2-16-3217/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-3217

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

NORR11 Baltics OÜ avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.04.2017 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): NORR11 Baltics OÜ

(pankrotis) (registrikood 12265577, asukoht Pakase 37,

10618 Tallinn), lepinguline esindaja Ervin Nurmela (e-

post: XXX)

Vastustaja: pankrotihaldur Magnus Braun (e-post:

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 19.04.2017 määrus jätta muutmata.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 05.12.2016 määrusega kuulutati välja NORR11 Baltics OÜ pankrot.

Määruse lk 4 kolmanda lõigu viimases lauses on maakohus märkinud, et kuna

võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot

välja kuulutada.

2. NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) esitas määruse peale 20.12.2016 määruskaebuse,

täpsustas seda 22.02.2017 ning palub hinnata kohtumääruse põhjendusi ja tühistada

maakohtu määrust osas, milles kohus leidis, et võlgnikul on vara, millest katta

pankrotimenetluse kulud.

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

3. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab võlgnik maakohtu määruse põhjendused ning

leiab, et kohus on ekslikult määruses leidnud, et võlgnikul on vara, millest katta

pankrotimenetluse kulud, mistõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnik ei

vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu. Kohtu poolt pankroti väljakuulutamiseks

kasutatud põhjendus on ilmselgelt ekslik. Ajutine haldur on aruandes jõudnud

järeldusele, et võlgnikul puudub vara, millega saab läbi viia pankrotimenetlust. Kohtu

järeldus läheb vastuollu pankrotimenetluses kogutud ja esitatud materjalidega.

Võlgnik leiab, et ajutine haldur ja kohus on tuvastanud, et võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

Maakohtu määrus

4. Harju Maakohus tegi 19.04.2017 määruse, millega parandas Harju Maakohtu

05.12.2016 kohtumääruses lk 4 kolmanda lõigu viimases lauses esineva vea ning

sõnastas kohtumääruse lk 4 kolmanda lõigu viimase lause järgmiselt: „Võlgnikul

puudub vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, kuid sellele vaatamata peab kohus

põhjendatuks võlgniku pankroti välja kuulutada“.

5. Määruse põhjenduste kohaselt kohus möönis, et on ekslikult 05.12.2016 määruse lk 4

kolmanda lõigu viimases lauses märkinud, et kuna võlgnikul on vara, millest katta

pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Tegelikult peab

kõnealune lause olema sõnastatud järgmiselt: „Võlgnikul puudub vara, millest katta

pankrotimenetluse kulud, kuid sellele vaatamata peab kohus põhjendatuks võlgniku

pankroti välja kuulutada.“

6. Kohus leidis, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtumääruse sisu.

Kohus on võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtunud PankrS § 29 lg 2, leides, et

käesoleval juhul tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ning edasise

pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara

tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ning vajadusel

vastavad nõuded esitada. Kohus selgitas, et pankroti väljakuulutamine või

pankrotimenetluse raugemine on kohtu diskretsioonotsus, mis sõltub iga konkreetse

pankrotimenetluse asjaoludest. Käesoleval juhul pidas kohus põhjendatuks võlgniku

pankrot välja kuulutada, hoolimata sellest, et võlgnikul puudub vara, millest katta

pankrotimenetluse kulud.

7. Kohus lähtus vigade parandamisel TsMS § 447 lg 2 ja 463 lg 2.

Määruskaebus

8. Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus maakohtu määruse

tühistada ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.

9. Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et kohus ei saanud 19.04.2017 kohtumäärusega

parandada 05.12.2016 kohtumääruses esinenud sisulist viga. Kohtu poolt 05.12.2016

kohtumääruses märgitud vea puhul

ei olnud tegemist ebatäpsuse või

kirja/arvutusveaga, mida saaks TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, vaid tegemist oli

kohtu eksimusega, mis mõjutas või võis mõjutada lahendi sisu.

10. TsMS § 447 lg 1 kohaselt pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud

kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei luba kohtuvigade parandamise määrusega

parandada kohtumääruse põhjendusi, mis mõjutavad otsuse sisu.

11. Kohtu 19.04.2017 vigade parandamise määrusest nähtub, et kohus lähtus võlgniku

pankroti väljakuulutamisel mitte asjaolust, et võlgnikul on vara, millest katta

pankrotimenetlus kulud, vaid tegelikult PankrS § 29 lg-st 2. Vastav asjaolu ei nähtu

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

05.12.2016 kohtumäärusest. Kohus ei saa kohtumäärust tagantjärgi põhjendada ega

kohtumääruse põhjendusi tagantjärgi muuta.

12. Kohtu poolt kohtulahendini jõudmine peab olema jälgitav ja kontrollitav. Kohtu poolt

kohtulahendi tegemise põhjenduste muutmine kohtuvigade parandamise teel ei ole

lubatav, kuna siis ei ole enam kontrollitav, millistest asjaoludest kohus kohtulahendit

tehes tegelikult lähtus. Käesoleval juhul oli 05.12.2016 kohtumääruses esinenud viga

sisuline, mis võlgniku arvates mõistliku hinnangu kohaselt mõjutas kohtulahendi

tulemust.

Menetluse edasine käik

13. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis seisukoha saamiseks

pankrotihaldurile.

14. Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei

vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 sätestatust on

pankroti väljakuulutamise määrus kohustuslik üksnes resolutsiooni osas. Arvestades,

et määruse tühistamine ei tooks kaasa muutusi pankroti väljakuulutamise määruse

resolutsioonis - ehk võlgniku pankrot jääks välja kuulutatuks – ei riiva määrus kaebuse

esitaja õigusi. See, et kohus on hiljem osaliselt põhjendust muutnud, ei riku

määruskaebuse esitaja õigusi. Muudatus ei ole kaasa toonud uusi õiguslikke tagajärg.

15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis vastavalt TsMS § 663

lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

16. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited

ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

17. Määruskaebuse esitaja on iseenesest õigesti viidanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik

ei luba kohtuvigade parandamise määrusega parandada kohtumääruse põhjendusi, mis

mõjutavad otsuse sisu. Samas on kaebaja eksinud TsMS § 447 lg 2 tõlgendamisel.

18. Riigikohus on lahendis 3-2-1-86-10 selgitanud, et: „TsMS § 447 lg-s 2 toodud otsuse sisu

mõiste ei kattu TsMS §-s 442 toodud otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam. TsMS

§ 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis kohtu märgitud

otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb

selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada.

Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et TsMS

§ 447 lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks. Ei saa pidada

põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata aja jooksul pärast kohtulahendi

jõustumist muuta selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused.“

(p 17).

19. Seega, kuigi TsMS § 442 lg 1 kohaselt loetakse otsuse sisuks ka selle põhjendav osa,

mõistetakse vigade parandamise kontekstis TsMS § 447 lg 2 tulenevalt otsuse sisuna

ainult kohtuotsuse resolutsiooni. Maakohus ei ole vigade parandamise käigus aga

pankrotimääruse (05.12.2016 kohtumäärus) resolutsiooni muutnud. Eeltoodust tulenevalt

ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et maakohtu poolne vigade parandamine

mõjutab pankrotimääruse sisu. Tegemist on olnud ilmse ebatäpsuse parandamisega, mida

maakohus võis teha.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

20. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, nagu oleks maakohus vigade parandamise

käigus tagantjärgi muutnud pankrotimääruse põhjendusi. Vaidlustatud määrusest nähtub,

et maakohus on vigade parandamisel pidanud vajalikuks täiendavalt selgitada, millest

kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtus. Maakohus on õigesti märkinud, et

tegemist on kohtu diskretsioonotsusega, mis sõltub konkreetse pankrotimenetluse

asjaoludest.

21. Võlgnik on määruskaebuses rõhutanud, et ei vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu, kuid

on leidnud, et maakohtu viga võis mõjutada kohtulahendi tulemust.

22. Ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud väitega nõustuda ei saa. Pankrotimääruse

põhjendustest nähtuvalt on kohtu hinnangul olukorras, kus ajutisele pankrotihaldurile ei

ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, põhjendatud pankrotihalduril

edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses

esinevad vara tagasivõitmise ja -nõudmise ning muude nõuete esitamise võimalused ja

vajadusel esitada vastavad nõuded, samuti, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud

oma kohustusi, mille tagajärjel muutus võlgnik maksejõuetuks ning kas võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo

tunnustega teod.

23. Seega ei ole maakohus pankroti väljakuulutamist põhjendanud ainuüksi sellega, et

võlgnikul on vara ning asjaolu, et kohus pankrotimenetluse kulude katmiseks vajaliku

vara olemasolule viidates määrust põhjendades eksis, ei väära pankroti väljakuulutamist.

Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 29 võimaldab kohtul kaaluda, kas esitatud

asjaolude põhjal lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu või

pankrot välja kuulutada ja lasta pankrotihalduril täiendavalt kontrollida vara

tagasivõitmise, tagasi nõudmise ning juhtorgani liikme vastu nõude esitamise võimalusi.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

4(4)