2-15-16379/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-16379

Tsiviilasi

I.J-i hagi X vastu töötasu, puhkusehüvitise, töölepingu

ülesütlemise hüvitise, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.11.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

23 021,89 eurot, sellest lõivustatud osa 301,05 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

I.J-i apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): I.J (isikukood

XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (registrikood

XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Jürgen Valter (e-post XXX)

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

Istungi toimumise aeg

01.06.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 16.11.2016 otsus muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu põhjendusi.

2. I.J-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta kostja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda ja hageja

menetluskulud tema enda kanda.

4. Mõista välja I.J-ilt X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks

541,70 eurot. Mõista välja I.J-ilt X kasuks menetluskulude tasumisega viivitamise

korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 30.06.2015 kokkuleppe alusel alates 01.07.2015

kostja juures tööle. Tööks oli öö- ja päevavaatluskaamera sertifitseerimise

korraldamise, toodete arendamise ja turundamisega seonduv. Kirjalikku lepingut ei

ole kostja poolt sõlmitud ega kirjalikke töölepingu tingimusi esitatud. Kostja ei ole

tehtud töö eest ka tasu maksnud. Kostja ei vasta enam hageja e-kirjadele, sõnumitele

ega telefonikõnedele. Hageja esitas kostjale kirjaliku nõudekirja, milles andis kostjale

täiendavad tähtajad kirjalike töölepingu tingimuste esitamiseks, töötasu maksmiseks ja

töötegemiseks vajalike juhiste ja korralduste andmiseks. Nõudekirjas hoiatas hageja

kostjat TLS § 91 lg 1, 2 p 2 alusel lepingu ülesütlemise ja TVK-sse pöördumise

võimalusest. Kostja hageja nõudeid ei täitnud.

2. Hageja esitas kostjale 24.10.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille

kostja võttis vastu tähitult saadetuna 27.10.2015. Seega tööleping lõppes 27.10.2015.

3. Hageja taotleb kostjalt: 1) töötasu perioodi 01.07.2015-27.10.2015 eest 12041,75 eurot

(netosumma) ja viivised sellelt 119,22 eurot; 2) kasutamata puhkuse hüvitise perioodi

01.07.2015-27.10.2015 eest 1202,52 eurot (netosumma) ja viivised sellelt 1,20 eurot;

3) TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 9346,80 eurot

(netosumma) ja viivised sellelt 9,35 eurot; 4) õigusabikulude näol tekitatud

kahjuhüvitise 300,75 eurot ja viivise sellelt 0,30 eurot. Kokku on hagejal kostja vastu

rahaline nõue 23 021,89 euro suuruses.

Kostja vastuväited

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja alustas tegevust 2015.a alguses, tegevus baseerus

ühe inimese (I.O) leiutisel. Kostjal pole ühtegi töötajat kunagi olnud, puudub

eraldiseisev kontor või tootmispind, arendustegevus toimub juhatuse liikme I.O kodus

isikliku töökojas, müügitulu puudub. Ettevõttesse panustavad osanikud isiklikku raha

ja aega.

5. Pärast ajakirjas „Paat“ artikli ilmumist võttis hageja I.O-ga ühendust läbi

merendusfoorumi www.kipper.ee, soovis rääkida enda ideest ja võimalikust koostööst.

Hageja otsis tehniliste oskustega inimest oma plaanide realiseerimiseks. I.O oli

kohtumisega nõus, hageja selgitas talle oma plaani hakata tootma integreeritavaid

veinijahutajaid (kasutamiseks jahtides ja kaatrites). Hageja vajas inimest, kes töötaks

välja veinijahutaja tehnilise lahenduse ning organiseeriks selle tootmise. I.O oli nõus,

koostöö vormiks valiti ühine osaühing. Ühiselt asutati osaühing W OÜ (XXXXXXX),

milles on osalus 51% hagejal ja 49% I.O-l. I.O alustas kokkulepitud

arendustegevusega, valmis veinijahutaja töötav prototüüp. Prototüübi arendus toimus

I.O isikliku raha ja tehnilise baasiga. Olid kirjavahetus hageja ja I.O vahel,

kohtumised.

6. Hageja hakkas suhtluse käigus üha suuremat huvi tundma kostja tegevuse vastu,

avaldas soovi kostja arengusse panustada ja kostja arengus osaleda. I.O selgitas ja

rõhutas algusest peale, et tal pole midagi selle vastu, kui hageja kostja arendamises

mingil määral osaleb, kuid kostja hagejat tööle palgata ei saa ega saa ka muul viisil

tasu maksta. Sellele vaatamata hageja soovis kostja tegevuses mingil määral kaas lüüa.

Hageja pakkus välja, et on valmis mõtlema, tegema eeltööd, selgitama välja, kas ja

mis valdkondades saab hageja kostja jaoks kasulik olla.

7. Seega oli kokkulepe, et hageja panustab vabatahtlikult oma isiklikku aega ja võimeid,

et selgitada välja valdkonnad ja küsimused, milles ta saab kostjale reaalselt kasuks olla

ning seejärel räägitakse läbi, kas ja mis tingimustel (sh tasu) hageja need ülesanded

ellu viib. Suhtlemiseks võimaldati hagejale tema soovil X-i domeeninimega e-posti

aadress.

8. Juulis 2015.a hageja teatud määral kostjat puudutavate teemadega tegeles saates

sellekohaseid e-kirju ka kostjale. Kuu lõpus avaldas hageja kostjale üllatuslikult soovi

saada tasu. Selles varem kokku ei lepitud, mida tõendab ka hageja e-kiri. Alates

augustist 2015 hageja sisuliselt mingit tegevust kostja huvides ei teinud. Tänaseks on

koostöö soikunud. Hageja on asunud kostjat survestama, nõuab, et kostja loovutaks

oma osaluse W OÜ-s tasuta hagejale.

9. Töölepingut pooled ei sõlminud ega ole selleks läbirääkimisi pidanud. Hageja väited

on tõendamata. Hageja esitatud telefonikõnede ja lühisõnumite väljavõte on koostatud

või vähemalt modifitseeritud hageja enda poolt. Tegemist ei ole ametliku

dokumendiga, tõendiga. Igal juhul pole tõendatud, et hageja tegi telefonikõned kostja

töötajana. Pealegi nähtub, et kõned tehti 2015 juulikuu esimesel üheksal päeval,

hageja aga väidab, et töötas kostja heaks 4 kuud. E-kirjavahetus tõendab, et hageja

soovis kostja tegevuses kaasa lüüa ning kostja arengusse panustada, mitte tööle

võtmise kokkulepet. e-kirjadest (20.07.2015) tuleneb ka, et hageja oli puhkusel Muhu

Väina Regati, mis kestis 18.-25.07.2015 ajal. Kostjaga puhkuse kokkulepet ei olnud,

reeglina esimesel töötamise kuul puhkust ei anta. Hageja tegi, mida ise tahtis, millal

tahtis ning kuidas heaks arvas. Hageja ei allunud kostja juhistele ja korraldustele.

10. Hageja väited on ebaloogilised, ei ole eluliselt usutav, et hageja tegi neli kuud tööd

vaatamata sellele, et kordagi palka ei makstud. Hageja nõutud palk on ebamõistlikult

suur. Hageja nõuab palka suuruses, milles ta oleks tahtnud töölepingut sõlmida (mitte

TLS § 29 lg 2 – sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu). Hageja nõuab

palka ka puhkusel oldud nädala (18-15.07) eest.

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

11. Isegi kui oleks töösuhe olnud, oleks palk alammääras kuna töö on madala nõudlusega

Kui poolte vahel oleks tööleping, oleks see sõlmitud tähtajalisena 01.07.2015-

31.07.2015. Järeldada saab seda hageja tõenditest - väidetavad töökõned, mis on

tehtud vaid juuli 2015 jooksul. Olematut töölepingut ei saa üles öelda, nõuda

puhkusetasu, hüvitist ega viiviseid.

Esimese astme kohtu otsus

12. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1 750 eurot ja menetluskulude tasumiseni

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidluse põhiküsimus selles, kas poolte vahel oli

sõlmitud tööleping või mitte. Hinnates kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis on kohus

veendunud, et kostjal puudus tahe hagejaga töölepingut sõlmida ja seda ei tehtud.

Töötasunõude esitamisel lähtus hageja brutotöötasust 4000 eurot, millega ta oleks

minimaalselt soovinud töölepingu sõlmimist. Puudub kokkulepe töötasu suuruse

kohta. Lepinguid ei sõlmita tavapäraselt ega ka seaduse kohaselt ühe poole soovi vaid

poolte kokkuleppe alusel. Hagejal võis olla kostjaga kokkulepe kostja väidetud viisil

kostja tegevuses osalemiseks, kuid mitte läbi töölepingulise suhte.

14. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas

24.09.2016 menetluskulude nimekirja ja taotluse nende väljamõistmiseks hagejalt.

Kuni 26.09.2016 tegi lepinguline esindaja (vandeadvokaat) kostja esindamiseks

järgmised toimingud:

-

Arve 695 järgi hagiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine

ja esitamine – ajakulu 8 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 800+

käibemaks;

-

Arve 749 järgi istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine – ajakulu 3 tundi,

tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 300+ käibemaks;

-

Arve 778 järgi kostja 21.06.2016 (õige 07.06.2016) seisukoha koostamine – ajakulu

1,5 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 150+ käibemaks;

-

Arve 799 järgi kostja 22.07.2016 seisukoha koostamine – ajakulu 4 tundi,

tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 400+ käibemaks.

15. Kostja menetluskulud on 1650 eurot 26.09.2016 seisuga ja 27.09.2016 kohtuistungiga

seonduvalt lisandub 100 eurot+käibemaks, mis koosneb istungiks valmistumise ja

istungil osalemise kulust (protokoll, I kd lk 204).

16. Kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu palub menetluskulud välja mõista

käibemaksuta. Kulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades maakohtu arvates

põhjendatud ja vajalikud. Välja tuleb mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

17. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.

18. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt loetakse leping, mille puhul teeb üks isik

teisele tasu eest tööd seni töölepinguks, kui ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab,

et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu kui võlaõigusliku

lepinguga, mitte töölepinguga. Kuna kostja ei tõendanud, et tegemist oli tähtajalise

lepinguga, siis on tegemist määramata ajaks sõlmitud lepinguga.

19. Hageja allus tööandja juhistele ja kontrollile – see on esitatud tõenditest võimalik

selgelt välja lugeda. I.O on korduvalt andnud tagasisidet e-kirjadega hageja tehtud

tööle ja see näitab, et hageja allus tööprotsessis tööandja juhistele ja kontrollile. Kui

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

töösuhe oleks olnud mõeldud tasuta, teeks hageja seniajani tööd ning ei oleks

31.07.2015 ja 04.08.2015 küsinud tasu.

20. Maakohtu seisukoht, et kui töötaja töö tegemiseks kohustatud isikuna on vaba valima

töö tegemise aega, viisi ja kohta ei kohaldata sellele töölepingu kohta sätestatut, ei ole

õige, sest kirjalikku töölepingut ei olnud sõlmitud ja tingimustes oli kokku leppimata.

Seega võis hageja töö tegemise koha valida.

21. Hageja esitas töö tulemusi jooksvalt ja kokkuvõtvalt tööandjale. Sellise töömahu pealt

ei saa tööandjale jooksvalt ega kokkuvõtteid saades tulla üllatusena, et töö eest tuleb

ka tasu maksta. Tööandja ei maininud kordagi, et töö eest tasu ei plaanita maksta

22. Ei vasta tõele, et kostja hagejale töö tegemiseks vajalikke juhiseid ja korraldusi ei

andnud. Kostja andis neid, kuid lõpetas nende esitamise peatselt seejärel, kui hageja

nõudis töötasu maksmist. Muu hulgas esitatud materjalidest ja e-kirjadest nähtub, et

sellise spetsiifilise sisuga tööd teha ning selle kohta ka kokkuvõtteid esitada ei ole

võimalik pelgalt töötaja initsiatiivist. Kui töö tegemisel on tööandjalt saadud kuni

tema otsustatud kuupäevani suunamisi ja juhiseid ning nende alusel tehakse tegevusi,

mis täidavad kokkulepitud eesmärki ja mille kohta pole ka tagasisidet antud, et need

tööd eesmärke ei täida, siis ongi tegemist kokkuvõtvalt tööga.

23. Tööandja domeeniga e-posti aadressi kasutamise võimaldamine on üks olulisi töösuhte

tõendeid, sest tegemist ei ole pelgalt tehnilise meiliteenuse võimaldamisega. Tööandja

domeeniga e-post käib läbi tööandja serveri ja seega on talle kättesaadav ja vajadusel

taasesitatav.

24. Hageja ei ole soovinud panustada tasuta kostja tegevusse. Kostja ise oli initsiaatoriks

ja tegi enne 30.06.2015 suulist lepingut vähemalt 2 korda ettepaneku menetluses

kirjeldatud töö tegemiseks. Seda tingis kostja olukord, kus töö sisuks olevale seadmele

oli lepingulisi kohustusi seadvaid tellimusi vähemalt 200 ühikut, ühe hind 20 000

eurot, seega tellimuste sisuks ehk kohustuste maht vähemalt 4 miljonit eurot.

Tellimuste täitmine eeldas toodete olemasolu, mida selleks hetkeks ei olnud.

25. Hageja nõutud palk ei olnud ebamõistlikult suur. Hageja nõuab palka, mida ta oleks

tahtnud töölepingut sõlmides. Hageja esitas tõendi „Vaata, millise töö eest saab Eestis

kõige enam ja vähem palka“. Sellest järeldub, et hageja nõutud töötasu on võrreldav

Eesti tööturu sama perioodi näitajatega. Hageja poolt tehtud töö ei ole madala

nõudlusega, sest kostja seadmete puhul on tegemist täppiselektroonika

tootevaldkonnaga.

26. Hageja ja kostja leppisid töötasu fikseerimises kokku 30.06.2015, kuid see jäi kostja

passiivsuse ja hilisema eemale hoidmise tõttu tegemata.

27. Hageja ei ole puhkusel viibinud. Hageja tegi tööd muu hulgas riigisiseste lähetuste

vormis. Selle tõenduseks kirjutas 20.07.2015 hageja e-kirjas I.O-le, et ka Muhu Väina

ajal võib töö käia. Seega ei ole hageja kostja viidatud perioodil olnud puhkusel, vaid

teinud tööd ja vastavalt töölepingu tunnustele tagasiside andmise näol allunud

tööandja juhtimisele ja kontrollile. Muid juhiseid ja korraldusi ei olnud poolte vahel

fikseeritud.

28. W OÜ on saanud osaniku I.O väärkäitumise tulemusena olulist kahju, sest tema

arendustegevus ei ole jõudnud tootmiseni ja seega puudub äriplaanile vastav käive

ning kasum. W OÜ-ga seonduv on menetluses tõend, et hageja oli kostja juures

huvitatud tasustatult töötama. Kostja ja W OÜ puhul on küll tegemist erinevate

isikutega, kuid eesmärgiks oli hagejale ja I.O-le vastastikku endi algatatud

äriühingutes huvide kaitse, sõltumata sellest, et rahalise kasu teenimise viisid olid

erinevad. Kumbki eesmärk ei õnnestunud I.O-st tulenevatest asjaoludest.

29. Hageja ei ole väitnud, et ta töötas kostja juures 4 kuud. Hageja töötas kostja juures

01.07.2015-27.10.2015. Samal ajal ei ole hageja mujal töötanud.

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

30. Hageja palus dr Q ülekuulamist. Kohus seda ei rahuldanud, kuid leidis, et hageja esitas

kohtule mittetõeseid andmeid.

31. Kostja puudus selle töövaidluses vajadus menetluskuludeks, sest hageja pöördus enne

hagi esitamist kostja poole ning hagini ei oleks jõutudki kui kostja oleks hagejaga

suhelnud. Lepingulisele esindajale ei ole põhjendatud asjasse mittepuutuvate

materjalide esitamise eest tasu maksmine. Hageja esitas kohtule märkused kostja

menetluskuludele, kuid kohus ei ole neid käsitlenud.

32. Maakohus jättis menetlustoimingud tegemata ja ei selgitanud hagejale 26.04.2016

menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi.

Vastus apellatsioonkaebusele

33. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

34. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

35. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et kuna hageja tugines hagis poolte

vahel sõlmitud töölepingule, siis tuli kostjal tõendada, et poolte vahel töölepingut ei

sõlmitud. Kui poolte kokkulepitu järgi võib olla tegemist nii töölepinguga, mõne muu

tsiviilõigusega reguleeritava lepinguga või tasustamata nn viisakussuhtega, siis on

kostja tõendada, et töölepingut ei sõlmitud ning selle asemel sõlmiti mingi muu

kokkulepe. Juhul, kui see jääb tõendamata, tuleb poolte sõlmitud kokkulepe lugeda

töölepinguks.

36. Maakohus leidis, et kostjal puudus tahe hagejaga töölepingut sõlmida, töölepingut ei

sõlmitud ning hagejal võis olla kostjaga kokkulepe kostja väidetud viisil kostja

tegevuses osalemiseks. Maakohus jättis avaldamata seisukoha, millist liiki leping või

muu kokkulepe poolte vahel sõlmiti. Hageja väidete kohaselt sõlmiti poolte vahel

tööleping. Kostja väidete kohaselt soovis hageja seoses hageja ja kostja juhatuse

liikmete vahel toimunud muu koostööga panustada oma isiklikku aega ja võimeid, et

selgitada välja valdkonnad, milles hageja saab kostjale kasulik olla ning seejärel pidid

pooled kokku leppima, mida ja millise tasu eest hageja kostjale teenust osutama

hakkab.

37. Asjast nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja kostja huvides tegutses. See

nähtub ka hageja saadetud kirjadest kolmandatele isikutele ja nende edastamine

kostjale omapoolsete kommentaaridega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et osade

töölepingu oluliste tingimuste osas puudus poolte vahel kokkulepe. Poolte vahel

puudus tasu kokkulepe ja töötamise aja ning koha kokkulepe. Poolte kirjavahetusest ei

nähtu ringkonnakohtu arvates ka kostja poolt hagejale ülesannete jagamist ja

juhendamist. Kostja vastustes väljendatu „Uuri vaikselt jah“, „Sobib. Anna teada, mis

kaatritele peale panna saaks“ ei ole käsitletav töösuhte raames juhendamisena.

Tööandja kontrolli teostamiseks ei saa pidada ka kostja väljendatut “Tundub

absoluutselt õige plaanina“, „Kommenteerin hiljem“.

38. Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab

ringkonnakohus, et kostja tõendas veenvalt töölepingu puudumise poolte vahel ning

juba seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuigi töölepingu tüüpiliste tunnuste

puudumine ei tarvitse igal juhul välistada töölepingu olemasolu, on ringkonnakohtu

hinnangul poolte kokkuleppel mitte töölepingu vaid käsunduslepingu tunnused.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Käsundusleping on suunatud

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

teenuse osutamisele kui protsessile ning kuigi ka tööleping on suunatud töö tegemise

protsessile, on töölepingu puhul töötaja suuremas sõltuvuses tööandjast. Töötaja peab

alluma tööandja juhendamisele ja kontrollile. Käsundisaaja on oma tegevuse

korraldamisel vaba, ta määrab ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi. Nagu eespool

märgitud, ei nähtu esitatud tõenditest kostja poolne hageja juhendamine tööülesannete

täitmiseks. Kostja ei ole teostanud hageja tehtu üle kontrolli. Poolte vahel puudus

kokkulepe töö tegemise aja, koha ja viisi osas. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole

kostja esitanud mingit seisukohta hageja teatele 2015.a juulis Muhu Väina regatil

viibimise kohta. Hageja väide, et tegemist oli riigisisese lähetusega, ei ole tõendatud

ühegi tõendiga.

39. VÕS § 617 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Eeltoodu

kohaselt võib käsundusleping olla tasuline või tasuta. VÕS § 627 lg 1 järgi kui

käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi

täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis

käsundi oma majandus-või kutsetegevuses.

40. Arvestades VÕS § 619 ja § 627 lg-s 1 sätestatut tuleb käsunduslepingu puhul välja

selgitada, kas tasu osas on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et tasu osas

kokku ei lepitud. Seejärel tuleb välja selgitada, kas hageja täitis käsundit oma

majandus- või kutsetegevuses. Ringkonnakohus leiab, et selliseid asjaolusid, millest

saaks teha järelduse, et hageja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses, asja

materjalidest ei nähtu. Seejärel tuleb vastata küsimusele, kas käsundi täitmist võib

mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Selleks, et vastata küsimusele, kas tuleks eeldada

käsundi täitmist üksnes tasu eest, tuleb hinnata poolte poolt kokku lepitud osutatava

teenuse iseloomu, käsundi täitmiseks vajalikku aega, vajalikke jõupingutusi käsundi

täitmiseks ja käsundisaaja oskusi osutatava teenuse valdkonnas.

41. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja lõppeesmärgiks oli kostja juhatuse liikme

poolt leiutatud toote - öö- ja päevavaatluskaamera turustamine. Hageja väidete

kohaselt oli tema ülesandeks kostja huvides öö- ja päevavaatluskaamera

sertifitseerimise korraldamine, toodete arendamise ning turundamisega seotud

tööülesanded. Juhul, kui tõendamist leiab nimetatud teenuste osutamine, siis

arvestades teenuse iseloomu, oleks ringkonnakohtu arvates tegemist eeldatavalt

tasulise käsunduslepinguga. Asjas esitatud e-kirjadest hageja, kolmandate isikute ja

kostja vahel nähtub, et hageja on suhelnud kolmanda isikuga kostja jaoks veebiteenuse

osutaja leidmiseks, sh ka sinna vajaliku fotomaterjali tegemise jaoks teenuse osutaja

leidmiseks, tootele sertifitseerija leidmiseks, saanud TTÜ erinevate teaduskondade

kõneisikute kontaktid. Arvestades esitatud tõendeid seisnes teenus, mida hageja kostja

jaoks osutas, peamiselt kontaktide otsimises. Hageja leidis väidetavalt sobiva

sertifitseerija, kuid mingeid konkreetseid kokkuleppeid tegevuskava osas

sertifitseerimise läbiviimiseks asjast ei nähtu. Ka veebilehe uuendamise kokkuleppe

sõlmimiseks vastava teenuse osutajaga oleks olnud vajalik tegevuskava

väljatöötamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt osutatud teenuse

iseloomu ning asjas esitatud tõendite järgi teenuse täitmiseks vajalikku ajakulu ja

jõupingutusi arvestades, ei saa eeldada hageja osutatud teenuse tasulisust.

42. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et 26.04.2016 istungil ei selgitanud maakohus

menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. Hageja ei ole esile toonud,

milliste menetlustoimingute tegemise või tegemata jätmise tagajärgi oleks maakohus

pidanud selgitama. Uue istungi toimumise ja sellele osalemata jätmise tagajärgede

teadmise kohta on hageja andnud oma allkirja (I kd, tlk 179).

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

43. Apellandi väide, et ta ei teadnud vajadusest esitada täiendavaid tõendeid, ei ole

põhjendatud. 26.04.2016 istungi protokolli kohaselt tegi kohus ettepaneku pooltele

täiendavate tõendite esitamiseks ning määras ka tõendite esitamise tähtaja. Maakohus

ei pidanud hagejale loetlema, milliseid konkreetseid tõendeid peab hageja oma nõude

rahuldamiseks esitama, kuid maakohtu küsimustest selle kohta, kas mingi asjaolu

kohta on tõend esitada, tulnuks hagejal eitava vastuse olemasolul järeldada vajadust

esitada selle kohta täiendavaid tõendeid.

44. Apellandi väide, et maakohus jättis arvesse võtmata hageja taotluse menetluse

peatamiseks või peatumiseks ei ole põhjendatud. Hageja taotluse lahendas maakohus

07.11.2016 kirjaliku määrusega, põhjendades oma seisukohta taotluse rahuldamata

jätmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus taotluse lahendamisel

menetlusõiguse norme rikkunud.

45. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid

kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse osas. Ringkonnakohus on seisukohal,

et apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide maakohtule on põhjendamatu. Kostja esitas

maakohtule menetluskulude nimekirja 24.09.2016. 11.10.2016 määrusega määras

maakohus tähtajad menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastamiseks. Asjas ei

nähtu, et hageja esitas tähtajaks või hilinenult kostja menetluskulude nimekirjale

seisukoha.

46. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtule on antud

kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks

menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude

põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas

tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, arvestades

vaidluse olemust, lepingulise esindaja poolt kostja esindamiseks kulutatud ajamahtu

ning esindaja tunnitasu suurust, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, mõistes

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks esindaja tasu kokku summas 1750

eurot.

Menetluskulude jaotus

47. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud kostja

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad

tema enda kanda.

48. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud

ringkonnakohtus esindaja tasust vastuse koostamiseks kokku 800 eurot, ühe tunni hind

100 eurot ja istungil osalemise kulu tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

kostja lepingulise esindaja kulud vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 800 euro

ulatuses on ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuses tugines hageja jätkuvalt samadele

väidetele töölepingu olemasolu kohta nagu maakohtus, mistõttu eelduslikult kulus

kostja esindajal apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks vähem aega, sest poolte

vahelise vaidluse olemus oli juba teada. Kuna aga apellatsioonkaebuses tõi hageja

esile konkreetsed tõendid, mida maakohus hageja arvates valesti hindas, siis neid

väiteid tuli kostja esindajal analüüsida. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud

ajakuluks apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on 5 tundi. Seega on

põhjendatud esindaja tasu summas 500 eurot. Põhjendatud kuluks oli ka istungil

osalemise kulu. Protokolli kohaselt oli istungi ajaks 25 minutit. Seega moodustab

kostja esindaja põhjendatud kulu istungil osalemise ees summa 41,70 eurot. Kokku

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 541,70 eurot ja vastavalt kostja taotlusele

viivis menetluskulude tasumise viivitamise korral.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

9(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-16379