada
ning kahtlemata peavad püstitatavad ehitised võimaldama riigikaitseliste funktsioonide täitmist.
Vastustaja on 14. juuni 2017. a määruskaebuses märkinud, et vaidlustatavast määrusest ei ole
võimalik aru saada, kuidas haldusaktide ja ehituslubade kehtivus ja ehitustegevuse jätkumine riigi
julgeolekut ja eksistentsi ohustab. Kaitseministeerium on vastuses Aidu Tuulepark OÜ
7. juuni 2017. a määruskaebusele põhjalikult selgitanud, et püstitatavad tuulikud võivad mõjutada
eelkõige Kellavere radari (II kd, tl 36) ja raadioside töövõimet (II kd, tl 36 pöördel).
Ringkonnakohtul puudub alus Kaitseministeeriumi niisugustes seisukohtades kahelda. Kuna
käesolevalt puudutab vaidlus seda, kas ja missuguses mahus on Kaitseministeerium püstitatava
tuulikupargi ehitamise aluseks olevad dokumendid kooskõlastanud, tuleb riigikaitselisi huvisid
pidada kaalukamaks konkreetse ettevõtja majandustegevuse huvidest või huvist hakata valminud
tuulepargist energiat tarbima. Ehitustegevuse jätkumisel ehituslubade alusel, mille õiguspärasus
on vaidlusküsimus, võivad kahjulikud mõjud riigikaitselistele huvidele realiseeruda ning seetõttu
esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks protesti eesmärgi saavutamise tagamiseks.
36. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb LennS § 35 lg-s 61 sätestatud kooskõlastuse kohustusest
eeldus, et sättes nimetatud ehitiste püstitamine riivab avalikku huvi riigikaitse valdkonnas.
19. novembril 2008 vastu võetud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse,
millega muu hulgas täiendati lennundusseaduse § 35 lõikega 61, seletuskirja kohaselt
kooskõlastuskohustuse puudumine on põhjustanud olukorra, kus Paldiski tuulepark segab Ämari
lennuväljal paikneva lähenemisradari tööd. On esinenud juhtumeid, kus läheneva lennuki pilt on
radari pildil jäänud lennujuhile märkamatuks. Sarnaste olukordade vältimiseks on vajalik kõik
tuulegeneraatorite ja tuuleparkidega seonduvad detailplaneeringud ning ehitusprojektid
kooskõlastada eelnevalt ka Kaitseministeeriumiga.
37. Ringkonnakohus osutab siinkohal veel 1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustikule.
EhS § 120 lg 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine
või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise
püstitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile nii
juhul, kui kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi kui ka juhul, kui kavandatav ehitis võib kaasa
tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Toodud sättest tuleneb eeldus, et elektrituulikute
püstitamine, mis üheaegselt on kõrgemad kui 28 meetrit ja võivad kaasa tuua riigikaitselise ehitise
töövõime vähenemise, riivab intensiivselt avalikke riigikaitselisi huve, kuna vahetult seadusest
tulenevalt kooskõlastuse puudumisel on ehitamine keelatud.
Ehitusseadustik jõustus küll pärast käesolevas asjas vaidlustatud korralduste andmist, kuid on
ringkonnakohtu hinnangul siiski säte, milles väljendatud seadusandja tahet arvestada esialgse
õiguskaitse kohaldamisel erinevate vastandlike huvide kaalumisel. Kolmanda isiku kulutused
ehituslubade saamiseks ja tuulikute püstitamiseks on kaheldamatult olulised, kuid ainuüksi
kulutuste ulatus ei tingi kolmanda isiku või vastustaja huvide hindamist kaalukamaks
riigikaitselisest huvist tagada Kellavere radari ja raadioside tõrgeteta toimimine. Ringkonnakohtu
hinnangul juhul, kui kohtumenetluses leiab kinnitust protesti esitaja väide, et ehitusprojekti
kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga oli nõutav, on vähemalt kaheldav, kas silmas pidades
EhS § 120 regulatsiooni saab vaidlustatud korralduste kehtivus jätkuda. Kooskõlastuse nõude
täitmata jätmine ilmselt ei ole kvalifitseeritav üksnes vormilise puudusena, seda eriti olukorras,
kus kohtumenetluses esitatud Kaitseministeeriumi seisukohad ei luba eeldada ehitusprojektile
kooskõlastuse saamist käesoleval ajal. Isegi juhul, kui Kaitseministeerium on sarnastel tingimustel
ehitusprojektile varasemalt nõusoleku andnud, võib väliste asjaolude muutumisel muutuda ka
Kaitseministeeriumi seisukoht selliselt, et hiljem sarnastel tingimustel kooskõlastust ei anta.
Seetõttu ei ole vähemalt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajalik tuvastada, kas ja kui
suures ulatuses II projektiga kavandatud tuulikud radari tööd või raadiosidet I projektiga
kavandatud tuulikutest enam mõjutavad.
38. Vastustaja huvi vaidlustatud korralduste kehtima jäämiseks ja kolmanda isiku ehitusõiguse
realiseerimise tulemusel tulu saada ning saavutada maaüksuse heakorrastamine ei ole
ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kaalukas. Olukorras, kus vastustaja antud haldusaktide
õiguspärasus on kahtluse alla seatud nende andmisel toimunud minetuste tõttu, mis võisid
välistada kolmandale isikule ehitusloa andmise, on kaheldav kas vastustaja kohtumenetluses esile
toodud huvile üldse tugineda saab. Ehitusloa väljastamise regulatsioonist ei tulene omavalitsusele
õigust arvestada ehitusloa väljastamisel sellega, kui suure rahalise kasu ehitusloast tuleneva õiguse
realiseerimine omavalitsusele toob.
39. Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt on kolmas isik teinud
märkimisväärseid kulutusi ja projekti mitteõigeaegse valmimise tõttu jääb Aidu Tuulepark OÜ-l
saamata märkimisväärne summa taastuvenergia toetust, mistõttu on esialgse õiguskaitse
kohaldamine ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a
korraldusest nähtub, et haldusakti väljaandmise ajaks ei ole tuulepargi ehitamisega veel alustatud,
seega pole tegemist pikaaegsete investeeringutega ehitustegevusse, kuigi ringkonnakohus
möönab, et tuulepargi ehitamise alustamisest alates võib kolmas isik olla teinud kulutusi.
Võimaliku saamata jääva toetuse osas on asjakohane märkida Riigikohtu korduvalt väljendatud
seisukohta, mille kohaselt isikul puudub subjektiivne õigus toetusele. Lisaks on Riigikohus
märkinud, et saamata jäänud taastuvenergia toetust ei tuleks arvestada saamata jäänud tulu hulka
(RKHKo 7. oktoober 2015, nr 3-3-1-11-15, p 24). Ringkonnakohus selgitab, et kolmanda isiku
õigused juba tehtud kulutuste osas ei jää kaitseta ning kolmandal isikul on võimalus nõuda kahju
hüvitamist, kui ta tõendab, et õigusvastaste ehituslubade andmisega on talle kahju tekitatud.
Kolmanda isiku väited, et protesti esitamise tegelikuks eesmärgiks on riigikaitseliste huvide
argumendil takistada Aidu Tuulepark OÜ-l konkureerimast riigile kuuluva Eesti Energia AS-ga
on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata ja põhjendamatud.
40. Eeltoodud asjaoludel tuleb avalikku huvi vältida riigi kaitsevõime võimalikku kahjustumist
tuulikute valmisehitamisel pidada kaalukamaks kolmanda isiku huvist ehitada tuulikud valmis ja
asuda nende majandamisest kasu saama, samuti vastustaja huvist vaidlustatud korralduste
kehtimajäämiseks.
41. Lüganuse valla 14. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt on halduskohus esialgse õiguskaitse
abinõude kohaldamise üle otsustamisel tuginenud tõenditele, mida pole haldusasja toimiku juurde
võetud, millele menetlusosalistel puudub juurdepääs ning mis on koostatud Kaitseministeeriumi
enda poolt kohtumenetluse ajal menetluses kasutamise eesmärgil. Tartu Halduskohtu
31. mai 2017. a määruse p-st 20 nähtub, et kohus on veendunud määruse p-s 1 nimetatud
riigisaladust sisaldavate dokumentide põhjal, et rajatavate ehitiste mõju ületab märgatavalt
esialgselt projektis ette nähtud ehitiste mõju.
HKMS § 56 lg 2 kohaselt võib halduskohtumenetluses olla tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja
halduskohtumenetluse seadustikus lubatud tõendid. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne
tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või
muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab
andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada
tajutaval kujul. Riigikohus on sedastanud, et asjaolu, et mõned kinnisel istungil uuritud
dokumendid ei ole kohtutoimikule riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele tuginedes
lisatud, ei välista nimetatud dokumentide vastavust dokumentaalse tõendi tunnustele ning kohtud
võivad tugineda ka tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud (RKHKo 20. aprill 2011,
nr 3-3-1-94-10, p 18). Seega on asjakohatud vastustaja väited, et esialgse õiguskaitse taotluse
lahendamisel on halduskohus tuginenud tõenditele, mida ei ole kohtutoimikusse lisatud.
HKMS § 62 lg 5 kohaselt teeb kohus põhjendatud määruse tõendi vastuvõtmisest või tõendite
kogumisest keeldumise korral. Tõendite vastuvõtmise korral menetlusseadustik kohtu
eraldiseisvat põhjendamiskohustust ette ei näe. Ringkonnakohus möönab, et HKMS § 62 lg 2 ls 1
ja § 62 lg 3 koostoimest tulenevalt tuleks tõendi vastuvõtmine samuti määruses fikseerida, kuid
tegemist ei saa olla niisuguse veaga tõendi kogumisel, mis mõjutaks asja sisulist otsustamist.
42. Aidu Tuulepark OÜ on 26. juunil 2017 esitanud ringkonnakohtule taotluse täiendava tõendi
lisamiseks ja sellega arvestamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel. Tõend
analüüsib tuuliku margi muutusest tingitud mõjude muutust Aidu tuulepargis ning leitakse, et
tuuliku margi muutumisel on mõjud radari toimimisele väheolulised. Ringkonnakohtu hinnangul
ei oma esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise üle otsustamisel tähtsust asjaolu, kas tuuliku
margi muutusest tingitud mõju radarile on suurem või väiksem või missuguste tehniliste
näitajatega tuulikute püstitamine Aidu tuuleparki riigi kaitsevõimet ohustamata on võimalik.
Tegemist
on
vaidlusega,
mis
tulnuks
või
tuleb
lahendada
tuulikute
püstitamise
alusdokumentatsiooni kooskõlastamisel asjaomaste ametiasutustega.
Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui on kahjuliku tagajärje oht ja käesolevalt esineb väidetavalt
kooskõlastamata tuulikute püstitamisel oht riigi kaitsevõimele ja julgeolekule. Ringkonnakohus
selgitas eelnevalt, et ei pea vajalikuks tutvuda Kaitseministeeriumi esitatud riigisaladust ja NATO
salastatud teavet sisaldavate dokumentidega, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole
määrav, kas ja kui suures ulatuses on II projektiga kavandatud tuulikute mõju suurem
Kaitseministeeriumi kooskõlastatud I projektiga kavandatud tuulikute mõjust Kellavere radari ja
raadioside toimimisele. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks asja materjalide juurde
võtta kolmanda isiku esitatud QinetiQ analüüsi ja tagastab selle esitajale. Kolmandal isikul on
soovi korral võimalus taotleda nimetatud analüüsi võtmist asja materjalide juurde halduskohtult,
kui kolmas isik leiab, et tõend omab tähtsust asja sisulisel lahendamisel.
43. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kohaldanud käesolevas haldusasjas esialgset
õiguskaitset ning vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused esialgse õiguskaitse kohaldamise
osas tuleb jätta rahuldamata.
II
44. Vastustaja on 14. juuni 2017. a määruskaebuses ja Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017
määruskaebuses vaidlustanud Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni
p-d 2 ja 3, millega halduskohus piiras menetlusosaliste juurdepääsu määruse resolutsiooni p-s 1
nimetatud dokumentidele.
45. HKMS § 88 lg 2 alusel võib piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ning
HKMS § 79 lg 2 alusel võib eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas
kohtuistungilt või selle osalt. Mõlemal juhul peab huvi saladuse hoidmiseks olema ilmselgelt
kaalukam menetlusosalise vastavast õigusest. HKMS § 87 lg 3 teise lause kohaselt on riigisaladust
või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente lubatud hoida ka toimikust lahus. Selliste
dokumentide tõendina kasutamisel võimaldatakse menetlusosalise või tema esindaja taotlusel
dokumendiga tutvumine riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seaduses sätestatud korras
ning toimikusse tehakse märge teabekandja tutvustamise kohta.
Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 10 selgitanud, et riigisaladuse ja salastatud välisteabega
tutvumiseks on menetlusosalisel esmalt vajalik täita riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses
sätestatud nõuded, misjärel on kohtul võimalik otsustada menetlusosalisele juurdepääsu andmise
õiguse üle tulenevalt sellest, kas juurdepääs on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Kuna
eelduslikult isikutel juurdepääsuõigust pole, puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi
saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosaliste õigusest, kuid käesolevas menetlusetapis
juurdepääsu vältimatut vajalikkust ka ei nähtu.
46. Käesolevalt on halduskohus selgitanud, et kui menetlusosalistel on edaspidi täidetud
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud eeldused riigisaladusele juurdepääsuks,
tuleb kohtul menetlusosalise taotlusel hinnata juurdepääsuvajadust. Vastustaja 14. juuni 2017. a
määruskaebuse ja kolmanda isiku 16. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt ei ole kohus teostanud
huvide kaalumist, mistõttu on halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 ja 3 sätestatud
keelud kehtestatud menetlusõigust rikkudes. Ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetega
ei nõustu. Riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu tingimused on seatud
eriseadusega, mille kohaselt peab vastava teabega tutvumiseks olema juurdepääsu õigus ja
teadmisvajadus. Ka HKMS § 87 lg 3 viitab, et niisuguse teabega saab tutvuda vaid eriseaduses
sätestatud korras. Halduskohus pole jätnud huvisid kaalumata mitte pelgalt asjaolu tõttu, et
tegemist on riigisaladusega, nagu märgib kolmas isik määruskaebuses, vaid seetõttu, et isikutel
puudub seaduses sätestatud juurdepääsuõigus. Halduskohtule saaks kaalutluste puudumist ette
heita juhul, kui menetlusosalistel oleksid täidetud seadusega sätestatud eeldused riigisaladusega
tutvumiseks s.t läbitud oleks julgeolekukontroll ja taotletud oleksid juurdepääsusertifikaadid.
Käesolevalt määruskaebustes vastavate juurdepääsuõiguste olemasolu vastustajal ega kolmandal
isikul ei jaatata, mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega.
47. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti praeguses menetlusetapis piiranud
menetlusosaliste õigust riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate dokumentidega tutvuda
ning vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused juurdepääsu piiramise vaidlustamisel tuleb jätta
rahuldamata.
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/