2-17-8680/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedEvelin Jõgar Õigusteenused OÜ (avaldaja) esitas 17. aprillil 2017 Tartu Maakohtu „asutatud sissemakset tegemata“ (tl 10). Avaldusele lisatud selgituse kohaselt on avaldaja
Legislator headnote
AI generated2-17-8680/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: aprillil 2017 Tartu Maakohtu „asutatud sissemakset tegemata“ (tl 10). Avaldusele lisatud selgituse kohaselt on avaldaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. juuni 2017
Tsiviilasja number
2-17-8680
Tsiviilasi
Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ määruskaebus Tartu
Maakohtu registriosakonna 12. mai 2017 kandemäärusele
nr Ä 20066721/2
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu
Maakohtu
registriosakonna
12. mai
2017
kandemäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ määruskaebus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja: Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ
(registrikood: 12614718); esindaja Evelin Jõgar
RESOLUTSIOON
1. Jätta Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ määruskaebus
rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna 12. mai
2017 kandemäärus nr Ä 20066721/2 muutmata.
2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Evelin
Jõgar Õigusteenused OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita
menetluses
võib
menetlusosaline
Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või
advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1. Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ (avaldaja) esitas 17. aprillil 2017 Tartu Maakohtu
registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kustutada avaldaja kohta registrist nähtuv kanne
„asutatud sissemakset tegemata“ (tl 10). Avaldusele lisatud selgituse kohaselt on avaldaja
osakapital tasutud 4. märtsil 2015 rahalise sissemaksena. Samaaegselt 2014 majandusaasta
aruande kinnitamisega otsustati kasumi arvelt dividendide maksmine. Rahalise sissemakse
tegemine toimus osaniku otsuse kohaselt osaniku ja avaldaja vahelise nõude tasaarvestamise
teel. Kandeavalduse lisa kohaselt oli avaldaja pangakontol olemas 31. detsembri 2014 seisuga
kui ka kasumi jaotamise otsuse tegemisel 4. märtsil 2015 osakapitali suurusele vastavad
vahendid.
2. Registriosakond kohustas 25. aprilli 2017 määrusega avaldajat esitama panga teatist
sissemakse 2500 euro tegemise kohta. Samuti juhtis registriosakond avaldaja tähelepanu
äriseadustiku (ÄS) § 38 lg-le 4, mille kohaselt tuleb registripidajale esitada dokumendi
originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohtu registriosakonna 12. mai 2017 määrusega jäeti avaldaja avaldus kande
tegemiseks rahuldamata seoses puuduste kõrvaldamata jätmisega.
Maakohus tegi kindlaks, et 17. aprillil 2017 esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha kannet
äriregistrisse, sest tegemist on mitterahalise sissemaksega nõude tasaarveldamise teel. Avaldaja
registrisse kantud põhikirja kohaselt saab osa eest tasuda üksnes rahalise sissemaksega.
ÄS § 1401 lg 4 keelab kuni sissemaksete tasumiseni osakapitali suurendamise ja vähendamise,
samuti väljamaksete tegemise. Väljamaksena tuleb mõista ka dividendimakseid. Avaldusele
lisatud panga teatised ei tõenda sissemakse tegemist osa eest, vaid kinnitavad saldot
31. detsembri 2014 ja 4. märtsi 2015 seisuga.
ÄS § 145 lg 2 kohaselt tuleb kande „asutatud sissemakset tegemata“ kustutamiseks avaldusele
lisada panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta või mitterahalise sissemaksega tasumisel
sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on
osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti ÄS § 143 lg-s 3 nimetatud
juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise
kontrollimise kohta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu 12. mai 2017 kandemääruse tühistamiseks ja uue
kandemääruse tegemiseks, millega rahuldada avaldaja kandeavaldus „asutatud sissemakset
tegemata“ kande kustutamiseks.
Määruskaebuse kohaselt ei ole osanik teinud mitterahalist sissemakset ÄS § 142 lg 1
tähenduses. Osanik ei andnud avaldajale üle mingit varaliselt hinnatavat asja ega õigust.
Osanikul ja avaldajal olid vastastikused nõuded võlaõigusseadus (VÕS) § 197 lg 1 tähenduses.
Tasaarvestuse tulemusel ei tehta pangakontole sissemakset, sest tasaarvestamise käigus pooled
omavahel raha vastastikku üle ei anna.
Avaldaja poolt esitatud pangateatist pangakonto seisu kohta on võimalik käsitleda antud
olukorras ÄS § 145 lg 2 nimetatud panga teatisena osakapitali sissemaksmise kohta. Maakohtu
keelduv seisukoht tekitab olukorra, kus avaldaja peab hakkama muutma oma põhikirja, tasuma
sellelt riigilõivu, lubamaks mitterahalisi sissemakseid, milleks tasaarvestust pidada ei saa, või
leidma pangakontole sissemakse tegemiseks ajutiselt täiendavaid rahalisi vahendeid.
Avaldaja ei nõustu puuduste kõrvaldamise määruses tooduga, et avaldaja poolt esitatud
dokumendid ei vasta ÄS § 38 lg-s 4 esitatud nõuetele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
registriosakonna 12. mai 2017 kandemäärus muutmata.
Avaldaja palus 17. aprillil 2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale saadetud avalduses
kustutada kanne „asutatud sissemakset tegemata“. Avaldaja on seisukohal, et avaldajal ja
osanikul olid vastastikused nõuded, mida on võimalik tasaarvestada. Avaldaja ei nõustu, et
tema poolt esitatud kandeavalduse lisad ei olnud nõuetekohased.
6. ÄS § 145 lg 2 kohaselt tuleb ÄS § 145 lg 1 p 31 nimetatud kande, s.o „asutatud sissemakset
tegemata“, kustutamiseks esitatavale avaldusele juurde lisada: 1) panga teatis osakapitali
sissemaksmise kohta või 2) mitterahalise sissemaksega tasumisel – sissemakse osaühingule
üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja
selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti äriseadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel
vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise
kohta.
Avaldaja põhikirja p 1.6. kohaselt makstakse osaühingu osade eest nii asutamisel kui ka hiljem
osakapitali suurendamisel üksnes rahaliste sissemaksetena (tl 39).
Osaühingu vastu suunatud nõude tasaarvestamise puhul ei ole tegemist rahalise sissemaksega
(K. Saare jt „ Ühinguõigus I“, Tallinn 2015, lk. 272). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
avaldaja ei ole täitnud ÄS § 145 lg-s 2 sätestatud nõudeid kande „asutatud sissemakset
tegemata“ kustutamiseks. Avaldaja ei ole esitanud panga teatist osakapitali sissemakse
tegemise kohta ega kinnitust, et sissemakse on osaühingule üle antud. Avaldaja on esitanud
oma pangakonto 31. detsembri 2014 ja 4. märtsi 2015 seisu väljavõtted. Samuti ei ole avaldaja
täitnud enda põhikirja p-i 1.6, mille kohaselt toimub osade eest tasumine üksnes rahaliste
sissemaksetena.
7. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et põhjendatud ei ole ÄS § 145 lg 2 ja avaldaja
põhikirja p-s 1.6 sätestatud tingimuste järgimine. Avaldaja põhikiri on kehtiv ning kohustuslik
avaldajale järgimiseks. Põhikirja punkte ei saa valikuliselt järgida ning neid eirata põhjusel, et
need ei toeta avaldaja nägemust osakapitali sissemakse tegemisel. Samuti ei saa avaldaja
valikuliselt seadust täita.
8. Ringkonnakohus ei anna hinnangut avaldaja väitele, et maakohus on 25. aprilli 2017
määruses põhjendamatult viidanud ÄS § 38 lg 4 nõuetele, mille kohaselt tuleb registripidajale
esitada dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Viidatud määrus
ei olnud vaidlustav ning kandeavalduse rahuldamata jätmise põhjuseks oli ÄS § 145 lg-s 2
sätestatud nõuete mitte järgimine avaldaja poolt.
9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud
TsMS § 172 lg 2 alusel jätta avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke