Legislator Case Law & Legislation
2-17-8680/5 AI generated

2-17-8680/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-8680/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ (avaldaja) esitas 17. aprillil 2017 Tartu Maakohtu „asutatud sissemakset tegemata“ (tl 10). Avaldusele lisatud selgituse kohaselt on avaldaja

Legislator headnote

AI generated

2-17-8680/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: aprillil 2017 Tartu Maakohtu „asutatud sissemakset tegemata“ (tl 10). Avaldusele lisatud selgituse kohaselt on avaldaja

Keywords

AI generated
obligation to register register entry fee commercial register application and registration procedure share register registration of pension institution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuni 2017

Tsiviilasja number

2-17-8680

Tsiviilasi

Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ määruskaebus Tartu

Maakohtu registriosakonna 12. mai 2017 kandemäärusele

nr Ä 20066721/2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

registriosakonna

12. mai

2017

kandemäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ

(registrikood: 12614718); esindaja Evelin Jõgar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ määruskaebus

rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna 12. mai

2017 kandemäärus nr Ä 20066721/2 muutmata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Evelin

Jõgar Õigusteenused OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ (avaldaja) esitas 17. aprillil 2017 Tartu Maakohtu

registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kustutada avaldaja kohta registrist nähtuv kanne

„asutatud sissemakset tegemata“ (tl 10). Avaldusele lisatud selgituse kohaselt on avaldaja

osakapital tasutud 4. märtsil 2015 rahalise sissemaksena. Samaaegselt 2014 majandusaasta

aruande kinnitamisega otsustati kasumi arvelt dividendide maksmine. Rahalise sissemakse

tegemine toimus osaniku otsuse kohaselt osaniku ja avaldaja vahelise nõude tasaarvestamise

teel. Kandeavalduse lisa kohaselt oli avaldaja pangakontol olemas 31. detsembri 2014 seisuga

kui ka kasumi jaotamise otsuse tegemisel 4. märtsil 2015 osakapitali suurusele vastavad

vahendid.

2. Registriosakond kohustas 25. aprilli 2017 määrusega avaldajat esitama panga teatist

sissemakse 2500 euro tegemise kohta. Samuti juhtis registriosakond avaldaja tähelepanu

äriseadustiku (ÄS) § 38 lg-le 4, mille kohaselt tuleb registripidajale esitada dokumendi

originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohtu registriosakonna 12. mai 2017 määrusega jäeti avaldaja avaldus kande

tegemiseks rahuldamata seoses puuduste kõrvaldamata jätmisega.

Maakohus tegi kindlaks, et 17. aprillil 2017 esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha kannet

äriregistrisse, sest tegemist on mitterahalise sissemaksega nõude tasaarveldamise teel. Avaldaja

registrisse kantud põhikirja kohaselt saab osa eest tasuda üksnes rahalise sissemaksega.

ÄS § 1401 lg 4 keelab kuni sissemaksete tasumiseni osakapitali suurendamise ja vähendamise,

samuti väljamaksete tegemise. Väljamaksena tuleb mõista ka dividendimakseid. Avaldusele

lisatud panga teatised ei tõenda sissemakse tegemist osa eest, vaid kinnitavad saldot

31. detsembri 2014 ja 4. märtsi 2015 seisuga.

ÄS § 145 lg 2 kohaselt tuleb kande „asutatud sissemakset tegemata“ kustutamiseks avaldusele

lisada panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta või mitterahalise sissemaksega tasumisel

sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on

osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti ÄS § 143 lg-s 3 nimetatud

juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise

kontrollimise kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu 12. mai 2017 kandemääruse tühistamiseks ja uue

kandemääruse tegemiseks, millega rahuldada avaldaja kandeavaldus „asutatud sissemakset

tegemata“ kande kustutamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole osanik teinud mitterahalist sissemakset ÄS § 142 lg 1

tähenduses. Osanik ei andnud avaldajale üle mingit varaliselt hinnatavat asja ega õigust.

Osanikul ja avaldajal olid vastastikused nõuded võlaõigusseadus (VÕS) § 197 lg 1 tähenduses.

Tasaarvestuse tulemusel ei tehta pangakontole sissemakset, sest tasaarvestamise käigus pooled

omavahel raha vastastikku üle ei anna.

Avaldaja poolt esitatud pangateatist pangakonto seisu kohta on võimalik käsitleda antud

olukorras ÄS § 145 lg 2 nimetatud panga teatisena osakapitali sissemaksmise kohta. Maakohtu

keelduv seisukoht tekitab olukorra, kus avaldaja peab hakkama muutma oma põhikirja, tasuma

sellelt riigilõivu, lubamaks mitterahalisi sissemakseid, milleks tasaarvestust pidada ei saa, või

leidma pangakontole sissemakse tegemiseks ajutiselt täiendavaid rahalisi vahendeid.

Avaldaja ei nõustu puuduste kõrvaldamise määruses tooduga, et avaldaja poolt esitatud

dokumendid ei vasta ÄS § 38 lg-s 4 esitatud nõuetele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

registriosakonna 12. mai 2017 kandemäärus muutmata.

Avaldaja palus 17. aprillil 2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale saadetud avalduses

kustutada kanne „asutatud sissemakset tegemata“. Avaldaja on seisukohal, et avaldajal ja

osanikul olid vastastikused nõuded, mida on võimalik tasaarvestada. Avaldaja ei nõustu, et

tema poolt esitatud kandeavalduse lisad ei olnud nõuetekohased.

6. ÄS § 145 lg 2 kohaselt tuleb ÄS § 145 lg 1 p 31 nimetatud kande, s.o „asutatud sissemakset

tegemata“, kustutamiseks esitatavale avaldusele juurde lisada: 1) panga teatis osakapitali

sissemaksmise kohta või 2) mitterahalise sissemaksega tasumisel – sissemakse osaühingule

üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja

selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti äriseadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel

vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise

kohta.

Avaldaja põhikirja p 1.6. kohaselt makstakse osaühingu osade eest nii asutamisel kui ka hiljem

osakapitali suurendamisel üksnes rahaliste sissemaksetena (tl 39).

Osaühingu vastu suunatud nõude tasaarvestamise puhul ei ole tegemist rahalise sissemaksega

(K. Saare jt „ Ühinguõigus I“, Tallinn 2015, lk. 272). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

avaldaja ei ole täitnud ÄS § 145 lg-s 2 sätestatud nõudeid kande „asutatud sissemakset

tegemata“ kustutamiseks. Avaldaja ei ole esitanud panga teatist osakapitali sissemakse

tegemise kohta ega kinnitust, et sissemakse on osaühingule üle antud. Avaldaja on esitanud

oma pangakonto 31. detsembri 2014 ja 4. märtsi 2015 seisu väljavõtted. Samuti ei ole avaldaja

täitnud enda põhikirja p-i 1.6, mille kohaselt toimub osade eest tasumine üksnes rahaliste

sissemaksetena.

7. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et põhjendatud ei ole ÄS § 145 lg 2 ja avaldaja

põhikirja p-s 1.6 sätestatud tingimuste järgimine. Avaldaja põhikiri on kehtiv ning kohustuslik

avaldajale järgimiseks. Põhikirja punkte ei saa valikuliselt järgida ning neid eirata põhjusel, et

need ei toeta avaldaja nägemust osakapitali sissemakse tegemisel. Samuti ei saa avaldaja

valikuliselt seadust täita.

8. Ringkonnakohus ei anna hinnangut avaldaja väitele, et maakohus on 25. aprilli 2017

määruses põhjendamatult viidanud ÄS § 38 lg 4 nõuetele, mille kohaselt tuleb registripidajale

esitada dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Viidatud määrus

ei olnud vaidlustav ning kandeavalduse rahuldamata jätmise põhjuseks oli ÄS § 145 lg-s 2

sätestatud nõuete mitte järgimine avaldaja poolt.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud

TsMS § 172 lg 2 alusel jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke