Legislator Case Law & Legislation
3-17-911/29 AI generated

3-17-911/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-911/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata Aidu Tuulepark OÜ 26. juuni 2017. a taotlus täiendava tõendi juuni 2017. a määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ning

Legislator headnote

AI generated

3-17-911/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: juuni 2017. a taotlus täiendava tõendi juuni 2017. a määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ning

Keywords

AI generated
regulatory acts exclusion zone order striking off the register non-ionising radiation obstacles to development restrictive measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-911

Haldusasi

Ida-Viru maavanema protest Lüganuse vallavalitsuse

26.02.2015.a korralduse nr 59, 03.03.2015.a korralduse

nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud

ehituslubade tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017 määruskaebus,

Lüganuse valla 14. juuni 2017 määruskaebus,

Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017 määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Protesti esitaja - Ida-Viru maavanem

Vastustaja - Lüganuse vald

Esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kolmas isik - Aidu Tuulepark OÜ

Esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

Kaasatud haldusorgan – Kaitseministeerium

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aidu Tuulepark OÜ 26. juuni 2017. a taotlus täiendava tõendi

võtmiseks asja materjalide hulka ja tagastada kolmanda isiku esitatud QinetiQ analüüs

koos tõlkega.

2. Jätta Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebus ja Lüganuse valla

14. juuni 2017. a määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.

3. Jätta Lüganuse valla 14. juuni 2017. a määruskaebus dokumentidega tutvumise ja nende

uurimisest osavõtmise piiramise osas ja Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017. a

määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse

resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 79 lg 5 ja

HKMS § 235 lg 3). Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lüganuse Vallavalitsus otsustas 26. veebruari 2015. a korraldusega nr 59 anda kokku 33

ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks Lüganuse vallas Aidu, Ojamaa ja Aidu-Nõmme külades.

Lüganuse Vallavalitsuse 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 alusel loeti eelnimetatud ehitusload

väljastatuks Aidu Tuulepark OÜ-le.

2. Ida Viru maavanem algatas Kaitseministeeriumi taotlusel 3. veebruari 2017. a korraldusega

nr 1-1/2017/20 järelevalvemenetluse Lüganuse Vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a

korralduse nr 59 ja 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 õiguspärasuse üle. Ida-Viru maavanem tegi

3. märtsil 2017 Lüganuse Vallavalitsusele ettepaneku vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks,

millest Lüganuse Vallavalitsus keeldus. Lüganuse Vallavalitsus teavitas, et kaasas menetlusse

kolmanda isikuna Aidu Tuulepark OÜ.

3. Ida-Viru maavanem esitas 28. aprillil 2017. a Tartu Halduskohtule protesti, milles palus

tühistada Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a korralduse nr 59, 3. märtsi 2015. a

korralduse nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud ehitusload elektrituulikute püstitamiseks

Lüganuse vallas Aidu, Ojamaa ja Aidu-Nõmme külades.

Korraldused ja ehitusload on õigusvastased, kuna eiratud on lennundusseaduse (LennS) § 35 lg 61

tulenevat kooskõlastuskohustust. Kaitseministeeriumiga kooskõlastati eelprojekt, mille järgi

tuulikute püstitamisel maapinna kõrgust ei muudeta, vundament on maapinnaga samal tasapinnal,

tuulikute torni kõrgus on 129 m ja tiiviku raadius 56 m (tl 23-26, I projekt). Ehitusload on antud

projektidele, milles maapinna kõrgust ei muudeta, vundamendi kõrgus maapinnast on 3,4 m, torni

kõrgus 135 m ja tiiviku raadius 58 m (tl 31-33, II projekt). Tegelikkuses rajatakse maapinnale

lisaks ca 20 m kõrgused künkad. Ehitusload ei ole kooskõlas ka olulise ruumilise mõjuga Aidu

tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku

teemaplaneeringuga (tl 7-21).

Vaidlustatud korraldused ja ehitusload rikuvad avalikku huvi. Tagamata on Eesti Vabariigi

riigikaitselased huvid, kuna tuulepargi rajamisel praegu ehitataval kujul väheneb radarkatteala

ulatus, tuulepargi taha tekib katmata ala ja tuulepark põhjustaks häireid radari töös valesihtmärkide

genereerimise näol. Maavanem sai vaidlustatud korralduste andmisest ja nende õigusvastasusest

teada Kaitseministeeriumi 2. veebruari 2017. a taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluses.

4. Protestis sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles maavanem palub peatada vaidlusaluste

korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivus ning keelata Kindel Vara OÜ-l ja

Aidu Tuulepark OÜ-l ehitustegevus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendatakse protestis välja avalikku huvi kaitsmise

vajajdusega. Eesti Vabariigi elanikkonnale turvalisuse, sealhulgas Lüganuse valla elanikele ohutu

ja elamisväärse keskkonna ning riigile riigikaitseliste huvide tagamine on kaalukam äriühingu era-

ja ärihuvidest. Tuulepargi arendaja õigus teenida tulu ei saa kaaluda üles avalikku huvi selleks, et

tuulepargi rajatisi ei püstitataks ilma sellega kaasnevate oluliste mõjude ja huvide hindamise ja

kaalumiseta või kõigi seadusest tulenevate nõuete järgimiseta. Ehituslubade realiseerimine

võimaldab tekkida olukorral, kus kohtuotsuse täitmine on protesti rahuldamisel raskendatud, sest

kohtumenetluse ajal on valminud rajatised, mis tuleks täielikult või osaliselt lammutada. See

omakorda võib põhjustada arvestatava kahju tekkimise nii haldusakti adressaadile kui selle andnud

kohalikule omavalitsusele, kelle vastu võidakse esitada õigusvastase haldusakti andmisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 3. mai 2017. a määrusega osaliselt Ida-Viru maavanema esitatud

esialgse

õiguskaitse

taotluse

ning

peatas

Lüganuse

vallavalitsuse

26. veebruari 2015. a korralduse nr 59, 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 ning nende korralduste

alusel välja antud ehituslubade kehtivuse kuni 2. juunini 2017. Tartu Halduskohus keelas

Aidu Tuulepark OÜ-l kuni 2. juunini 2017 ehitada Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015

korralduses nr 59 nimetatud elektrituulikuid. Kohus kohustas vastustajat esitama seisukoht

esialgse õiguskaitse taotlusele ning andis kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse

esitada omapoolsed seisukohad.

6. Kolmas isik Kaitseministeerium esitas 15. mail 2017 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele,

milles palub rahuldada protesti esitaja esialgse õiguskaitse taotlus. Lisaks taotleb

Kaitseministeerium menetluse kinniseks kuulutamist salastatud välisteabe, riigisaladuse ja

asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumentide osas; taotleb kolme riigisaladust sisaldava

dokumendi asja materjalide juurde võtmist, tegemata neid kättesaadavaks vastava taseme

riigisaladuse luba või asutusesiseseks määratud teabega tutvumise õigust ja teabevajadust

mitteomavatele isikutele ning nimetatud tõendite istungil uurimise korral menetlusosaliste ja

kõrvaliste isikute kohtuistungilt eemaldamist.

7. Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määrusega

- kuulutati menetlus kinniseks kolme riigisaladusega kaitstud dokumendi osas (resolutsiooni

p 1);

- keelati menetlusosalistel ja nende esindajatel välja arvatud Kaitseministeerium, tutvuda

resolutsiooni punktis 1 nimetatud dokumentidega ja saada nende ärakirju (resolutsiooni p 2);

- eemaldati menetlusosalised ja nende esindajad, välja arvatud Kaitseministeerium, nimetatud

dokumentide uurimiselt kohtuistungi toimumise korral (resolutsiooni p 3);

- jäeti rahuldamata Kaitseministeeriumi taotlus dokumentaalse tõendi juurdevõtmiseks

(resolutsiooni p 4) ja Aidu Tuulepark OÜ taotlus vaatluse läbiviimiseks (resolutsiooni p 5) ning

- pikendati Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

kehtivust ja peatati Lüganuse vallavalitsuse korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade

kehtivuse kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni

p 6).

8. Halduskohus kuulutas menetluse kinniseks määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud

dokumentide osas riigisaladuse ja salastatud välisteabe hoidmiseks. Menetlusosalised ei ole esile

toonud, et neil oleks juurdepääsuõigus ning eeldada tuleb, et isikutel sellist õigust ja vajadust ei

ole. Kohus ei saa eeltoodust kõrvale kaldudes lubada menetlusosalistele juurdepääsu salastatud

dokumentidele ning selles olukorras puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi saladuse

hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigustest. Pärast julgeolekukontrolli läbimist ja

salastatud välisteabe puhul vajadusel ka juurdepääsusertifikaadi saamist, saab kohus anda

menetlusosalisele

juurdepääsu

õiguse

piiratud,

konfidentsiaalse

või

salajase

taseme

riigisaladusele, kui juurdepääs on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Hetkel niisugust

vältimatut vajadust pigem ei ole.

9. Kohtu hinnangul esineb praeguses asjas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui ehituslubade

kehtivust ei peatata, siis on võimalik ehitamise jätkamine ja valminud ehitistele kasutuslubade

andmine. Pärast kasutuslubade andmist ei ole ehituslubade tühistamine enam võimalik. On olemas

reaalne oht, et ehitised võivad nende valmimise ja kasutusele võtmise korral kahjustada riigikaitse

korraldamist.

Vastustaja ja kolmanda isiku väitel on protest ilmselgelt perspektiivitu, kuna maavanem on

ületanud protesti esitamise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole protest esitatud pärast kolme aasta

möödumist haldusakti andmisest, vaidluse all olevad ehitusload anti välja 2015. aastal. 30-päevane

protestitähtaeg hakkab kulgema reaalsest teadasaamisest arvates, mitte ajast, mil protesti esitaja

oleks pidanud vaidlustatavast haldusaktist teada saama. Ei ole mõeldav, et maavanem peab

pidevalt koguma ja analüüsima kaudset teavet võimalike kohaliku omavalitsuse haldusaktide

kohta ning nii-öelda igaks juhuks uurima iga viidet selliste haldusaktide olemasolu ja sisu kohta.

Kuna ei ole ilmselge, et protest on esitatud tähtaega ületades, siis väljub protesti tähtaegsuse pikem

ja põhjalikum käsitlemine esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse raamidest.

Vastustaja või kolmas isik ei ole esitanud selliseid väiteid, mille põhjal protest oleks ilmselgelt

perspektiivitu. Vaidluse all on paljud erinevad küsimused, need on keerukad ning ühegi eeltoodud

küsimuse puhul ei ole ilmselge, et õigus on ühel poolel ja temaga samal poolel asuvatel

menetlusosalistel. See tähendab, et protest ei ole ilmselgelt perspektiivitu.

Kuna protest ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole seetõttu

välistatud, tuleb kohtul kaaluda menetlusosaliste erinevaid huve ja avalikku huvi. Menetlusosaliste

poolt välja toodud huvid on kõik omal viisil tähenduslikud ja kaalukad, kuid kohus leiab, et avalik

huvi, mille kaitseks protest on esitatud ehk Eesti Vabariigi eksistents ja julgeolek on neist kõrgeima

tähtsusega ja tuleb seada esikohale. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on

põhjendatud ja proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

I

10. Aidu Tuulepark OÜ esitas 7. juunil 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p-i 6, millega pikendati 3. mai 2017. a määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse kehtivust, tühistamist.

11. Esitatud protest on ilmselgelt perspektiivitu. Maavanema ettepanek on suunatud rohkem

kui neli aastat tagasi väljastatud ehituslubade kehtetuks tunnistamisele, kuid halduskohus ei ole

seda sisuliselt hinnanud. Halduskohus on ekslikult märkinud, et vaidlustatud korraldustest sai

maavanem esmakordselt teada Kaitseministeeriumi järelevalvemenetluse algatamise taotluse

esitamisel. Kolmas isik on halduskohtule esitanud põhjaliku argumentatsiooni koos tõenditega, et

ehituslubade väljastamisest said Ida-Viru maavanem ja Kaitseministeerium teada juba

2015. aasta detsembris.

Ehitustööde jätkamisel avalikud huvid ei kahjustuks – Kaitseministeerium on kooskõlastanud

teemaplaneeringu, mille kohaselt on tuuliku masti kõrguseks 135 meetrit ning täiendavalt on Aidu

tuulepark kajastatud erinevates planeeringutes. Kuivõrd protesti esitamine eeldab avalike huvide

riivet, oleks tulnud protesti esitajal sisustada avaliku huvi rikkumine, mis kaasneb tuuliku tiiviku

diameetri suurenemisega kahe meetri võrra. Halduskohus on oma seisukohtades tuginenud vaid

protesti esitaja ja Kaitseministeeriumi väidetele, jättes tähelepanuta kolmanda isiku ja vastustaja

argumendid. Põhjendamatult on asutud seisukohale, et püstitatavad Eleon tuulikud omaksid

suuremat mõju Kaitseväe radarile või avaldaksid negatiivset mõju raadioside töövõimele võrreldes

Vestas 112 tuulikuga.

Olukorras, kus protest on esitatud aastaid hiljem peale haldusaktide väljastamist ning kolmas isik

on haldusaktide kehtivust usaldanud ja sellest lähtuvalt teinud äärmiselt suuri investeeringuid, on

protesti rahuldamine ilmselgelt välistatud ka õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt.

12. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Ehitustööde

peatamisega kannab Aidu Tuulepark OÜ miljoneid eurosid kahju - kahjustuvad teostatud tööd,

töövõtulepingud ning finantseerimine on seotud tähtaegadega, mis lähtuvad eeldusest, et kogu

tuulepark on valmis suvel 2020. Vastasel juhul võib kogu projekti jätkusuutlikkus muutuda

küsitavaks ning välistatud ei ole makseraskused ja pankrot. Seevastu tuulepargi püstitamine teenib

avalikke huve nii taastuvenergia tootmise osakaalu suurendamise kui kohaliku tuulikutööstuse ja

seeläbi töökohtade loomise kontekstis.

13. Vastustaja leiab põhjendusi esitamata vastuses määruskaebusele, et vastustaja peab Aidu

Tuulepark OÜ määruskaebust põhjendatuks ning palub ringkonnakohtul see rahuldada.

14. Protesti esitaja palub vastuses määruskaebusele jätta Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus

esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise peale rahuldamata.

Esitatud protest on perspektiivikas, tähtaegne ning esitatud lähtuvalt ülekaalukast avalikust huvist,

mis hõlmab muuhulgas seda, et kohalik omavalitsus peab teostama avalikku võimu seaduslikkuse

põhimõttel, mida Lüganuse vald ei ole vaidlustatud ehituslubade puhul teinud. Välja antud

haldusaktid on õigusvastased, antud seadust rikkudes ja nende andmisel kooskõlastuse puudumise

tõttu on tagamata jäetud riigikaitselised huvid.

Planeeringute kooskõlastamine ning isegi antud haldusakt mitmete haldusaktide andmist nõudvas

protsessis ei tekita õiguspärast ootust ega õiguskindlust. Kolmas isik on teostanud ehitustegevust

Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata projekti alusel, millega ta on ise võtnud riski. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ja täidab selget ja kohast eesmärki, mitte teha raskemaks

asjas tehtava lõpliku lahendi täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega seotud raskused

kolmandal isikul on ajutise iseloomuga ning neid ei saa pidada kaalukamateks riigikaitselistest

huvidest.

15. Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub vastuses määruskaebusele jätta Aidu

Tuulepark OÜ määruskaebus rahuldamata.

Ainetu on kolmanda isiku seisukoht, et protest on perspektiivitu. Teemaplaneering, mille

kooskõlastusele rõhutakse määruskaebuses, ei ole ehitamise aluseks olev dokument ning selle

kooskõlastusest ei tulene kolmandale isikule õiguspärast ootust, et Kaitseministeerium

kooskõlastab igal juhul ehitusprojekti ning isik saab ehitustegevust teostada. Esialgse õiguskaitse

korras ajutiselt peatatud tegevus on vastuolus õigusaktidega ning sellest lähtuvalt on põhjendatud

sellise ebaseadusliku tegevuse peatamine kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

Kaitseministeerium tagab ringkonnakohtule halduskohtule esitatud riigisaladust sisaldavate

dokumentidega tutvumise riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Tegemist ei ole

menetlusosalise enda analüüsidega, vaid Kaitseväe koostatud analüüsidega, kellel on selleks

täielik pädevus ja kes on analüüside koostamisel Kaitseministeeriumist sõltumatu. Tuulikute

diameetri suurenemisel suureneb tuuliku labade peegelduspindala, mis põhjustab üleüldise müra

fooni kasvu, mille tulemusel kahaneb radari tegevusraadius ja signaalid võivad jääda avastamata.

Käesoleva asja lahendamisel tuleb arvesse võtta, et Kaitseministeerium kooskõlastas üle viie aasta

tagasi ehitusprojekti, mille kohaselt rajatakse elektrituulikud kuni 185 meetri kõrguseni

olemasolevast

maapinnast.

Sama

objekti

kohta

on

koostatud

uus

projekt,

mida

Kaitseministeeriumiga ei ole kooskõlastatud ning mille alusel on välja antud ehitusluba.

Kooskõlastusel pole vaid vastavate asutuste teavitamise eesmärk, vaid Kaitseministeeriumil tuleb

kooskõlastuse andmisel hinnata planeeritavate tuulegeneraatorite mõjusid riigikaitseliste

ülesannete täitmisele ning vajadusel kehtestada piiranguid.

II

16. Lüganuse vallavalitsus esitas 14. juunil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu

31. mai 2017. a määrusele, milles taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist

ning resolutsiooni p-i 6 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

17. Halduskohus ei ole dokumentidega tutvumise piiramisel ja kohtuistungi toimumise korral

menetlusosaliste eemaldamisel teatud dokumentide arutamise juurest teostanud HKMS § 79 lg 2

ja § 88 lg 2 kohaselt nõutavat huvide kaalumist, mistõttu on nimetatud keelud kehtestatud

menetlusõigust rikkudes. Menetlusseadustik ei näe ette põhimõtet, mille kohaselt on huvi

riigisaladuse hoidmise vastu igal juhul kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja

saada sealsetest dokumentidest ärakirju või õigusest olla menetlustoimingu juures. Põhjendatud ei

ole halduskohtu hinnang, et puudub vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam

menetlusosalise õigustest või mitte.

Halduskohus ei ole taganud kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele

tõhusat ja võrdset võimalust esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste

menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Kaasatud haldusorganil on lubatud esitada

tõendeid, millele teistel menetlusosalistel juurdepääs puudub. Menetluslik olukord, kus kohus

tugineb lahendi tegemisel tõendile, mille uurimisest on osa võtnud vaid arvamuse andmiseks

kaasatud haldusorgan ning mille suhtes pole kumbki pool ega kolmas isik saanud arvamust

avaldada, ei ole kooskõlas kohtumenetluse olemuse ja eesmärgiga ning on põhimõtteliselt

lubamatu.

18. Kohus on lahendi tegemisel tuginenud kohtumääruse p-s 1 nimetatud salastatud

dokumentidele, mida ei ole asja materjalide juurde võetud. Vastustajale teadaolevalt pole

dokumendid kohtutoimikus ning puudub teave selle kohta, et toimiku juurde kuuluksid

riigisaladust sisaldavad dokumendid, mida hoitakse toimikust lahus. Kohtulahend ei saa olla

rajatud tõenditele, mille sisu ei ole kaebemenetluses kontrollitav.

Lahendi tegemise aluseks võetud salastatud dokumenditest kaks on koostatud käesoleva

halduskohtumenetluse ajal, mistõttu dokumendid on oma olemuselt mitte tõendid, vaid

menetlusosalise kirjalikud seletused. Kohtumäärus, kus asja lahendamiseks oluline asjaolu (see,

kas rajatavatel ehitistel on mõju Kaitseväe radari- ja raadiosüsteemidele ja kas see mõju ületab

märgatavalt neid mõjusid, mis kaasneksid projekt 1 kohaselt ehitatavate ehitistega) tuvastatakse

mitte tõendite, vaid menetlusosaliste väidetele tuginedes, ei ole seaduslik.

Halduskohus ei ole põhjendanud, milles seisneb vaidlustatud haldusaktide kehtima jäämisel oht

Eesti Vabariigi eksistentsile ja julgeolekule ning kuidas on vaidlustatud haldusaktid, nende alusel

väljastatud ehitusload ja toimunud ehitustegevus selle ohuga seotud. Kohtumääruse põhjendustes

viidatakse üksnes ebamääraselt ehitatavate ehitiste mõjule kaitseväe radari- ja raadiosüsteemidele,

kuid seal pole tuvastatud ühtegi kahjulikku tagajärge. Ehitise abstraktsest mõjust radari- ja

raadiosüsteemidele ei saa järeldada, et see mõju on kahjulik ning takistab mingil viisil riigikaitse

funktsioonide täitmist.

19. Tartu Ringkonnakohus võttis Lüganuse valla määruskaebuse Tartu Halduskohtu

31. mai 2017. a määruse punktide 2, 3 ja 6 peale 16. juuni 2017. a määrusega menetlusse ja andis

protesti esitajale, kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse esitada

määruskaebusele oma seisukoht.

III

20. Aidu Tuulepark OÜ esitas 16. juunil 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

31. mai 2017. a määruse p-de 1, 2 ja 3 tühistamist.

Kohus ei ole otsustanud salastatud dokumentide asja materjalide hulka võtmist, mistõttu on

kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3 õigusvastased. Kolmanda isiku hinnangul puudub

alus salastatud dokumente asja materjalide hulka võtta ning seeläbi menetlust kinniseks kuulutada,

sest nimetatud dokumendid ei oma käesolevas asjas tähtsust.

Menetluse teatud dokumentide osas kinniseks kuulutamine ei tähenda automaatselt

menetlusosalistele

vastavatele

dokumentidele

juurdepääsu

piiramist.

Menetlusosalise

eemaldamiseks ei piisa üksnes eemaldamise alusele viitamisest, vaid kohus peab konkreetsel juhul

kaaluma eemaldamise vajalikkust, veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta

ülekaalukas ning selgitama sellisele veendumusele jõudmise põhjusi. Halduskohus on vääralt

jätnud erinevate osapoolte huvid kaalumata. Asjaolu, et tegemist on riigisaladusega, ei välista

huvide kaalumist halduskohtu poolt. Kuna kohus on salastatud dokumentide põhjal põhjendanud

esialgse õiguskaitse kohaldamist ning peatanud Aidu tuulepargi ehitamise, millega tekitatakse ligi

160 miljonit eurot kahju, on nii kolmandal isikul kui vastustajal ilmselgelt põhjendatud huvi

salastatud dokumendiga tutvumiseks.

Esialgset õiguskaitset on kohaldatud tuginedes haldusorgani poolt kohtumenetluse raames

koostatud dokumentidele, mille sisu ei ole kolmandal isikul teada ja mille kohta ei ole võimalik

esitada oma arvamust. Riigisaladuseks saaks antud juhul olla konkreetset radarit ning

raadiosüsteemi puudutav informatsioon, kuid kindlasti ei ole riigisaladuseks tuuliku margi

muutusest tingitud analüüs, mida oleks võimalik avaldada ka riigisaladusega kaetud

informatsiooni avalikustamata.

21. Tartu Ringkonnakohus võttis Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse Tartu Halduskohtu

31. mai 2017. a määruse punktide 2 ja 3 peale 20. juuni 2017. a määrusega menetlusse ja andis

protesti esitajale, kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse esitada

määruskaebusele oma seisukoht.

22. Vastustaja Lüganuse vallavalitsus leiab põhjendusi esitamata vastuses määruskaebusele, et

vastustaja peab Aidu Tuulepark OÜ määruskaebust põhjendatuks ning palub ringkonnakohtul see

rahuldada.

23. Protesti esitaja Ida-Viru maavanem taotleb vastuses vastustaja 14. juuni 2017. a ja kolmanda

isiku 16. juuni 2017. a määruskaebuste rahuldamata jätmist. HKMS ei keela esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel ega asja sisulisel lahendamisel tugineda haldusasja toimikust

eraldiseisvatele dokumentidele, mis sisaldavad riigisaladust ja mis on esitatud, kuid mitte

koostatud kaasatud haldusorgani poolt. Ebaõiged on vastuväited, et kõnealuseid dokumente ei ole

võetud asja juurde. Kohus ei ole keelanud menetlusosalisel toimikuga tutvuda, vaid piiranud

menetlusosaliste juurdepääsu dokumentidele, millele isikutel puudub juurdepääsu vajadus.

24. Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub vastuses vastustaja 14. juuni 2017. a ja

kolmanda isiku 16. juuni 2017. a määruskaebustele jätta need rahuldamata.

Halduskohus on menetluse õigesti riigisaladust ja NATO salastatud teavet sisaldavate

dokumentide osas kinniseks kuulutanud ja piiranud menetlusosaliste juurdepääsu neile

dokumentidele. Asja lahendamisel tuleb arvestada kõigi asjakohaste tõenditega ning asjaolu, et

menetlusosalistel puudub käesoleval ajal õigus riigisaladusega tutvumiseks, ei ole tõendiga

arvestamata jätmise aluseks. Kohus ei ole avaldanud, et kaasatud haldusorgani poolt esitatud

tõendeid asja juurde ei võeta, seega on tõendid asja juurde võetud ning tõenditena saab käsitleda

ka kohtutoimikust lahus asuvaid dokumente. Kõrvale tuleb jätta vastustaja ja kolmanda isiku

väited, et kaasatud haldusorgan on ise kohtumenetluse jaoks dokumente koostanud, sest

dokumentide koostajaks on Kaitseministeeriumist eraldiseisev Kaitsevägi.

Ainuüksi kolmanda isiku huvi, mida kolmas isik põhjendab väidetava kahju tekkimisega, ei ole

aluseks salastatud teabega tutvumiseks. Kaitseministeeriumi esitatud analüüsidega on tõendatud

nii raadiosüsteemidele kui radarile kooskõlastamata ehitusprojektide alusel kõrgemate tuulikute

püstitamisest tulenev mõju ning Kaitseministeerium tagab vajadusel ringkonnakohtule

juurdepääsu vastavatele tõenditele lähtuvalt seaduses sätestatud nõuetest.

25. Kolmas isik Aidu Tuulepark OÜ leiab 26. juuni 2017. a vastuses vastustaja 14. juuni 2017

määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud ja palub selle rahuldada. Lisaks esitab kolmas

isik täiendava tõendi, palub ringkonnakohtul sellega arvestada ning põhjendused esialgse

õiguskaitse tühistamiseks.

Täiendav tõend, QinetiQ analüüs, analüüsib tuuliku margi muutusest tingitud mõjude muutust

Aidu tuulepargis. Analüüsi tulemused kinnitasid, et Vestas 112 tuuliku asendamisega Eleon

3M116 tuulikuga on mõjude muutus väike ning on ebatõenäoline, et projekti muudatused oleks

radari toimimisel olulised. Kaitseministeerium on teinud oma arvutused lähtudes ebaõigest

tuulikute arvust ja paiknemisest ning jätnud arvestamata Eleoni tehnoloogiaga.

26. Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub esitatud seisukohas kolmanda isiku taotluse

täiendava tõendi asja juurde võtmiseks ja sellega arvestamiseks rahuldamata jätta. Tegemist on

dokumendiga, mis puudutab sisulise vaidluse küsimusi. Analüüs on koostatud ebaõigetel

lähteandmetel ning ei kajasta mõju raadiosüsteemide tööle.

27. Kolmas isik Aidu Tuulepark OÜ esitas seisukoha Kaitseministeeriumi seisukohale. Lähtudes

õiglase kohtupidamise ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttest, kus kohus on esialgse

õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuginenud Kaitseministeeriumi esitatud analüüsidele, soovib

kolmas isik esitada tõendeid oma seisukohtade kinnitamiseks. Esitatud selgitustes ei nõustu

kolmas isik Kaitseministeeriumi vastuväidetega QinetiQ’u analüüsi osas.

28. Vastustaja Lüganuse vallavalitsuse vastuses protesti esitaja ja kaasatud haldusorgani

seisukohale leitakse, et halduskohus on määruse tegemisel tuginenud tõenditele, mida pole vastu

võetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

29. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2

ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus märgib täiendavalt määruskaebustes esitatud esialgse õiguskaitse

abinõude kohaldamise vastuväidete osas (I) ja seejärel menetlusosalistele riigisaladusega kaetud

dokumentidele juurdepääsu piiramise osas (II).

I

30. Tulenevalt HKMS § 249 lg 3 ls-st 1 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Sama paragrahvi esimese lõike järgi võib teha määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul on Ida-Viru maavanem taotlenud esialgse

õiguskaitse korras Lüganuse vallavalitsuse vaidlusaluste korralduste ja nende alusel välja antud

ehituslubade kehtivuse peatamist ning Aidu Tuulepark OÜ-l tuulikute ehitustegevuse keelamist

kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

31. Nagu on õigesti märkinud halduskohus, saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks

olla vaid kaebuse ilmselge perspektiivitus. Halduskohus on esialgse õiguskaitse abinõude

kohaldamisel hinnanud esitatud protesti perspektiivikust, esmalt eelkõige lähtuvalt vastustaja ja

kolmanda isiku väidetest, et protest on esitatud tähtaega ületades ja on seetõttu ilmselgelt

perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et protesti esitamise tähtaja ületamine ei

ole ilmselge, vaid tuleb lahendada asja sisulise lahendamise käigus, mistõttu tähtaegsuse aspektist

ei ole tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.

32. Lisaks on halduskohus andnud eelhinnangu protesti põhjendatusele vaidlusalustest sisulistest

küsimustest lähtuvalt (Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p 19), märkides, et

vaidlusaluseid küsimusi on palju, need on keerukad ning vastused neile ei ole ilmselged. Aidu

Tuulepark OÜ on 7. juuni 2017. a määruskaebuses märkinud, et vaidlusalused korraldused ja

nende alusel antud ehitusload on seaduslikud ning protest seetõttu ilmselgelt perspektiivitu.

Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Vaidlusaluste korralduste ja nende alusel

antud ehituslubade õiguspärasus on peamine küsimus, mis tuleb lahendada kaebuse sisulise

läbivaatamise käigus. Ükski menetlusosaline pole esitanud argumente, mille alusel oleks võimalik

väita, et vaidlusalused küsimused s.h ehituslubade seaduslikkus oleksid ilmselgelt üheselt

mõistetavad ja esitatud protest seetõttu perspektiivitu. Ringkonnakohus osutab, et kolmas isik ja

vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla protesti ühte põhiväidetest, s.o asjaolu, et vaidlustatud

korraldustega on kolmandale isikule otsustatud anda ehitusload ehitusprojekti alusel, millele

Kaitseministeerium ei ole kooskõlastust andnud ja mis ei ole identne varasemalt kooskõlastatud

ehitusprojektiga, kuigi (LennS) § 35 lg 61 sätestab kooskõlastuse nõude.

33. Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse kohaselt on protesti rahuldamine välistatud õiguskindluse

põhimõttest tulenevalt ja seda tuleb arvestada kaebuse perspektiivi hindamisel. Määruskaebuse

kohaselt on kolmas isik haldusaktide kehtivust usaldanud ja sellest lähtuvalt teinud äärmiselt suuri

investeeringuid.

Riigikohus on seoses õiguspärase ootusega märkinud, et ehitusloa adressaadil ei saa tekkida

ehitusloa vaidlustamise tähtaja jooksul ega ka ehitusloa vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluse

vältel õiguspärast ootust, et ehitusluba jääb kehtima. Õiguspärase ootuse tekkimine, mis võib

erandina välistada muidu põhjendatud tühistamiskaebuse rahuldamise, eeldab, et kaebus oleks

esitatud oluliselt hiljem, kui anti haldusakt. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui

kaebetähtaeg ennistati, sest see lasti mööda mõjuval põhjusel, või kui kaebuse esitaja sai

kaevatavast haldusaktist teada oluliselt hiljem, kui haldusakt anti (RKHKo 13. juuni 2013, nr 3-3-

1-42-03, p 13). Käesolevalt viidatud olukorda ei esine. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktid

on antud 2015. aastal. Seega ei ole HKMS § 46 lg 5 sätestatud haldusaktide vaidlustamise

kolmeaastane tähtaeg möödunud ning õigustatud ootus haldusaktide kehtima jäämiseks ei anna

aluseks väita tühistamisnõude perspektiivitust. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et

tähtaega ei saa arvestada varasemalt tuulikute püstitamiseks ehituslubade väljastamiseks antud

Maidla Vallavalitsuse 27. veebruari 2013. a korraldusest, kuna selle korraldus alusel väljastatud

ehitusload on kehtivuse kaotanud. Käesoleval ajal on ehitusload väljastatud Lüganuse

Vallavalitsuse 2015. aastal antud korraldustega.

34. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui nõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, nagu

see on käesoleval juhul, ei ole esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine alati siiski vältimatult

vajalik. Kaebuse perspektiivikuse kõrval tuleb arvestada olulise avalike huvide ja teiste isikute

õigustega. Seega peab esinema kaalukas huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus

on vaidlustavas määruses märkinud, et maavanem on protesti esitanud avaliku huvi kaitseks,

milleks on Eesti Vabariigi riigikaitselised huvid ning kuigi kõik kaalutavad huvid on olulised,

tuleb riigi julgeolek seada siiski esikohale. Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebuse

kohaselt puudub käesolevas asjas avaliku huvi riive - tuulepargi ehitus on ette nähtud

teemaplaneeringuga ja kooskõlastatud Kaitseministeeriumi poolt ning seetõttu ei saa esineda

vastuolu riigikaitseliste huvidega.

35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas esineb kaalukas avalik huvi riigi

kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Maavanema protesti esitamise eesmärgiks on, et tuulikupargi

ehitaja ei püstitaks olemasolevate ehituslubade alusel tuulikuid, mis valminuna võiksid kahjustada

riigikaitselisi huve. Asjaolu, et tuulepark on rajatavasse asukohta teemaplaneeringuga ette nähtud,

ei anna alust järeldada, et ettevõtja saaks vabalt valida, missuguseid tuulegeneraatoreid püstitada

ning kahtlemata peavad püstitatavad ehitised võimaldama riigikaitseliste funktsioonide täitmist.

Vastustaja on 14. juuni 2017. a määruskaebuses märkinud, et vaidlustatavast määrusest ei ole

võimalik aru saada, kuidas haldusaktide ja ehituslubade kehtivus ja ehitustegevuse jätkumine riigi

julgeolekut ja eksistentsi ohustab. Kaitseministeerium on vastuses Aidu Tuulepark OÜ

7. juuni 2017. a määruskaebusele põhjalikult selgitanud, et püstitatavad tuulikud võivad mõjutada

eelkõige Kellavere radari (II kd, tl 36) ja raadioside töövõimet (II kd, tl 36 pöördel).

Ringkonnakohtul puudub alus Kaitseministeeriumi niisugustes seisukohtades kahelda. Kuna

käesolevalt puudutab vaidlus seda, kas ja missuguses mahus on Kaitseministeerium püstitatava

tuulikupargi ehitamise aluseks olevad dokumendid kooskõlastanud, tuleb riigikaitselisi huvisid

pidada kaalukamaks konkreetse ettevõtja majandustegevuse huvidest või huvist hakata valminud

tuulepargist energiat tarbima. Ehitustegevuse jätkumisel ehituslubade alusel, mille õiguspärasus

on vaidlusküsimus, võivad kahjulikud mõjud riigikaitselistele huvidele realiseeruda ning seetõttu

esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks protesti eesmärgi saavutamise tagamiseks.

36. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb LennS § 35 lg-s 61 sätestatud kooskõlastuse kohustusest

eeldus, et sättes nimetatud ehitiste püstitamine riivab avalikku huvi riigikaitse valdkonnas.

19. novembril 2008 vastu võetud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse,

millega muu hulgas täiendati lennundusseaduse § 35 lõikega 61, seletuskirja kohaselt

kooskõlastuskohustuse puudumine on põhjustanud olukorra, kus Paldiski tuulepark segab Ämari

lennuväljal paikneva lähenemisradari tööd. On esinenud juhtumeid, kus läheneva lennuki pilt on

radari pildil jäänud lennujuhile märkamatuks. Sarnaste olukordade vältimiseks on vajalik kõik

tuulegeneraatorite ja tuuleparkidega seonduvad detailplaneeringud ning ehitusprojektid

kooskõlastada eelnevalt ka Kaitseministeeriumiga.

37. Ringkonnakohus osutab siinkohal veel 1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustikule.

EhS § 120 lg 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine

või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise

püstitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel

ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile nii

juhul, kui kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi kui ka juhul, kui kavandatav ehitis võib kaasa

tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Toodud sättest tuleneb eeldus, et elektrituulikute

püstitamine, mis üheaegselt on kõrgemad kui 28 meetrit ja võivad kaasa tuua riigikaitselise ehitise

töövõime vähenemise, riivab intensiivselt avalikke riigikaitselisi huve, kuna vahetult seadusest

tulenevalt kooskõlastuse puudumisel on ehitamine keelatud.

Ehitusseadustik jõustus küll pärast käesolevas asjas vaidlustatud korralduste andmist, kuid on

ringkonnakohtu hinnangul siiski säte, milles väljendatud seadusandja tahet arvestada esialgse

õiguskaitse kohaldamisel erinevate vastandlike huvide kaalumisel. Kolmanda isiku kulutused

ehituslubade saamiseks ja tuulikute püstitamiseks on kaheldamatult olulised, kuid ainuüksi

kulutuste ulatus ei tingi kolmanda isiku või vastustaja huvide hindamist kaalukamaks

riigikaitselisest huvist tagada Kellavere radari ja raadioside tõrgeteta toimimine. Ringkonnakohtu

hinnangul juhul, kui kohtumenetluses leiab kinnitust protesti esitaja väide, et ehitusprojekti

kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga oli nõutav, on vähemalt kaheldav, kas silmas pidades

EhS § 120 regulatsiooni saab vaidlustatud korralduste kehtivus jätkuda. Kooskõlastuse nõude

täitmata jätmine ilmselt ei ole kvalifitseeritav üksnes vormilise puudusena, seda eriti olukorras,

kus kohtumenetluses esitatud Kaitseministeeriumi seisukohad ei luba eeldada ehitusprojektile

kooskõlastuse saamist käesoleval ajal. Isegi juhul, kui Kaitseministeerium on sarnastel tingimustel

ehitusprojektile varasemalt nõusoleku andnud, võib väliste asjaolude muutumisel muutuda ka

Kaitseministeeriumi seisukoht selliselt, et hiljem sarnastel tingimustel kooskõlastust ei anta.

Seetõttu ei ole vähemalt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajalik tuvastada, kas ja kui

suures ulatuses II projektiga kavandatud tuulikud radari tööd või raadiosidet I projektiga

kavandatud tuulikutest enam mõjutavad.

38. Vastustaja huvi vaidlustatud korralduste kehtima jäämiseks ja kolmanda isiku ehitusõiguse

realiseerimise tulemusel tulu saada ning saavutada maaüksuse heakorrastamine ei ole

ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kaalukas. Olukorras, kus vastustaja antud haldusaktide

õiguspärasus on kahtluse alla seatud nende andmisel toimunud minetuste tõttu, mis võisid

välistada kolmandale isikule ehitusloa andmise, on kaheldav kas vastustaja kohtumenetluses esile

toodud huvile üldse tugineda saab. Ehitusloa väljastamise regulatsioonist ei tulene omavalitsusele

õigust arvestada ehitusloa väljastamisel sellega, kui suure rahalise kasu ehitusloast tuleneva õiguse

realiseerimine omavalitsusele toob.

39. Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt on kolmas isik teinud

märkimisväärseid kulutusi ja projekti mitteõigeaegse valmimise tõttu jääb Aidu Tuulepark OÜ-l

saamata märkimisväärne summa taastuvenergia toetust, mistõttu on esialgse õiguskaitse

kohaldamine ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a

korraldusest nähtub, et haldusakti väljaandmise ajaks ei ole tuulepargi ehitamisega veel alustatud,

seega pole tegemist pikaaegsete investeeringutega ehitustegevusse, kuigi ringkonnakohus

möönab, et tuulepargi ehitamise alustamisest alates võib kolmas isik olla teinud kulutusi.

Võimaliku saamata jääva toetuse osas on asjakohane märkida Riigikohtu korduvalt väljendatud

seisukohta, mille kohaselt isikul puudub subjektiivne õigus toetusele. Lisaks on Riigikohus

märkinud, et saamata jäänud taastuvenergia toetust ei tuleks arvestada saamata jäänud tulu hulka

(RKHKo 7. oktoober 2015, nr 3-3-1-11-15, p 24). Ringkonnakohus selgitab, et kolmanda isiku

õigused juba tehtud kulutuste osas ei jää kaitseta ning kolmandal isikul on võimalus nõuda kahju

hüvitamist, kui ta tõendab, et õigusvastaste ehituslubade andmisega on talle kahju tekitatud.

Kolmanda isiku väited, et protesti esitamise tegelikuks eesmärgiks on riigikaitseliste huvide

argumendil takistada Aidu Tuulepark OÜ-l konkureerimast riigile kuuluva Eesti Energia AS-ga

on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata ja põhjendamatud.

40. Eeltoodud asjaoludel tuleb avalikku huvi vältida riigi kaitsevõime võimalikku kahjustumist

tuulikute valmisehitamisel pidada kaalukamaks kolmanda isiku huvist ehitada tuulikud valmis ja

asuda nende majandamisest kasu saama, samuti vastustaja huvist vaidlustatud korralduste

kehtimajäämiseks.

41. Lüganuse valla 14. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt on halduskohus esialgse õiguskaitse

abinõude kohaldamise üle otsustamisel tuginenud tõenditele, mida pole haldusasja toimiku juurde

võetud, millele menetlusosalistel puudub juurdepääs ning mis on koostatud Kaitseministeeriumi

enda poolt kohtumenetluse ajal menetluses kasutamise eesmärgil. Tartu Halduskohtu

31. mai 2017. a määruse p-st 20 nähtub, et kohus on veendunud määruse p-s 1 nimetatud

riigisaladust sisaldavate dokumentide põhjal, et rajatavate ehitiste mõju ületab märgatavalt

esialgselt projektis ette nähtud ehitiste mõju.

HKMS § 56 lg 2 kohaselt võib halduskohtumenetluses olla tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja

halduskohtumenetluse seadustikus lubatud tõendid. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne

tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või

muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab

andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada

tajutaval kujul. Riigikohus on sedastanud, et asjaolu, et mõned kinnisel istungil uuritud

dokumendid ei ole kohtutoimikule riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele tuginedes

lisatud, ei välista nimetatud dokumentide vastavust dokumentaalse tõendi tunnustele ning kohtud

võivad tugineda ka tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud (RKHKo 20. aprill 2011,

nr 3-3-1-94-10, p 18). Seega on asjakohatud vastustaja väited, et esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel on halduskohus tuginenud tõenditele, mida ei ole kohtutoimikusse lisatud.

HKMS § 62 lg 5 kohaselt teeb kohus põhjendatud määruse tõendi vastuvõtmisest või tõendite

kogumisest keeldumise korral. Tõendite vastuvõtmise korral menetlusseadustik kohtu

eraldiseisvat põhjendamiskohustust ette ei näe. Ringkonnakohus möönab, et HKMS § 62 lg 2 ls 1

ja § 62 lg 3 koostoimest tulenevalt tuleks tõendi vastuvõtmine samuti määruses fikseerida, kuid

tegemist ei saa olla niisuguse veaga tõendi kogumisel, mis mõjutaks asja sisulist otsustamist.

42. Aidu Tuulepark OÜ on 26. juunil 2017 esitanud ringkonnakohtule taotluse täiendava tõendi

lisamiseks ja sellega arvestamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel. Tõend

analüüsib tuuliku margi muutusest tingitud mõjude muutust Aidu tuulepargis ning leitakse, et

tuuliku margi muutumisel on mõjud radari toimimisele väheolulised. Ringkonnakohtu hinnangul

ei oma esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise üle otsustamisel tähtsust asjaolu, kas tuuliku

margi muutusest tingitud mõju radarile on suurem või väiksem või missuguste tehniliste

näitajatega tuulikute püstitamine Aidu tuuleparki riigi kaitsevõimet ohustamata on võimalik.

Tegemist

on

vaidlusega,

mis

tulnuks

või

tuleb

lahendada

tuulikute

püstitamise

alusdokumentatsiooni kooskõlastamisel asjaomaste ametiasutustega.

Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui on kahjuliku tagajärje oht ja käesolevalt esineb väidetavalt

kooskõlastamata tuulikute püstitamisel oht riigi kaitsevõimele ja julgeolekule. Ringkonnakohus

selgitas eelnevalt, et ei pea vajalikuks tutvuda Kaitseministeeriumi esitatud riigisaladust ja NATO

salastatud teavet sisaldavate dokumentidega, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole

määrav, kas ja kui suures ulatuses on II projektiga kavandatud tuulikute mõju suurem

Kaitseministeeriumi kooskõlastatud I projektiga kavandatud tuulikute mõjust Kellavere radari ja

raadioside toimimisele. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks asja materjalide juurde

võtta kolmanda isiku esitatud QinetiQ analüüsi ja tagastab selle esitajale. Kolmandal isikul on

soovi korral võimalus taotleda nimetatud analüüsi võtmist asja materjalide juurde halduskohtult,

kui kolmas isik leiab, et tõend omab tähtsust asja sisulisel lahendamisel.

43. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kohaldanud käesolevas haldusasjas esialgset

õiguskaitset ning vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused esialgse õiguskaitse kohaldamise

osas tuleb jätta rahuldamata.

II

44. Vastustaja on 14. juuni 2017. a määruskaebuses ja Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017

määruskaebuses vaidlustanud Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni

p-d 2 ja 3, millega halduskohus piiras menetlusosaliste juurdepääsu määruse resolutsiooni p-s 1

nimetatud dokumentidele.

45. HKMS § 88 lg 2 alusel võib piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ning

HKMS § 79 lg 2 alusel võib eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas

kohtuistungilt või selle osalt. Mõlemal juhul peab huvi saladuse hoidmiseks olema ilmselgelt

kaalukam menetlusosalise vastavast õigusest. HKMS § 87 lg 3 teise lause kohaselt on riigisaladust

või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente lubatud hoida ka toimikust lahus. Selliste

dokumentide tõendina kasutamisel võimaldatakse menetlusosalise või tema esindaja taotlusel

dokumendiga tutvumine riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seaduses sätestatud korras

ning toimikusse tehakse märge teabekandja tutvustamise kohta.

Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 10 selgitanud, et riigisaladuse ja salastatud välisteabega

tutvumiseks on menetlusosalisel esmalt vajalik täita riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses

sätestatud nõuded, misjärel on kohtul võimalik otsustada menetlusosalisele juurdepääsu andmise

õiguse üle tulenevalt sellest, kas juurdepääs on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Kuna

eelduslikult isikutel juurdepääsuõigust pole, puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi

saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosaliste õigusest, kuid käesolevas menetlusetapis

juurdepääsu vältimatut vajalikkust ka ei nähtu.

46. Käesolevalt on halduskohus selgitanud, et kui menetlusosalistel on edaspidi täidetud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud eeldused riigisaladusele juurdepääsuks,

tuleb kohtul menetlusosalise taotlusel hinnata juurdepääsuvajadust. Vastustaja 14. juuni 2017. a

määruskaebuse ja kolmanda isiku 16. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt ei ole kohus teostanud

huvide kaalumist, mistõttu on halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 ja 3 sätestatud

keelud kehtestatud menetlusõigust rikkudes. Ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetega

ei nõustu. Riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu tingimused on seatud

eriseadusega, mille kohaselt peab vastava teabega tutvumiseks olema juurdepääsu õigus ja

teadmisvajadus. Ka HKMS § 87 lg 3 viitab, et niisuguse teabega saab tutvuda vaid eriseaduses

sätestatud korras. Halduskohus pole jätnud huvisid kaalumata mitte pelgalt asjaolu tõttu, et

tegemist on riigisaladusega, nagu märgib kolmas isik määruskaebuses, vaid seetõttu, et isikutel

puudub seaduses sätestatud juurdepääsuõigus. Halduskohtule saaks kaalutluste puudumist ette

heita juhul, kui menetlusosalistel oleksid täidetud seadusega sätestatud eeldused riigisaladusega

tutvumiseks s.t läbitud oleks julgeolekukontroll ja taotletud oleksid juurdepääsusertifikaadid.

Käesolevalt määruskaebustes vastavate juurdepääsuõiguste olemasolu vastustajal ega kolmandal

isikul ei jaatata, mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega.

47. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti praeguses menetlusetapis piiranud

menetlusosaliste õigust riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate dokumentidega tutvuda

ning vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused juurdepääsu piiramise vaidlustamisel tuleb jätta

rahuldamata.

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/