2-16-14213/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-14213

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-14213

Tsiviilasi

Märt Ringmaa hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Märt Ringmaa (ik XXX; viibimiskoht XXX), esindaja

riigi

õigusabi

korras

advokaat

Raiko

Paas,

e-post

menetlus@sirel.com;

kostja AS Eesti Meedia (rk 10184643; asukoht Maakri 23a,

10145

Tallinn;

e-post

legal@eestimeedia.ee),

esindaja

vandeadvokaat Paul Keres, e-post menetlus@glikmanalvin.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Märt Ringmaa hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

rahuldamata.

2. Jätta Märt Ringmaa riigi õigusabi esindaja kulud 192 eurot (sh käibemaks) riigi kanda

ja muud poolte menetluskulud Märt Ringmaa kanda.

3. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-14213 AS Eesti Meedia menetluskulude rahaliseks

suuruseks 280 eurot (lepingulise esindaja kulud).

4. Välja mõista Märt Ringmaalt AS Eesti Meedia kasuks menetluskulud 280 eurot.

5. Välja mõista Märt Ringmaalt riigilõiv 300 eurot riigituludesse.

6. Anda Märt Ringmaale riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse tähtaeg

15 päeva alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Kui kohustatud

isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS

§ 179 lg 6).

Makseinfo riigituludesse väljamõistetud riigilõivu tasumise kohta edastatakse Märt

Ringmaale pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

7. Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Märt Ringmaal tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2(5)

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

Märt Ringmaa (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi AS Eesti Meedia (kostja,

AS POSTIMEES GRUPP üldõigusjärglane) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 28. septembri 2006 ajalehes Pärnu Postimees artikli „Märt

Ringmaa hingel on seitse inimelu“, mis on siiani leitav nimetatud ajalehe veebilehelt aadressil

http://parnu.postimees.ee/2139105/mart-ringmaa-hingel-on-seitse-inimelu. Artiklis on kirjutatud, et

hageja kontos on seitse hukkunut ning kuus vigastatut. Hageja arvates saab mõistlik inimene

nimetatud väidetest aru, et hageja on süüdi seitsme inimese tapmises ja kuue inimese vigastamises.

Samas ei ole hagejat Harju Maakohtu 23. septembri 2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-

12187 süüdi tunnistatud teise isiku tapmise või talle kehavigastuse tekitamise eest, mistõttu on

ajalehes esitatud väited, justkui oleks hageja kedagi tapnud või kellelegi kehavigastusi tekitanud,

ebaõiged. Hageja kohta avaldatud väidete sisu arvestades on tegu erakordselt tõsise sekkumisega

põhiseaduse (PS) § 17 ja § 22 õigustesse, mistõttu on hagejal põhjendatud huvi need andmed kohtus

vaidlustada.

Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja kohustada kostjat avaldama kahe nädala jooksul

kohtulahendi jõustumisest avaldatud andmetega samal viisil ja samas kohas veebikeskkonnas

http://parnu.postimees.ee/ ja paberlehel järgmise sisuga teate: „Teade ebaõigete andmete esitamisest.

Teatame, et ajalehes Pärnu Postimees ilmunud artiklis „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“

avaldatud faktiväited „Märt Ringmaa hingel seitse inimelu“ ja „Märt Ringmaa kontos on seitse

hukkunut ja et ta on põhjustanud inimestele vigastusi“ on ebaõiged.“

Hageja lisas avaldusele veebilehe ekraanitõmmise (tl 26-30) ja artikli PDF-formaadis (tl 31).

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuse kohaselt on kostja poolt avaldatu näol, et hageja hingel on seitse inimelu, tegemist

väärtushinnanguga, kuna põhimõtteliselt ei ole avaldatu tõenduspõhiselt kontrollitav nagu ei ole

tõenduslikult kontrollitav seegi, mis on hing ja kas hagejal või mistahes muul isikul see üleüldse

olemas on. Kostja leiab, et hagejale omistatud väärtushinnangu kohaselt on kaitsepolitsei ja

prokuratuuri poolt avaldatud andmetel tegemist isikuga, kelle tegevusest lähtub objektiivne oht

teistele inimestele ja kes oma tegevusega on faktiliselt põhjustanud ohtu inimeludele. Kuna

vaidlusaluses artiklis on samas esitatud reservatsioon, et kõiki väiteid asutakse eesseisvas

kohtumenetluses kontrollima ning samas on kostja tuginenud usaldusväärsetele andmetele, ei ole

põhjendatud hageja arvamus, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Artikli konteksti,

kahtlustuse sisu ja lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse järgi oli väärtushinnang hagejale kui inimelusid

ohtu seadvale isikule kahtlemata põhjendatud. Kostja poolt avaldatu osas, et hageja kontos on seitse

hukkunut ning kuus vigastatut, saab asuda seisukohale, et tegemist on faktiväitega. Kuna sõna

„konto“ ei ole artiklis kasutatud selle tavapärases leksikaalses tähenduses, tuleb avaldatut artikli

kontekstis mõistliku isiku seisukohalt vaadelduna tõlgendada kui hagejale süüks arvatud tegude

tagajärjel väidetavalt hukkunute ja vigastatute hulka. Kuivõrd kostja on artiklis toonud esile, et

tegemist on kahtlustatavaga, kelle süü ei olnud artikli avaldamise seisuga veel tõendatud, ning

puudub vaidlus, et hagejale selline kahtlustus esitati, on tegemist õige faktiväitega. Seega ei ole

kostja avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ega ebaõigeid faktiväiteid.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

2. Hageja on esitanud kohtule ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, formuleerides selle

järgmiselt: kohustada kostjat avaldama kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest avaldatud

andmetega samal viisil ja samas kohas veebikeskkonnas http://parnu.postimees.ee/ ja paberlehel

3(5)

järgmise sisuga teate: „Teade ebaõigete andmete esitamisest. Teatame, et ajalehes Pärnu Postimees

ilmunud artiklis „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ avaldatud faktiväited „Märt Ringmaa

hingel seitse inimelu“ ja „Märt Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja et ta on põhjustanud inimestele

vigastusi“ on ebaõiged.“

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mis

sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest,

kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi

andmed" samatähenduslikud ja sellest tulenevalt nimetatakse andmete avaldamist VÕS § 1047

tähenduses ka faktiväite avaldamiseks.

3. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude üheks eelduseks on, et andmed, mille ümberlükkamist

VÕS § 1047 lg 4 järgi nõutakse, peavad käima hageja kohta ja need peavad olema avaldatud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja avaldas 28. septembri 2006 ajalehes Pärnu Postimees

artikli „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ (siiani leitav nimetatud ajalehe veebilehelt), kus on

muu hulgas kirjutatud, et hageja kontos on seitse hukkunut ning kuus vigastatut (tl 26-30, 31).

Kohus märgib, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise

õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lõigete 1–3 järgi. Seetõttu

ei ole oluline ka see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au.

4. Isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase

väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase

avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2).

Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on

põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Faktiväite korral

saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist.

Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on meie

kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada

selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa väärtushinnangut ka ümber lükata.

Hageja nõude rahuldamine eeldab seega faktiväidete tuvastamist, mis ei vasta tegelikkusele. Sel juhul

on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama.

Hagi rahuldamine VÕS § 1047 lg 4 alusel on välistatud juhul, kui avaldaja tõendab tema avaldatud

andmete õigsust.

5. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena nagu need on. See tähendab, et kohus peab vaidluse

korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja

ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka

nn kaudsed faktiväited, st faktiväited, mis kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest

mõistlikult võttes järelduvad.

Kohus leiab, et 28. septembri 2006 artiklist „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ nähtuvalt

antakse selles üldsusele teada, et 11. novembril 2005 kaitsepolitsei poolt pommiplahvatustes

kahtlustatavana kinni peetud Märt Ringmaa osas on riigiprokurör 27. septembril 2006 saatnud

kohtusse süüdistusakti, milles teda süüdistatakse 12 plahvatuse korraldamises Tallinnas Pae tänaval

ja mujal aastatel 1994 kuni 2005. Kaitsepolitsei poolt kogutud andmetel on Märt Ringmaa kontos

seitse hukkunut, kuus vigastatut ja ligi seitsme miljoni krooni eest varalist kahju, mis plahvatused

tekitasid. Samuti nähtub artiklist, et kogu süüdistuse kontrollimine kohtumenetluses seisab alles ees

ja kõigi nende kuritegude eest (kokku) võib kohus süüdmõistmise korral määrata Märt Ringmaale

kuni eluaegse vanglakaristuse.

Kohtu hinnangul tuleb kostja poolt hageja kohta artiklis avaldatut lugeda faktiväideteks VÕS § 1047

mõttes, sest tegemist on isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega. Hagiavalduse resolutsioonis

esitatu, et „Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu“ (artikli pealkiri) ning „Märt Ringmaa kontos on

seitse hukkunut ja kuus vigastatut“ (katke artikli tekstis sisalduvast lausest), on käsitatav

faktiväidetena eeskätt artikli konteksti arvestades. Kuna ümbritsev tekst seostab hagejat

4(5)

pommiplahvatustega, jääb kohtu arvates mõistlikule lugejale avaldatust mulje, et Märt Ringmaa oma

tegevusega (plahvatuste toimepanemisega) on põhjustanud seitsme inimese surma ja kuue

vigastamise (lisaks varalise kahju).

6. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud.

Kohus märgib, et vaidlusaluses artiklis avaldati andmeid, milliste teadasaamise vastu on avalikkuse

huvi õigustatud. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud. Kostja on

selgitanud, et kümne aasta taguse artikli avaldamisel kasutati selle allikatena kaitsepolitsei komissari

ja riigiprokuröri poolt pressikonverentsil avaldatut, kusjuures nimetatud ametiisikud tuginesid

andmeid esitades kohtusse saadetud süüdistusaktile. Artiklist nähtuvalt on selles piirdutud üksnes

põhjendatud kahtlustuse väljendamisega, samuti on üldsust teavitatud, et kohtulik arutamine alles

järgneb. Kuna hageja ei ole kohtumenetluses kordagi kostja väitele, et Märt Ringmaale selline

kahtlustus omal ajal esitati, vastu vaielnud, tuleb avaldatud andmed lugeda tegelikkusele vastavaks.

7. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest

isikuõigusi rikkuv. Samas isikusse puutuvad faktid (andmed) ei saa olla täiesti väärtusvabad,

so absoluutselt neutraalsed, mis ei võimalda isiku kohta mingeid väärtushinnanguid. Tulenevalt õige

faktiväite esitamise viisist ja kontekstist võib ka selle avaldamine kujutada isiku mainet kahjustavat

väärtushinnangut. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest,

et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel,

asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende

puudumist, lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist.

Kuigi artikli teemakäsitlus välistab juba oma olemuselt hageja positiivse kujutamise, ei sisalda

artikkel kohtu arvates ebasündsat väljendusviisi, vaid avaldaja sõnavalik on kohane. Täiendavat

(negatiivset) hinnangut hageja tegevuse kohta ei ole vaidlusalustele faktiväidetele lisatud ning sellist

hinnangut ei tulene ka esitamise/avaldamise kontekstist.

8. Kuivõrd kohus on leidnud, et kostja avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele, tuleb Märt

Ringmaa hagi AS Eesti Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud hageja

kanda, va riigi õigusabi korras esindaja kulud.

Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtuvalt anti hagejale 15. augusti 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-

10348 riigi õigusabi ning määrati temale õigusdokumendi koostamiseks, tema esindamiseks

tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Kohus on 30. jaanuari 2017 määrusega (tl 61) määranud advokaat Raiko Paasi poolt hagejale

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks maakohtus 192 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd hagejale

anti riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 p 1 alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu

ja kulud, ei tulene hagejale hüvitamiskohustust ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks

(vt RKTKm 3-2-1-152-12, p 23), mistõttu jätab kohus hageja riigi õigusabi esindaja kulud 192 eurot

(sh käibemaks) riigi kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Menetluskulude

nimekirjast

nähtuvalt

on

kostja

õigusabikulud

kokku

510 eurot

ilma

käibemaksuta

5(5)

(3 tundi × 170 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud toimikuga tutvumises ja kostja õigusliku

positsiooni kujundamises (1. märtsil 2017 üks tund) ning täiendavate seisukohtade koostamises ja

kohtule esitamises (19. juunil 2017 kaks tundi).

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja vähemahukas) ning kostja

19. juuni 2017 menetlusdokumendis esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes 2 tunni eest, kuivõrd üldjuhul on kohtu arvates

toimikuga tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja

õigusabi

osutamiseks

tehtavate

toimingutega,

mille

väljundiks

on

kohtule

esitatav

menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest,

missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seadmata kahtluse

alla kostja lepingulise esindaja kõrget kvalifikatsiooni, on kohtu hinnangul esindaja tunnitasu

170 eurot ilma käibemaksuta antud kaasuse asjaolusid arvestades põhjendamatult kõrge, mistõttu

lähtub kohus tunnitasust 140 eurot ilma käibemaksuta, pidades seda mõistlikuks tasuks, kuna see ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kostja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 280 eurot (2 tundi × 140 eurot).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulu 280 eurot.

11. Hagejale anti 17. novembri 2016 määrusega (tl 39) menetlusabi ning ta vabastati antud tsiviilasjas

hagiavalduselt riigilõivu tasumisest 300 euro ulatuses. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb

hagejalt TsMS § 190 lg 4 ning § 179 lg 1 alusel riigilõiv 300 eurot välja mõista riigituludesse. Kohtu

hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaksid TsMS § 190 lg 7 järgi alust hageja

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik