3-16-2022/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-2022

Otsuse kuupäev

30. juuni 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sihtasutuse Narva Linna Arendus kaebus Maksu- ja

Tolliameti 14.07.2016.a otsuse nr 12.2-3/013836-14

tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - sihtasutus Narva Linna Arendus, esindaja Igor

Sumarok

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse algatamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 31.07.2017. Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) kohustas 14.04.2014.a maksuotsusega nr 12.2-

3/13836-13 (tl 21-29, edaspidi maksuotsus) sihtasutust Narva Linna Arendus tasuma

täiendavalt käibemaksu 19 828 eurot. Maksukohustus tekkis seetõttu, et kaebajal ei olnud

õigust maha arvata sisendkäibemaksu Äkkeküla matka- ja loodusraja rajamise, hooldamise ja

avamisürituse korraldamise eest kaebajale esitatud arvete alusel. MTA leidis, et Äkkeküla

matka- ja loodusrada on tasuta avalikus kasutuses, seda ei kasutata ettevõtluses ega

maksustatava käibe tarbeks ja seetõttu puudus kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus. Lisaks on tegemist spordirajatisega, mida lõpptulemusena kasutavad füüsilised isikud

ning sihtasutuse poolt füüsilisele isikule osutatavat spordirajatise kasutamise teenust ei

maksustata käibemaksuga olenemata sellest, kas seda osutatakse ettevõtluse käigus või mitte.

2. Sihtasutus Narva Linna Arendus esitas 06.07.2016.a MTA-le taotluse maksuotsuse

kehtetuks tunnistamiseks (tl 30-34). Kaebaja tugines Riigikohtu 25.04.2016.a otsusele asjas 3-

3-1-10-16. Kaebaja leidis, et maksuotsus on tulenevalt eelnimetatud Riigikohtu otsuse

seisukohtadest õigusvastane ning Riigikohtu otsuses väljatoodu on käsitletav uue asjaoluna,

mis peaks kaasa tooma maksuotsuse kehtetuks tunnistamise.

3. MTA tegi 14.07.2016.a otsuse nr 12.2-3/013836-14 (tl 6, edaspidi vaidlustatud otsus),

millega ta keeldus maksuotsust kehtetuks tunnistamast. Uueks asjaoluks ei loeta õigusnormi

tõlgenduse muutumist. Riigikohtu selgitavad ja tõlgendavad seisukohad ei saa tagasiulatuvalt

mõjutada juba jõustunud maksuotsuse kehtivust. Lisaks erinevad kaebajale maksu määramise

asjaolud märkimisväärselt viidatud otsuses käsitletutest, kuna kaebaja puhul oli tegemist

kaupade ja teenuste soetamisega avalike huvide rahuldamiseks.

4. Sihtasutus Narva Linna Arendus esitas 15.08.2016.a vaidlustatud otsusele vaide. MTA

jättis 08.09.2016.a vaideotsusega vaide rahuldamata. Vaideotsus toimetati kaebajale kätte

09.09.2016 (tl 40).

5. Sihtasutus Narva Linna Arendus esitas 10.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse

vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes (tl 2-4).

Kaebaja leidis, et lahendi 3-3-1-10-16 puhul ei ole tegu ainult õigusnormide tõlgendamisega.

Otsuses analüüsitakse MTA seisukohti analoogse juhtumi puhul. Riigikohtu seisukohad

võimaldavad maksuotsuse kehtetuks tunnistamist.

Uueks asjaoluks on Riigikohtu seisukoht, et mittetulundusühingu, sihtasutuse või avalik-

õigusliku juriidilise isiku õiguslik vorm iseenesest ei saa välistada või piirata

sisendkäibemaksu mahaarvamist ning teistes õigusaktides sisalduvad "ettevõtluse", "ettevõtja"

või "majandustegevuse" definitsioonid ei ole käibemaksuseaduse tõlgendamisel asjakohased.

Käibemaksuseaduse mõistes võib ettevõtlusega tegemist olla ka siis, kui puudub kasumi

teenimise eesmärk. Isik, kes kasutab soetatud kaupu ja saadud teenuseid uute kaupade või

teenuste tootmiseks, ei tohi muutuda käibemaksukoormuse kandjaks. Ka rahalise toetuse

saamine iseenesest ei saa olla sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piiravaks asjaoluks.

Kaebaja esitas taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

maksukorralduse seaduse (MKS) § 101 lg 1 p 5, mille järgi maksuotsust ei saa muuta või

kehtetuks tunnistada haldusmenetluse seaduse (HMS) 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel.

Kaebaja soovib tugineda HMS § 65 lg 1 ja 3. Kaebaja arvates rikub tema õigusi see, et

maksuotsust ei saa kehtetuks tunnistada samadel alustel muude haldusaktidega. See välistab

kaebaja kaitse riigivõimu omavoli eest.

6. Vastustaja palus oma 25.11.2016.a vastuses (tl 18-19) jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei vaidlustanud maksuotsust ja see jõustus. Kaebajal oli võimalus pärast maksuotsuse

saamist pöörduda oma õiguste kaitseks vaidega MTA või kaebusega halduskohtu poole,

nõudes maksuotsuse tühistamist. Vaide või kaebuse esitamisel oleks maksuotsuses käsitletud

õiguslikud ja faktilised asjaolud saanud vaidemenetluses või kohtumenetluses hinnangu just

eelnimetatud maksuotsuses käsitletud konkreetsete asjaoludega seoses.

Riigikohtu lahend ei ole uueks asjaoluks, mis tingiks maksuotsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise. Viidatud lahend on tehtud teise maksukohustuslase kohta ning kaebaja

maksustamise aluseks olevad asjaolud ei ole analoogsed selles lahendis käsitletutega.

Vastustaja seisukoht on kooskõlas MKS seletuskirjaga ja kohtupraktikaga. Ka teistmise

(HKMS § 240) aluseks ei ole teises kohtuasjas ja teiste menetlusosaliste suhtes tehtud

kohtulahend.

Kaebaja välja toodud väidetavad seosed Riigikohtu lahendi ja kaebaja suhtes koostatud

maksuotsuse vahel ei oma tähendust kaebuse eseme osas. Vaidlus on selles, kas MTA-l on

kohustus käsitleda kaebajat mitte puudutavas kohtuasjas jõustunud kohtulahendit MKS § 102

lg 1 p 2 sätestatud uue asjaolu või tõendina.

Vastustaja vaidles vastu ka kaebaja taotlusele põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks.

Kohtu seisukoht

7. Praeguses kohtuasjas ei vaielda punktis 1 nimetatud maksuotsuse õiguspärasuse üle.

Vaidlus toimub selle üle, kas vastustaja õiguspäraselt keeldus maksuotsuse kehtetuks

tunnistamisest uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu.

MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue

asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi

hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

8. Kohus nõustub vastustajaga, et MKS § 102 lg 1 nimetatud asjaolu all tuleb mõista faktilist

asjaolu, mis mõjutab maksukohustuse olemasolu või selle suurust. Iga maksukohustus rajaneb

elulistel asjaoludel. Käibemaksukohustuse puhul on sellisteks asjaoludeks majandustehingu

toimumine ja tunnused, tehingu poolteks olevaid isikuid iseloomustavad tunnused jne.

Nendest asjaoludest sõltub, kas maksukohustuse aluseks olev õigusnorm on kohaldatav ehk

kas ja milline maksukohustus isikul tekib. Kui pärast maksu määramist ilmneb, et asjaolud on

arvesse võetud valesti (sh on uute tõendite põhjal tõendatud mõni asjaolu, mis varem

tõendatud ei olnud), siis on MKS § 102 lg 1 alusel võimalik maksukohustuse määramine

ümber vaadata.

Maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehel

www.riigikogu.ee) on öeldud, et MKS § 102 on mõeldud asjaolu või tõendit, mis oli

maksuotsuse tegemise ajal olemas, kuid ei olnud maksuhaldurile teada. Tegemist on asjaolu

või tõendiga, millest ilmneb, et maksukohustus ei ole maksuotsuses määratud kindlaks

sellises ulatuses, nagu ta peaks olema vastavalt seadusele. Nendeks asjaoludeks võivad olla

näiteks õigussuhted, millest maksuhaldur polnud varem teadlik (nt üürisuhe). Uuteks

asjaoludeks ei loeta õigusnormide tõlgenduste muutumist.

Ka Riigikohus on öelnud, et uue asjaoluna ei saa käsitleda halduspraktika või õigusakti

tõlgenduse muutumist (lahendid 3-3-1-6-04 p 18, 3-3-1-7-04 p 16).

9. Kaebaja ei tugine sellele, et on ilmnenud mõni uus faktiline asjaolu, mille arvesse võtmise

korral tuleks tema suhtes teha teistsugune maksuotsus. Kaebaja väitel tuleks Riigikohtu

lahendi 3-3-1-10-16 põhjendusi arvestades muuta maksuotsuse tegemisel arvesse võetud

asjaoludele antud õiguslikku hinnangut ehk õiguse kohaldamist. Sellist võimalust

maksuseadused ette ei näe ja sellise võimaluse sissetoomine maksuseadusesse ei oleks ka

mõeldav. Õiguslikud seisukohad ja tõlgendused on pidevas muutumises ja arengus. Kui iga

uudse lähenemise või tõlgenduse ilmnemisel tuleks tagasiulatuvalt üle vaadata kõik

maksuotsused, siis tekiks õiguslik ja majanduslik kaos.

Kaebajal oli samaväärselt kohtuasja 3-3-1-10-16 kaebajaga võimalus nõuda halduskohtule

esitatava kaebusega maksuotsuse tühistamist ning esitada oma õiguslikud põhjendused ja

seisukohad selles vaidluses. Kaebaja seda ei teinud.

10. Viidatud Riigikohtu lahend ei ole käsitletav ka asjas ilmnenud uue tõendina. Tõendid

esitatakse faktiliste asjaolude tõendamiseks (HKMS § 38 lg 1 p 8). Kaebaja tugineb viidatud

lahendile kui õiguslikule seisukohale.

11. Kohus märgib lisaks, et kohtuotsus ei ole haldus- või maksuõiguses otsene õiguse allikas.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 ja 2 alusel on jõustunud kohtuotsus

kohustuslik menetlusosalistele, haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise osas kehtib

kohtuotsus kõigi isikute kohta. Eeltoodud sättes nimetatud kohtuotsuse all mõeldakse otsuse

resolutsiooni.

Arusaadavalt tuleks seada eesmärgiks õiguse võimalikult ühetaoline kohaldamine kõigi Eesti

õigusruumi kujundavate isikute, sh haldusorganite ja kohtute poolt. Seepärast on õige pöörata

tähelepanu olemasolevale kohtupraktikale, sh kohtuotsuste põhjendustele, ja püüda sellega

arvestada. See ei tähenda aga seda, et kolmanda isiku suhtes tehtud kohtuotsuses sisalduvad

õiguslikud seisukohad oleksid haldusorganile kohustuslikud. Sellist tähendust ei ole antud ka

Riigikohtu lahenditele.

12. Kuna kohtuotsuses, sh Riigikohtu otsuses sisalduvatel õiguslikel põhjendustel ei ole

tagasiulatuvat mõju, siis ei saa praeguses asjas kohaldada ka MKS § 103 lg 1 p 2, mis

võimaldab maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu.

Lisaks on ka eelnimetatud sündmuse all mõeldud faktilisi asjaolusid mõjutavat sündmust,

eelviidatud seletuskirja järgi näiteks lepingu kehtetuks tunnistamist või tehingu tühisuse

ilmnemist.

13. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et isegi kui Riigikohtu lahendis 3-3-1-10-16 toodud

õiguslikud seisukohad oleksid maksuotsuse tegemise ajal olnud teada, ei oleks need praeguses

asjas kohaldatavad.

Viidatud lahendis vaieldi selle üle, kas kulutused, millega seoses maksukohustuslane

sisendkäibemaksu maha arvas, tehti täies ulatuses maksustatava käibe (ettevõtluse) tarbeks

või olid need ettevõtlusega seotud ainult osaliselt. Praeguses asjas tugines MTA sellele, et

kaebajal puudus üldse Äkkeküla matka- ja loodusrajaga seotud käive ning seda rajatist ei

kasutatud ettevõtluses. Kui kaup või teenus ei ole soetatud maksustatava käibe või

ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks, siis ei saa käibemaksuseaduse § 29 lg 1

alusel sisendkäibemaksu maha arvata olenemata sellest, millises õiguslikus vormis

maksukohustuslane tegutseb.

Kohaldatavad ei oleks ka viidatud lahendi seisukohad toetuse kasutamise osas. Ekslik on

kaebaja väide, et MTA põhjendas sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist asjaoluga, et

kaebaja sai põhivara parandamiseks keskkonnaprogrammi raames rahalist toetust. MTA

tugines maksuotsuses mitte toetuse saamise faktile, vaid sellele, et kaebaja ei taotlenud toetust

kui isik, kes soovib toetust kasutada ettevõtluse huvides, sellise isiku omafinantseering pidi

olema vähemalt 50 %. Kaebaja taotles toetust omafinantseeringuga 10 %. MTA tugines sellele

asjaolule, et tõendada oma väidet, et kaebajal puudus algusest peale kavatsus kasutada matka-

ja loodusrada ettevõtluses.

14. Kokkuvõttes jätab kohus eeltoodud põhjustel kaebuse rahuldamata.

15. Kaebaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 101 lg 1 p 5, kuna

kaebaja soovis HMS § 65 lg 1 ja 3 kohaldamist. HMS § 65 lg 1 sätestab, et haldusakti, mis

andmise ajal oli õigusvastane, võib isiku kasuks tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka

tagasiulatuvalt. HMS § 65 lg 3 alusel tuleb kestvalt õigusi piirav haldusakt isiku taotlusel

tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates, kui langeb ära haldusakti andmise alus

õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu.

HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu

õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. See tähendab, et kohus

saab kontrollida kohaldatava õiguse vastavust põhiseadusele ainult siis, kui normi, mille

põhiseadusvastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist taotletakse, peab asja sisuliseks

lahendamiseks kohaldama.

HMS § 65 lg 3 ei puutu praeguse asja lahendamisel üldse asjasse, kuna nii maksuotsus kui ka

vaidlustatud otsus on ühekordsed, mitte isiku õigusi kestvalt piiravad (jätkuva iseloomuga)

haldusaktid. See, et kohaldada ei saa HMS § 65 lg 1, ei oleks kohtul takistanud vaidlustatud

otsuse tühistamist, kui kaebaja väide uute asjaolude ilmnemise kohta oleks kinnitust leidnud.

Ka MTA oleks olenemata HMS § 65 lg 1 kohaldatavusest saanud maksuotsuse kehtetuks

tunnistada MKS § 102 lg 1 alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole oluline, kas MKS § 101 lg 1 p 5

oleks lubanud kaebaja viidatud haldusmenetluse seaduse sätteid kohaldada. Kuna vaidlustatud

norm ei ole asja lahendamisel kohaldatav, ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamise taotlus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata.

Menetluskulud

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab

kohus menetluskulud välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik