2-16-17091/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17091

Tsiviilasi

Epee Export OÜ hagi Eesti Vehklemisliidu juhatuse

12.09.2016 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.02.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Eesti Vehklemisliidu apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Epee Export

OÜ (registrikood 12052893, aadress Keskkoha, Silmsi

küla, Kose vald, 75024 Harjumaa), seaduslik esindaja

juhatuse liige MM (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Vehklemisliit

(registrikood 80044804, aadress Vilde tee 71A, 12912

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

(e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 16.02.2017 otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu

põhjendusi.

2. Eesti Vehklemisliidu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja

menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus võtta asja materjalide juurde 06.11.2016 ja

28.02.2017 kostja juhatuse koosoleku protokollid.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 14.11.2016 ning täiendavalt 21.11.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt palub Epee

Export OÜ (hageja) tühistada Eesti Vehklemisliidu (kostja) juhatuse 12.09.2016

otsuse, millega võeti Eesti Vehklemisliidu liikmeteks IE vehklemisklubi IREM ja

Vehklemisklubi Musketär.

2. Hageja leiab, et antud organisatsioonid ei vasta Eesti Vehklemisliidu liikmeks olemise

nõuetele. Vastavalt Eesti Vehklemisliidu põhikirja punkt 11 peavad liidu liikmed

vastama viiele kriteeriumile, kuid mainitud organisatsioonid ei vasta vähemalt kolmele

kriteeriumile. Eesti Vehklemisliidu põhikirja punkt 11 kohaselt võivad liidu liikmeks

olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes

tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja (kriteerium nr 1), harrastavad vehklemist

(kriteerium nr 2), osalevad liidu poolt korraldavatel võistlustel (kriteerium nr 3),

osalevad aktiivselt liidu tegevuses (kriteerium nr 4) ja vastavad liidu üldkoosolekul

kehtestatud liikme kriteeriumidele (kriteerium nr 5) ning tasuvad ühekordset

sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.

3. Hageja on seisukohal, et IE vehklemisklubi IREM ei tegele vehklemisega, sest

puuduvad klubiliikmed (inimesed, kes vehkleksid), ei osaleta võistlustel ega korraldata

ka võistlusi, arvamuse aluseks on Eesti spordiregister. Lisaks spordiregistris olevatele

andmetele, toetub hageja ka perioodide 12.09.2016-17.11.2016 võistlusprotokollidele,

kus ei ole kirjas mitte ühtegi nimetatud vehklemisklubi sportlast. Samuti hagejale

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

teada oleva informatsiooni kohaselt ei rendi ega kasuta nimetatud vehklemisklubi

ühtegi treeningsaali, kus vehklemisega tegeleda.

4. Vehklemisklubi Musketär ei tegele vehklemisega, sest puuduvad klubiliikmed

(inimesed, kes vehkleksid), ei osaleta võistlustel ega korraldata ka võistlusi, arvamuse

aluseks on Eesti spordiregister. Spordiregistris olevate tingmärkide järgi on tuvastatav,

et Vehklemisklubi Musketär ei tegutse spordi (vehklemise) harrastamise alal. Lisaks

spordiregistris olevatele andmetele toetub hageja ka perioodide 12.09.2016-

17.11.2016 võistlusprotokollidele, kus ei ole kirjas mitte ühtegi nimetatud

vehklemisklubi sportlast. Samuti hagejale teada oleva informatsiooni kohaselt ei rendi

ega kasuta nimetatud vehklemisklubi ühtegi treeningsaali, kus vehklemisega tegeleda.

5. Tallinna linnale sporditegevuse taotluse esitamata jätmine ei tähenda automaatselt, et

IE vehklemisklubi IREM vehklemisega ei tegele. Hageja on seisukohal, et taotluse

esitamata jätmise põhjus on mainitud klubi mittetegutsemises, kuna mittetegutsev

klubi (ilma liikmeteta) ei saa toetust taotleda. Toetuse mittetaotlemine, kui klubi

tegutseb, oleks majanduslikult kahjulik, ja hageja seisukohalt väheusutav. 12.09.2016

toimunud koosolekul oli sporditegevuse toetuse taotlemine üheks protokollis

väljatoodud argumendiks liikmeks võtmise suhtes.

Kostja vastus

6. Kostja vaidles hagile vastu ning ei tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Kostja

selgitas, et 12.09.2016 toimus kostja juhatuse koosolek, mille päevakorda kuulus ka

kostja liikmeks astumise avalduste läbivaatamine. Kokku oli esitatud 6 avaldust,

millest rahuldati 2. Kostja liikmeks võeti vastu IREM ja Musketär. Juhatuse koosoleku

protokollist nähtub, et juhatus lähtus oma otsuse tegemisel kostja põhikirja punktist

10, mille esimene alapunkt sätestab: „Eesmärkide täitmiseks liit: koondab ja ühendab

vehklemisega tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi ja seltse; propageerib spordiga

tegelemist ja kaasab klubide kaudu liidu tegevusse vehklemisest huvitatud isikuid,

eelkõige noori ja toetajaid“. Otsuses viidati veel asjaolule, et IREM-i ja Musketäri

„liikmed osalevad võistlustel, aga on teinud seda seni teise klubi alt, mis kuulub EVL

liikmeskonda“.

7. Mõlema vastuvõetud vehklemisklubi põhikirjadest nähtub, et mõlema klubi

eesmärkideks on vehklemise kui spordiala arendamine ehk nimetatud

mittetulundusühingud on asutatud just nimelt vehklemise ja sellega seonduvaga

tegelemiseks.

8. IREM-i üheks asutajaks on IE, kes harrastab vehklemissporti käesoleval ajal nii

tegevsportlasena kui ka treenerina. Asjaolu, et IE on kõrgetasemeline vehkleja, nähtub

ka Rahvusvahelise Vehklemisliidu (FIE) kodulehelt. Ta lõpetab käesoleva spordiaasta

tegevvehklejana maailma epee naiste edetabelis 9. kohal ning kuulub Eesti

epeenaiskonda, mis lõpetab 2016.aasta maailma epee naiste edetabeli liidrina. Eesti

epeenaiskonna liikmena esindab IE kostjat rahvusvahelistel võistlustel ja seega

panustab märkimisväärselt kostja tegevustesse.

9. Musketäri üheks asutajaks on ML, kes on vehklemisega tegelenud samuti aastaid.

Eelnevat ning asjaolu, et tegemist on hinnatud vehklejaga, kinnitab Rahvusvahelise

Vehklemisliidu (FIE) kodulehel ML’i kohta välja toodud informatsioon. ML on kostja

juhatuse liige ja treenerite töörühma liige ning tegutseb ka naiskadettide ja

naisjuuniorite koondise peatreenerina. Ta on lisaks Eesti Olümpiakomitee (EOK)

vehklemistreenerite kutsekomisjoni esimees. Samuti tegutseb treener ML Eesti

naiskadettide ja naisjuuniorite esinumbri KL’i personaaltreenerina. Seega on ML’i

panust Eesti vehklemise arengusse ja ka kostja tegevuse edendamisesse raske

ülehinnata.

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

10. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagi on pahatahtlik ning alusetu, kuivõrd

kostja juhatuse poolt 12.09.2016 tehtud otsus IREM-i ja Musketäri kostja liikmeteks

vastuvõtmise kohta oli kooskõlas nii kostja põhikirja kui seadusega.

11. Kostja juhatus oli õigustatud 12.09.2016 otsustama IREM-i ja Musketäri liikmeteks

vastuvõtmise, kuivõrd IREM-i ja Musketäri vastuvõtmine kostja liikmeteks vastas

kostja põhikirja punktis 10 sätestatule. Kostja juhatuse 12.09.2016 otsuse

õiguspärasuse üle otsustamiseks saab ja tuleb hinnata juhatuse teadmisi ja neile

esitatud informatsiooni üksnes 12.09.2016 seisuga. Hagejapoolsed väited selle kohta,

mis ja kas on aset leidnud pärast 12.09.2016 tehtud otsust, ei oma õiguslikku tähendust

ning ei muuda IREM-i ja Musketäri Kostja liikmeskonda vastuvõtmise õigustatust.

12. 12.09.2016 otsuse tegemise ajal oli kostja juhatusel otsuse tegemiseks võimalus

tugineda IREM-i ja Musketäri põhikirjale, liikmeks astumise avaldusele ja üldistele

teadmistele IREM-i ja Musketäri asutanud füüsilistest isikutest. Nii IREM-i kui

Musketäri põhikirjas on eesmärgina märgitud vehklemisega tegelemine ning mõlema

klubi on asutanud rahvusvahelisel tasemel tunnustatud vehklejad ja

vehklemistreenerid.

13. Kostja juhatusel puudus 12.09.2016 otsust tehes ja puudub siiani põhjus arvata, et

IREM ja/või Musketär ei sooviks tegeleda vehklemisega ja panustada kostja

tegevusse. Nii puudus kostja juhatusel 12.09.2016 põhjus IREM-i ja Musketäri mitte

vastuvõtmiseks kostja liikmeskonda.

14. Samuti on kostja seisukohal, et kostja põhikirja punkt 11 ei sätesta kriteeriume, millele

eraõiguslik juriidiline isik peab vastama kostja liikmeks astumise hetkel. Kostja

selgitab, et kostja juhatuse poolt 12.09.2016 otsuse tegemise ajal ehk ajal, mil otsustati

IREM ja Musketär võtta vastu kostja liikmeteks, ei pidanudki IREM ja Musketär

täitma kõiki kostja põhikirja punktis 11 loetletud tingimusi. Seda põhjusel, et kostja

põhikirja punktis 11 ei ole sätestatud, et punktis nimetatud tingimuste täitmine on

liikmeks vastuvõtmise kriteeriumiteks. Punktis 11 on loetletud üldised ootused kostja

liikmetele, kuid puudub sõnaselge liikmeks astumise kriteeriumite väljatoomine.

Kostja hinnangul ei oleks vastupidine seisukoht loogiline, kuivõrd isikult, kes veel ei

kuulu kostja liikmete hulka, on keeruline oodata aktiivset osalemist kostja tegevuses.

Punkt 11 küll viitab, et sellised konkreetsed kriteeriumid peaks panema paika kostja

üldkoosolek („vastab liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumidele“), kuid

kuna selliseid kriteeriume ei ole kostja üldkoosolek paika pannud, oli kostja juhatus

igati õigustatud lähtuma oma otsuse tegemisel põhikirja üldisest mõttest, kostja

eesmärkidest ning tuginema just kostja põhikirja punktile 10.

15. Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja põhikirja punktis 11 on

siiski sätestatud kriteeriumid, millele isik peab vastama kostja liikmeks astumise

hetkel, selgitab kostja, et nii IREM kui Musketär nimetatud kriteeriumitele sisuliselt

ka vastavad. Põhikirja punkt 11 ei sisaldada kitsaid ning piiritletud kriteeriume

liikmete vastuvõtmiseks, vaid pigem üldiseid põhimõtteid.

16. Nii IREM kui Musketär on registreeritud mittetulundusühingutena ning seega asutatud

vähemalt kahe isiku poolt (MTÜS § 5). Seega on ebaõige hageja väide, nagu

puuduksid nii IREM-l kui Musketäril klubiliikmed. Ebaõige on ka hageja väide, nagu

puuduksid klubidel inimesed, kes vehkleksid – IREM-i asutajaks ja liikmeks on IE,

kes on hetkel lausa Eesti naisvehklejate esinumber, ning Musketäri asutajaks ja

liikmeks on ML, kes on olnud aastaid vehkleja ning tegutseb hetkel muu hulgas Eesti

naiskadettide ja naisjuuniorite esinumbri KL’i personaaltreenerina.

17. Nii IREM kui Musketär on registreeritud Eesti spordiregistris spordiklubidena. Seega

on nii IREM kui Musketär registreerinud ennast klubidena, kes just nimelt tegelevad

spordi alal. Eesti spordiregistri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 4

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

kohaselt on registril reeglina üksnes informatiivne tähendus, mistõttu ei saa mis tahes

„tingmärkide“ järgi teha järeldusi selle kohta, kas IREM ja/või Musketär tegutseb

spordialal. Kostja juhatus pidi 12.09.2016 otsust tehes lähtuma 12.09.2016

eksisteerinud olukorrast.

18. Kostja juhatuse 12.09.2016 tehtud otsus IREM-i ja Musketäri kostja liikmeks

vastuvõtmise osas on kooskõlas ka seadusega. Kostja juhatusel oli pädevus kaaluda ja

hinnata IREM-i ja Musketäri sobivust kostja liikmeskonda kostja põhikirja mõtet

silmas pidades. Kostja on seisukohal, et kostja juhatuse liikmed, järgides kostja

põhikirjas sätestatud eesmärke ja hinnates IREM-i ja Musketäri poolt 12.09.2016

esitatud avaldusi, arvestades sealjuures viimati nimetatud klubide asutajate hinnatust

vehklejatena ning spordiala eestvedajatena, täitsid igati oma hoolsuskohustust.

Maakohtu otsus

19. Maakohus rahuldas hagi, tunnistas Eesti Vehklemisliidu juhatuse 12.09.2016 otsuse p

1 kehtetuks ulatuses, mis puudutab IE vehklemisklubi IREM ning Vehklemisklubi

Musketär vastuvõtmist Eesti Vehklemisliitu. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda.

20. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja on Eesti Vehklemisliidu

liige. Seega on ta huvitatud isikuks, kes võib nõuda kostja juhatuse otsuse kehtetuks

tunnistamist.

21. Kohus leiab, et kostja põhikirja p 11 sisaldab kohtu hinnangul konkreetseid nõudmisi,

millele liidu liikmed vastama peavad. Kohus ei nõustu kostjaga, et tegmist oleks

üldiste ootustega või soovituslike tingimustega. Põhikirjast ei nähtu, et liikmeteks saab

võtta ka isikuid, kellest loodetakse, et nad asuvad tulevikus põhikirja punktis 11

sätestatut täitma. Kohtu hinnangul on seega punktis 11 toodud tingimused vajalikud

liikmelisuse saamiseks. Punkt 11 viitab ka kriteeriumitele, mille peaks paika panema

kostja üldkoosolek. Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul aga tähtsust, kas

üldkoosolek on paika pannud täiendavaid kriteeriume või mitte, kuna nimetatu ei

tähenda, et liidu liikmeks soovijad ei peaks vastama ka muudele punktis 11 märgitud

tingimustele.

22. Kohtul puudub alus kahelda, et klubi IREM ja Musketär on asutatud eesmärgiga

tegeleda vehklemisega. Üksnes eesmärgi seadmine ei tähenda aga vehklemisega

tegelemist. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas vaidlusaluste klubide liikmed on

eraisikutena või teiste klubide all varasemalt vehklemisega tegelenud või mitte, ostnud

vehklemisvarustust või planeerinud vehklemisega alustamist. Samuti ei näita see, et

nii IREM kui ka Musketär on registreerinud ennast klubidena, kes tegelevad spordi

alal, et nad on ka juba klubisiseselt vehklemist harrastanud. Materjalidest nähtub, et

klubid ega nende liikmed ei ole klubi alt osalenud enne liidu liikmeks võtmist

võistlustel. See, et klubi liikmed on osalenud võistlustel teiste klubide nime alt ei

tähenda, et nad oleks võistlustel osalenud vaidlusaluste klubi alt. Hageja hinnangul

tähendab aktiivne osalemine liidu tegevuses osalemist liidu korraldatud võistlustel,

koolitustel ja ka ise võistluste korraldamist. Kohus peab usutavaks käsitlust selle

kohta, mida tähendab liidu tegevuses osalemine. See, et klubide asutajad on

vehklemisest huvitatud ja sellega aktiivselt tegutsevad isikud, ei anna põhikirja alusel

õigust nende poolt loodud klubi automaatselt kostja liikmeks võtta.

23. Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

24. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi

läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

25. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et põhikirja punktist 11 tulenevad konkreetsed

tingimused millele klubid peavad Eesti Vehklemisliitu astumisel vastama. Apellant on

seisukohal, et nimetatud punkti sõnastus viitab liikmeks olemise ajal täidetavatele

tingimustele ja üldistele liikmetele seatud ootustele, mitte aga liikmeks saamise

vajalikele tingimustele. Põhikirja p 11 sõnastus „võivad olla“ räägib olemisest, mitte

liikmeks „saamisest“. Kuna põhikiri ei sätesta otsesõnu, et liikmeteks saab võtta

isikuid, kellest loodetakse, et nad asuvad põhikirja punktis 11 sätestatut täitma, ei

sätesta põhikirja p 11 otsesõnu ka seda, et liikmeks vastuvõtmisel peab isik täitma

põhikirja p 11 loetletud tingimusi. Põhikirja p 11 viitab Eesti Vehklemisliidu

üldkoosoleku poolt kehtestatavatele kriteeriumitele. Apellant on seisukohal, et kui

põhikirja p 11 viitab, et liidu liikmete kriteeriumid määrab üldkoosolek, siis ei saa

seda samaaegselt teha põhikirja p 11. Apellant on seisukohal, et põhikirja p 11 sätestab

üldised põhimõtted ja raamistiku liidu liikmetele, kuid mitte ranged vastuvõtmise

tingimused. Kohtu seisukoht nagu kehtestaks just põhikirja p 11 ranged liikmete

vastuvõtmise kriteeriumid on sisuliselt ebaloogiline veel ka põhjusel, et üks

kriteeriumitest oleks aktiivne osavõtt vehklemisliidu tegevusest. On ilmne, et klubilt,

kes ei ole veel Eesti Vehklemisklubi liige ei saa eeldada aktiivset osalemist

vehklemisliidu tegevuses. Sellise tõlgenduse korral ei oleks liikmeks vastuvõtmine

põhikirja kohaselt üldse võimalik. Kuna põhikirja punkt 11 sätestab regulaarse

sissemaksu tasumise tingimuse, siis on üheselt selge, et põhikirja p 11 viitab

tingimustele/ootustele, mida liikmed peaksid täitma liikmeks olemise ajal. Eelnevat

arvesse võttes ei ole võimalik lugeda põhikirja punktist 11 välja kriteeriume, millele

isikud peavad vastama enne liikmeks astumist.

26. Apellant on seisukohal, et Eesti Vehklemisliidu 12.09.2016 otsus, millega võeti liidu

liikmeks vastu vehklemisklubi Musketär ja IREM, on kooskõlas nii seaduse kui

põhikirjaga. Kuna põhikirja punkt 11 ei sätesta liidu liikmeks vastuvõtmise

kriteeriume, siis oli liidu juhatus õigustatud lähtuma otsuse tegemisel põhikirja p 10

sätestatust. Mõlemad liikmeks vastuvõetud klubid olid asutatud vehklemisspordi

harrastamiseks ning mõlema spordiklubi liikmeteks ja asutajateks olid/on Eesti ühed

tunnustatumad vehklemissportlased. Apellant peab vajalikuks rõhutada, et arvestades

Eesti Vehklemisliidu põhikirja punkti 1 on Eesti Vehklemisliit õigustatud vastu võtma

oma liikmeteks kõik vehklemisklubid, kes soovivad samade eesmärkide täitmise nimel

tegutseda. Eesti Vehklemisliidu üks põhieesmärke on koondada vehklemise

harrastajaid.

27. Täiendavalt on apellant seisukohal, isegi juhul, kui kohus peaks jääma seisukohale, et

põhikirja punktist 11 tulenevad kriteeriumid, milledele peab klubi vastama enne

liikmeks vastuvõtmist, vastasid vehklemisklubid Musketär ja IREM 12.09.2016

seisuga põhikirja punkti 11 sisule ja mõttele, sest nimetatud klubid harrastavad

vehklemist ning nad osalesid liidu poolt korraldatavatel võistlustel oma

asutajate/liikmete IE ja ML kaudu. Lisaks ei ole apellant nõus kohtu ja vastustaja

seisukohaga, et vehklemise harrastamine põhikirja p 11 tähenduses tähendab, et klubi

peab juba läbi viima vehklemise treeninguid ja/või olema saavutanud klubilise

organiseerituse. Vehklemise harrastamine võib tähendada ka seda, et vehklemisega

tegelemine on seatud klubi eesmärgiks ning selle organiseerimise ja arendamisega

tegeletakse.

28. Isegi kui eeldada, et vehklemisklubide Musketär ja IREM vastuvõtmise hetkel need

isikud ei vastanud põhikirja p-le 11, siis ei saa vaidlust olla selles, et nimetatud klubid

vastasid põhikirja punktis 11 sätestatud nõuetele asja maakohtus läbivaatamise ajal.

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

Mõlemad klubid on oma tegevusega õigustanud Eesti Vehklemisliidu juhatuse poolt

nende liikmeks võtmist, osaledes praeguseks liidu poolt korraldatavatel võistlustel

ning tegeledes vehklemistreeningute läbiviimisega. Vastustaja ei ole kordagi

menetluse väitel vehklemisklubide praegusele tegevusele ja apellandi poolt esitatud

nimetatud faktiväidetele vastu vaielnud. Maakohus kui ka vastustaja on jäänud pelgalt

seisukohale, et vehklemisklubide praegune tegevus ei ole asjassepuutuv. Apellant

leiab, et vastustaja on apellandi poolt vehklemisklubide praeguse tegevuse ja

põhikirjale vastavuse kohta omaks võtnud. Kuna praegusel juhul vastavad klubid

põhikirja punktile 11, ei saa nimetatud klubide kuulumine Eesti Vehklemisliitu

rikkuda mistahes viisil vastustaja subjektiivseid õigusi ega huvisid, mis vajaksid

riiklikku kaitset. Olukorras, kus vastuvõetud klubi vastab põhikirjale, ei saa olla liidu

teistel liikmetele õigustatud tuvastushuvi ega õigust vaidlustada sellise klubi

kuulumine liitu pelgalt seetõttu, et mingil varasemal ajahetkel see klubi ei vastanud

põhikirjale. Kuna vastutajal puudub tuvastushuvi, puudub alus hagi menetlemiseks

ning hagi tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

29. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

30. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

31. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et kostja põhikirja p-s 11 ei ole sätestatud Eesti

Vehklemisliidu (edaspidi ka liit) liikmeks vastuvõtmise kriteeriume. Ringkonnakohus

kostja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

32. MTÜS § 8 lg 1 p 1 järgi mittetulundusühingu kandmiseks registrisse esitab

mittetulundusühingu juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse §-s 10

nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele

lisatakse p 1 järgi asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri. MTÜS § 7 lg 1 p 4

järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning

mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord.

Vastuvõtmise kord MTÜS § 7 lg 1 p 4 järgi ei tähenda ringkonnkohtu arvates üksnes

mittetulundusühingu liikmeks asutada sooviva isiku avalduse menetlemise korda, vaid

ka vastavust mittetulundusühingu liikmeks saamise nõuetele. Asjaolu, et põhikirjas

peab olema mittetulundusühingu liikmeks astuda soovivale isikule esitatavad nõuded

tuleneb ka MTÜS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille järgi mittetulundusühingu

liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu

põhikirja nõuetele. MTÜS § 9 esimese lause järgi registripidaja ei kanna

mittetulundusühingut registrisse, kui selle põhikiri või muud dokumendid ei vasta

seaduse nõuetele. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud sätetest tulenevalt kostja

väidetega, et kostja põhikiri ei sisalda mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise

kriteeriume. Registripidaja on kontrollinud enne kostja registrisse kandmist põhikirja

vastavust seadusele ning kuna kostja on registrisse kantud, siis juba seetõttu tuleb

asuda seisukohale, et põhikiri sisaldab mh kostja liikmeks vastuvõtmise tingimusi.

33. Põhikirjas on kostja liikmeskonnale esitatavad nõuded eraldi üldjaotuse p-s III.

Nimetatud üldjaotuse punkt III sisaldab ka p-i 11 ning selle järgi võivad liidu liikmeks

olla: 1) eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja- ühendused, 2) kes

tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, 3) harrastavad vehklemist, 4) osalevad

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

liidu poolt korraldatavatel võistlustel, 5) osalevad aktiivselt liidu tegevuses, 6)

vastavad liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumitele, 7) tasuvad ühekordset

sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas

kriteeriumid: 3) harrastavad vehklemist, 4) osalevad liidu poolt korraldatavatel

võistlustel, 5) osalevad aktiivselt liidu tegevuses, on nõuded, mille täitmine on

eelduseks liidu liikmeks saamisel.

34. Eesti Vehklemisliidu põhikiri kinnitati 14.05.2009 (tlk 22). Põhikiri on oma olemuselt

leping, sest põhikirja kinnitamine on käsitletav lepingu sõlmimisena. Seega saab ka

kostja põhikirja p-i 11 tõlgendada lähtudes VÕS § 29 sätestatust. Ringkonnakohus on

seisukohal, et kostja põhikirja p-s 11 sisalduvad nii kostja liikmeks astuda soovivale

isikule esitatavad nõuded, kui ka tingimused, milledele peab vastama isik, kes soovib,

et tema liikmestaatus kostja juures jätkuks.

35. Põhjendatud on kostja seisukoht, et põhikirja p-s 11 sätestatu, mille kohaselt võivad

liidu liikmeteks olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja –

ühendused, kes osalevad aktiivselt liidu tegevuses, ei saa olla kriteerium, mille

täitmata jätmisel ei ole võimalik isikut liitu vastu võtta. Kuna liidu tegevuses saab

osaleda vaid liige, ei ole loogiline, et selline nõue on kehtestatud liitu astuda soovivale

isikule. Seega ei saa kriteerium 5) isik peab osalema aktiivselt liidu tegevuses, kehtida

isikule, kes soovib saada liidu liikmeks. See ei tähenda ringkonnakohtu arvates seda,

et teised kostja põhikirja p-s 11 loetletud kriteeriumeid: 3) harrastavad vehklemist, 4)

osalevad liidu poolt korraldatavatel võistlustel, millele tuginedes on hageja kostja

juhatuse otsuse vaidlustanud, liikmeks astumisel arvestama ei peaks.

36. Liidu liikmeks olek sätestab lisaks kohustustele ka mitmed õigused. Näiteks on

põhikirja p 17 kohaselt liikmel õigus osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel

ning tegevustes, kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus

kehtestatud korrale, esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse

saamiseks, kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja liidu vara jne.

Liikme õiguste iseloomu arvestades ei ole veenev kostja seisukoht, et kostja peaks

oma liikmeks võtma kõik klubid, kes on deklareerinud, et soovivad tegutseda samade

eesmärkide nimel nagu on sätestatud kostja põhikirja p-s 10. Sellisel juhul peaks

kostja võtma liikmeks kõik juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja –ühendused,

kes on oma tegevusena deklareerinud vehklemise. Võimalikult suure hulga klubide ja

muude ühenduste liikmeks saamine ei saa põhikirja üldjaotuse p II sätestatut

arvestades olla kostja eesmärk iseenesest. Põhikirjas sätestatud liidu liikme õigused,

põhikirja üldjaotuse p-s II ning põhikirja p-s 11 sätestatu viitavad sellele, et selleks, et

saada liidu liikmeks peab avalduse esitanud isik olema tõendanud, et juriidilise isiku,

spordiklubi, -seltsi või -ühenduse liikmed tegelevad aktiivselt vehklemisspordiga ning

on orienteeritud ka tulemusspordile.

37. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja juhatuse 12.09.2016 otsusega Eesti

Vehklemisliidu liikmeteks vastu võetud IE vehklemisklubi IREM ja vehklemisklubi

Musketär liikmed ei olnud nimetatud klubitegevuste raames vehklemisspordiga

tegelenud ega võistlustel osalenud.

38. Kostja arvates on otsuse kehtivuse tuvastamisel oluline see, et vaidlustatud juhatuse

otsuse langetamisel arvestati sellega, et klubide asutajateks/liikmeteks on

vehklemisspordis märkimisväärseid tulemusi saavutanud isikud, mistõttu võis eeldada

liidu liikmeks vastuvõetud klubide tegevuse arendamist tulevikus. Maakohus asus

ringkonnakohtu arvates õigesti seisukohale, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul

hinnata klubide vastavust vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga. Ringkonnakohus

leiab, et liikme vastavuse hindamisel ei ole võimalik lähtuda juhatuse liikmete

subjektiivsetest hinnangutest klubi asutajate võime kohta klubi tegevus käivitada ja

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

arendada. Igal juhul ei ole selliseid kriteeriume liidu liikmeks võtmise hindamisel

sätestatud. Asjaolu, kas juhatuse koosolekul arutati taotluse esitanud liikmete

vastavust liikmele esitatavale nõuetele vähesel määral või põhjalikult, ei muuda

põhikirjaga vastuolus olevat otsust kehtivaks.

39. Kuna põhikirja p 11 sätestab liidu liikmeks astuda sooviva isiku vastavuse

kriteeriumid, siis ei ole põhjendatud kostja argumentatsiooni, et liidu liikmete

vastavuse hindamisel tuleb juhinduda põhikirja p-st 10. Ringkonnakohus osutab

lisaks, et põhikirja p 10 paikneb üldjaotuse II Liidu eesmärgid ja tegevus alla ja ei saa

ka seetõttu sätestada liidu liikmeskonna vastavuse kriteeriumeid.

40. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja üldkoosolek ei ole liikme

kriteeriume kehtestanud, ei tähenda see seda, et põhikirja p-s 11 sätestatud

kriteeriume: 3) harrastavad vehklemist, 4) osalevad liidu poolt korraldatavatel

võistlustel, liikmeks kandideerija täitma ei peaks. Ringkonnakohtu arvates leidis

maakohus õigesti, et põhikirja p- 11 sätestatud kriteerium, mis annab kostja

üldkoosolekule võimaluse kehtestada liikme kriteeriumeid, on käsitletav õigusena

määrata põhikirjale lisaks täiendavaid kriteeriume.

41. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse argumentatsioon selles, et vaidlustatud kostja

juhatuse otsus ei saa rikkuda hageja õigusi ega huve ning hagejal puudub tuvastushuvi,

mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotluse

rahuldamiseks puudub alus. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise

alusteks on otsuse vastuolu kas seaduse või põhikirjaga. Otsuse kehtetuks tunnistamise

nõue eeldab üksnes otsuse objektiivse õigusvastasuse olemasolu, st vastuolu seaduse

või mõne põhikirja sättega. Otsuse kehtetuks tunnistamise eelduseks ei ole vaja

tuvastada eraldi, kas vaidlustatud otsus rikub kellegi subjektiivseid õiguseid. Kontroll,

kas isikul on õigus otsust vaidlustada toimub enne, kui antakse hinnang, kas otsus

sisulises mõttes vastab põhikirjale. Maakohus on tuvastanud, et hageja on kostja liige,

mistõttu võib ta nõuda kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist.

42. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi seitsmenda lõike

alusel on võimalik lisaks üldkoosoleku otsustele nõuda ka ühingu teiste organite

otsuste kehtetuks tunnistamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 järgi on

eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kuna vaidlustatud kostja juhatuse otsus oli vastuolus põhikirjaga,

leidis maakohus õigesti, et hagi tuleb rahuldada.

43. Hageja taotles vastuses apellatsioonkaebusele uute tõendite, hageja juhatuse

06.11.2016 koosoleku protokolli ja 28.02.2017 juhatuse koosoleku protokolli, asja

materjalide juurde võtmist. Ringkonnakohus leiab, et 06.11.2016 juhatuse koosoleku

protokoll on esitatud hilinenult, selle oleks vajadusel saanud põhikirja tõlgendamise

tõendamiseks esitada juba maakohtusse ning 28.02.2017 juhatuse koosoleku

protokollis sisalduv ei oma asja lahendamisel tähtsust, mistõttu keeldub

ringkonnakohus nimetatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest.

Menetluskulude jaotus

44. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud hageja

menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga

2. 9(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-17091