3-15-1406/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1406

Haldusasi

RH kaebus Mustjala Vallavolikogu 24. aprilli 2015. a

otsuse nr 19 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2016. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – RH

Vastustaja – Mustjala vald, esindaja Ilmar Pungar

Menetluse alus ringkonnakohtus

RH apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RH apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2016.

a otsus haldusasjas nr 3-15-1406 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. juulil 2017

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-1406

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustjala Vallavolikogu algatas 30.08.2013 otsusega nr 15 Panga küla Seebilõuka

detailplaneeringu (planeeringuala katastritunnus 48301:006:0516, pindala 7,0 ha), mille

eesmärkideks on:

–

ajaloolise väikesadama taastamine maismaale sadamabasseini ja sildumiskai rajamise,

sadamakaile juurdepääsuks rannavalli avamise ning väikesadama ja sellele juurdepääsu

kindlustamiseks vajaliku lainemurdja või plastpontoonidel silla rajamise teel;

–

faarvaatri korrastamine ning väikesadama teenindamiseks vajalikele ehitistele

asukohtade ja projekteerimistingimuste määramine;

–

supluskoha, telkimiskoha ja külaväljaku asukohtade ning nende juurde vajalike ehitiste

asukohtade ja projekteerimistingimuste määramine;

–

lisasihtotstarvete määramine;

–

vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku esitamine.

Samas otsustas volikogu mitte algatada Panga küla Seebilõuka detailplaneeringu

keskkonnamõju

strateegilise

hindamise

(KSH)

koostamist,

kuna

strateegilise

planeerimisdokumendi koostamine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja selle

elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju tegevuskoha keskkonnataluvusele, ei

põhjustata keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara, ei rikuta looduskaitseseaduse (LKS) §-s 34 toodud ranna kaitse

eesmärke. Kui ajaloolise väikesadama ehitamine toimub maismaale selle süvendamise ja

lainemurdja rajamise teel, tuleb ehitusprojektile teostada keskkonnamõjude hinnang.

Otsuse põhjenduste kohaselt on planeeringuala Mustjala valla munitsipaalomandis ja selle

sihtotstarve on üldkasutatav maa. Maa-ala on hõlmatud Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011

otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringuga, mille kohaselt on

planeeringuala reserveeritud puhkealaks hoonete ja paadisilla ehitamise õigusega. Asukoha

tõttu omab valla rannik suurt mereturismialast potentsiaali, milleks tuleb taastada ja

korrastada väikesadamad. Maa-alal asusid enne 1940. a paadikuurid, soolakuurid,

kalasuitsutuskohad ja lautrid. Seebilõuka maaüksuselt oleks võimalik paatidega tutvustada

Panga panka merelt ning anda külastajatele võimalus tutvuda nii praeguse kui ka kunagise

rannaküla eluga. Veel 1965. a-l oli Pangal ajaloolises Seebilõuka sadamas kokku 11 suuremat

ja väiksemat kalapaati 33 kaluriga. Tänaseks on sadama kohal Saarte Teedevalitsuse poolt

nõukogude perioodil kaevatud suur kruusakarjäär, mille keskel kõrgemal asuval kohal küla

Rannamaja. Kruusakarjääri on kavas rajada sadamabassein ning selle süvendamisel saadud

kruusaga täita osaliselt olemasolev karjäär. Planeeringualal ei paikne kaitsealuseid taimeliike

ega looduskooslusi, tegemist on valdavas osas suletud kruusakarjääriga ning piirnev rannaala

on kivine ja roostikuvaba. Avaliku huvi objektiks on juurdepääs merele, võimalus kasutada

ranna puhkevõimalusi ning säilitada sellel asuv loodus- ja kultuuripärand. Planeeritud

tegevused on suunatud väljakujunenud maakasutuse taastamiseks rannal. 2005. a

jaanuaritormi ajal ulatusid lained rannavalli harjani ja planeeringualal asuvad madalamad

karjäärialad täitusid veega. Selle kogemuse põhjal on võimalik sadamakai rajada endise

karjääri maaosale ning süvendamisel saadud kruusaga täita alad, mis võiksid osutuda tormide

ajal üleujutatuks. Samas tuleb arvestada, et planeeringuala on avatud põhjakaare tuultele ja

rannavalli rajatud sissesõidutee kasutamine ei ole mõeldav ilma lainemurdja rajamiseta.

3-15-1406

3(8)

2. Mustjala Vallavolikogu võttis 10.10.2014 otsusega nr 28 Panga küla Seebilõuka

detailplaneeringu vastu ja suunas selle avalikule väljapanekule.

3. Mustjala Vallavolikogu kehtestas 24.04.2015 otsusega nr 19 Panga küla Seebilõuka

detailplaneeringu (Klotoid OÜ töö nr 08-0214). Planeeringuga on nähtud ette kahe krundi

moodustamine: Seebilõuka (4,87 ha) ja Seebilõuka sadama (2,18 ha). Seebilõuka krundile on

planeeritud külaväljak (sh laululava, käimlad, lipuvardad, kiiged, lõkkeplats), haagissuvilate

parkla (sh käimlad), telkimisala, rannaala (sh riietuskabiinid, vetelpäästetorn, teisaldatav

ujuvsild, käimlad), mänguväljakud (sh rannavolle väljak, lastele mõeldud atraktsioonid).

Lubatud hoonete maksimaalne arv krundil on 8, suurim lubatud ehitusalune pind 224 m2,

maksimaalne korruselisus 1. Juurdepääs olemasoleva juurdepääsutee kaudu Pahapilli–Panga

teelt. Juurdepääsutee laiendusena on planeeritud kaks parklat ca 29 sõiduauto kohaga.

Seebilõuka krunt on avaliku kasutusega ala ja piirdeid krundile ei kavandata. Madalamad alad

on lubatud täita kuni ümbritseva maapinna kõrguseni, maa-ala puhastada võsast, metsaalad

säilitada ja korrastada. Seebilõuka sadama krundile on planeeritud sadamabassein,

lainemurdjad, kai, slipp, parklad, sadamahoone, külakeskus, võrgukuurid (sh merepääste

tehnika hoidmiseks), käimlad, prügimaja. Lubatud hoonete arv krundil on 4, suurim lubatud

ehitusalune pind 450 m2, maksimaalne korruselisus 1 + katusekorrus (hoone kõrgus kuni 7,5

meetrit). Juurdepääs olemasoleva juurdepääsutee kaudu Pahapilli–Panga teelt. Krundile on

kavandatud kaks parklat: kai ääres ca 8 kohaga ja hoonete kõrval ca 40 sõiduauto kohaga.

Sadama ala piirata läbipaistva võrkaiaga. Madalamad alad on lubatud täita kuni ümbritseva

maapinna kõrguseni. Maa-ala puhastada võsast, metsaalad säilitada ja korrastada.

Planeeringuala piirinaabritele ja huvitatud isikutele (sh RH-le) saadeti detailplaneering

arvamuse andmiseks 29.10.2014 kirjaga nr 7-1.2/455. Detailplaneeringu avalik väljapanek

toimus 17.11.2014–15.12.2014. Avaliku väljapaneku ajal laekus detailplaneeringu lahenduse

kohta üks vastuväiteid sisaldav e-kiri Suurekivi maaüksuse omanikult RH-lt, kes oli

seisukohal, et detailplaneering vähendab oluliselt temale kuuluva kinnistu väärtust, sest

rajatavate ehitistega takistatakse vaadet merele ja juurdepääsu mere äärde, samuti lõhutakse

pikas ulatuses ajalooliselt väljakujunenud rannavall. Vastuseks RH vastuväidetele pidas vald

vähetõenäoliseks, et sadama alale rajatavad ehitised takistaksid vaadet ca 400 meetri

kauguselt elamualalt merele. Planeeringuala hõlmab peamiselt endise kruusakarjääri ala, kus

looduslik pinnas on rikutud. Sadamaalal asub olemasolev lautrikoht ja tuvastatavad on

kunagise kai jäänused. Rannavall on planeeritud läbi kaevata ja rajada sellest sisemaa poole

sadamabassein.

Tegemist

on

kehtivas

külade

üldplaneeringus

kokkulepitud

arendustegevusega. Planeeringuala on mõeldud avalikuks kasutuseks kõigile, välja arvatud

Seebilõuka sadama ala, millele seatavad piirangud on vajalikud turvalisuse ja ohutuse

tagamiseks (läbipaistev võrkaiast piire on planeeritud ainult sadamarajatiste ümber).

Planeeringuala korrastamine on Panga panga väärtusliku maastiku huvides. Keskkonnaamet

andis 12.12.2014 kirjaga nr HLS 14-9/14/23995-2 nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Seebilõuka maaüksusel Seebilõuka sadama krundi kogu ulatuses ja

Seebilõuka krundile planeeringus kavandatud ehitiste (laululava, käimlad, lipuvardad, kiiged,

lõkkeplats) ulatuses. Keskkonnaamet leidis, et kuigi planeeritud tegevus kahjustab vähesel

määral ala looduslikke kooslusi, siis ei ole mõju oluline, sest piirkonnas on tugev inimmõju.

Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud külade üldplaneeringu

menetlemisega üheaegselt menetleti ka selle KSH-d, mille tulemusena leiti, et kavandatud

eesmärkide elluviimisest ei tulene nähtavaid olulisi keskkonnaprobleeme. Korrastatud naabrus

ja seal olemasolevad võimalused annavad RH kinnistule lisandväärtust, mitte ei vähenda seda.

Vastavalt Saare maavanema 26.03.2015 kirjas nr 12-2/15-80-4 tehtud tähelepanekutele on

parandatud ja täiendatud Panga küla Seebilõuka detailplaneeringu materjale selliselt, et on

3-15-1406

4(8)

lisatud ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Seebilõuka sadama krundi maakasutuse osas

puhkealast (P2) sadamate ja nende laiendamiseks ning teenindamiseks vajalikuks alaks (T1)

ning üldplaneeringuga puhkealale lubatud paadisild asendati väikesadamaga.

4. RH esitas 03.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavolikogu

24.04.2015 otsuse nr 19 tühistamiseks. Kaebajale kuuluv Suurekivi kinnistu (registriosa nr

1276534, pindala 11,51 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) piirneb planeeringualaga ja

detailplaneeringu algatamisest teavitati kaebajat enam kui aasta hiljem. Kaebajat ei ole

planeeringumenetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Detailplaneeringu algatamise otsuses

esitatud väited ajaloolise sadamakoha kohta ei vasta tõele ning tegelikult tahetakse ehitada

jahisadam koos hotelliga. Eesti Vabariigi 1920.–1930. aastate kartograafiliste kaartide peal

n-ö maasisest sadamat ei olnud. 2005. a tormi puhul ei suutnud isegi mitme meetri kõrgune

kaldavall vältida üleujutust ning planeeringu kohaselt soovitakse kaldavall 100 meetri

ulatuses eemaldada just kaebaja kinnistu kohalt (ligi 50 m mererannast). Kui meri tõuseb,

ujutatakse kaebaja kinnistu üle. Avamere tõttu on lainemurdjat kavandatud kohta väga raske

rajada. Sadama taastamise asemel projekteeritakse uus sadam ja põhjendatud ei ole

keskkonnamõjude strateegilisest hindamisest loobumist.

5. Mustjala vald vaidles kirjalikus seisukohas kaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata. Vastustaja ei ole piiranud kaebaja võimalust planeeringumenetluses osaleda ja

teavitas RH 20.09.2013 e-postiga dokumentidega tutvumise võimalusest. RH on teavitatud

detailplaneeringu avalikest aruteludest, kuid kaebaja ei ole neil osalenud. Kaebaja kirjalikele

vastuväidetele on vaidlustatud otsuses vastatud. N-ö maasisese sadama rajamisega seonduvalt

on tegemist üldplaneeringu muutmisega ja kohustusega kaaluda KSH vajalikkust, mitte

kohustusega vastav hindamine teostada. Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsuses nr 15 on

KSH algatamist kaalutud ja selle mittealgatamist põhjendatud. Keskkonnamõju hindamine

tuleb ehitusprojektile teostada, kui väikesadama ehitamine toimub maismaale selle

süvendamise ja lainemurdja rajamise teel. Üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise põhjenduste

kohaselt asendati üldplaneeringuga puhkealale lubatud paadisild väikesadamaga, kuna

asukoht on põhjatuultele avatud ja paadisilla rajamine oleks ehituslikult keeruline ning selle

kasutamine

riskantne.

Tegemist

on

üksnes

üldplaneeringus

lubatud

sihtotstarbe

täpsustamisega. Üldplaneeringuga kavandatud paadisilla asemel rajatakse merre lainemurdja,

mis kaitseb n-ö maasisest sadamakaid lainetuse eest. Detailplaneeringu tugiplaanilt nähtuvalt

on rannavalli kõrgus ca 2 meetrit merepinnast ning planeeritava sadamakai alal on selle

kõrguseks ca 1 meeter. Saare maavanema 26.03.2015 kirjas nr 12-2/15-80-4 tehtud

tähelepanekute põhjal on detailplaneeringut täiendatud ning ka maavanem on pidanud kaebaja

vastuväiteid põhjendamatuteks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2016 otsusega RH kaebuse rahuldamata. Kaebus on

eelkõige esitatud kaebaja omandi kaitseks, sest kaebaja hinnangul võib rannavalli osalise

eemaldamisega kaasneda üleujutus tema kinnistul ning merevaate minetamise või

vähenemisega kahaneda tema kinnisasja väärtus. Kaebaja on vaidlustanud ka KSH algatamata

jätmist, kuid Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsus nr 15 ei ole praeguse vaidluse

esemeks. Isegi juhul, kui RH ei ole saanud kätte vastustaja 20.09.2013 kirjaga edastatud

teadet, oli ta detailplaneeringu kavandamisest teadlik hiljemalt 2014. aasta novembrist–

detsembrist, kuid ei ole siiski vaidlustanud Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsust nr 15.

Küsimus on eelkõige Mustjala Vallavolikogu 24.04.2015 otsuse nr 19 sisulises

õiguspärasuses. Vastustaja pädevuse, haldusakti vorminõuete ja selles viidatud õiguslike

aluste osas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust olnud. Detailplaneeringu kehtestamisel on

kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum ja selle kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg

3 kohaselt piiratud (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 19). Kohus saab

3-15-1406

5(8)

kontrollida kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei saa üldjuhul hinnata planeerimisotsustuste

otstarbekust. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui

see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsiooni

eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Praegusel juhul selliseid

asjaolusid ei ilmne ning vastustaja poolt välja toodud kaalutlusi ei saa pidada asjakohatuteks.

Kuna haldusorgan on piisava põhjalikkusega kaalunud nii avalikkuse huvi kui ka kaebaja

õiguste võimalikku riivet ning kohus peab põhjendusi üldjoontes asjakohasteks, ei ole nende

kordamine HKMS § 165 lg-st 2 lähtuvalt vajalik, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja soov

olemasoleva keskkonna (rannavall, vaade jne) säilimiseks ei ole subjektiivse õigusena kaitstav

väärtus (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22) ja isik peab arvestama

võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr

3-3-1-12-07, p 13). Rajatava sadama konkreetse asukoha väljaselgitamine on kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsus. Kaebajale on olnud tagatud ärakuulamisõigus ja vastustaja on

tema väiteid kaalunud mitmest aspektist ega ole rikkunud uurimispõhimõtet. Kõik

detailplaneeringu kehtestamisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud. Vaidlustatud

haldusaktis on põhjalikult motiveeritud, miks on kavandatud detailplaneeringu kehtestamine

vajalik ning millistele põhjendustele ja kaalutlustele tuginedes ei saa kaebaja seisukohti

arvestada. Haldusakti tühistamiseks ei ole alust ka juhul, kui mõni haldusorgani argument

oleks vaieldav. Keskkonnaamet ja mitmed teised riigiasutused on planeeringulahenduse

kooskõlastanud. Konkreetsed ehitustehnilised lahendused selguvad hiljem ega mõjuta

detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. RH palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada tema kaebus. Detailplaneeringu kohaselt piiratakse kogu sadama ala

traatvõrgust taraga, mis võtab kaebajalt võimaluse minna mere äärde. Praegune 5-6 meetri

kõrgune kaldavall eemaldatakse 100 meetri ulatuses ning sellega avatakse kaebaja kinnistu

tormituultele ja lainetele, mis kahjustab kinnistu väärtust ja muudab selle ilmastikunähtuste

poolt haavatavaks. Kõrge kaldavalli tagune ala on olnud külarahvale ujumiskohaks ja

puhkealaks. Detailplaneeringu algatamise otsuses on viidatud vaidlusalusel maa-alal enne

1940. aastat n-ö maasisese sadama olemasolule, mis ei vasta tegelikkusele. Kohtumenetluses

on vastustaja asunud väitma, et sadam rajati nõukogude perioodil. KSH mittealgatamist ei ole

sisuliselt põhjendatud, sest üldplaneering nägi ette üksnes paadisilla taastamist, mitte uue

paadisadama rajamist. Vastustaja väidetel rajatakse olemasoleva paadisilla asemele sadamale

vajalik lainemurdja, kuid see ei ole uue sadama asukohta arvestades võimalik, sest olemasolev

paadisild ei asu Seebilõuka sadama alal, vaid jääb selle piiridest välja. Planeeringu tegelik

eesmärk on rajada jahisadam. Kaebajat ei ole detailplaneeringu algatamisest informeeritud,

sest vastustaja 20.09.2013 kirja ei ole ta kätte saanud ning sai Seebilõuka detailplaneeringu

algatamisest teada alles 29.10.2014. Seega ei ole kaebajale olnud tagatud ärakuulamisõigus

alates menetluse algusest. Üldplaneering peaks määrama detailplaneeringu raamid, kuid

vastustaja soovib detailplaneeringuga muuta hoopis üldplaneeringut. Algse paadisilla

taastamise asemel on planeeritud uus sadam, kuid selle mõju keskkonnale on jäetud uurimata.

Halduskohus on jätnud poolte väidete kaalumisel tähelepanuta, et paljud valla esitatud väited

ei vastanud tõele.

8. Mustjala vald vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta

selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemalt esitatud

seisukohtade juurde.

3-15-1406

6(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et RH apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjäreldustes õige ja selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus.

10. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lg 6 kohaselt pidi kohalik

omavalitsus edastama teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala

kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja

naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise

päevast arvates. Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsuses nr 15 (tl 7-12; tl 59-61p) on

kooskõlas PlanS § 11 lg 2 p-s 3 ja § 12 lg-s 31 sätestatuga kohustatud vallavalitsust avaldama

teated Seebilõuka detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse kohta ning

panema nende kohta detailplaneeringualal vähemalt kuuks ajaks nähtavale kohale

informatsioonitahvli või -teatise. Asjakohased dokumendid on kooskõlas PlanS § 11 lg-ga 3

avaldatud 10.09.2013 ka valla veebilehel. Mustjala Vallavalitsuse 20.09.2013 e-kirjaga (tl 41-

43) edastatud teade planeerimismenetluse algatamise kohta on koostatud kolm nädalat pärast

planeeringu algatamise otsuse tegemist ehk PlanS § 12 lg-s 6 sätestatud tähtaega rikkudes.

Lisaks puuduvad tõendid, et kaebaja oleks selle kirja kätte saanud. Samas tuleb halduskohtuga

nõustuda, et isegi juhul, kui RH sai Seebilõuka detailplaneeringu menetlemisest esmakordselt

teada alles temale 30.10.2014 edastatud teatest (tl 52-54) Seebilõuka detailplaneeringu

vastuvõtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest Mustjala Vallavolikogu 10.10.2014

otsusega nr 28 (tl 62-65), ei saanud selline menetlusviga tingida asja ebaõiget otsustamist, sest

kaebajal on olnud võimalus esitada omapoolsed seisukohad planeerimismenetluse järgnevates

etappides (24.11.2014, 22.12.2014 ja 25.02.2015 – tl 28; tl 47-51) ning vastustaja on tema

vastuväidetele vastanud nii 17.12.2014 kirjas nr 7-1.2/493 (tl 55-58) kui ka 24.04.2015

otsuses nr 19 (tl 13-21). Apellant ei ole toonud välja ühtegi asjaolu või väidet, mida tal poleks

olnud võimalik planeerimismenetluse käigus esile tuua põhjusel, et tema kaasamine ei

toimunud kohe menetluse alguses.

11. Detailplaneeringu algatamisega ei määrata veel kindlaks kehtestatava planeeringu

lahendust, vaid sõnastatakse üksnes detailplaneeringu koostamise vajadus ja üldised

eesmärgid. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega (vt Riigikohtu

15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 27). Seebilõuka detailplaneeringu algatamise eesmärk on

olnud edendada juurdepääsu merele ning taastada külakeskus ja avardada puhkevõimalusi.

Need eesmärgid ei ole planeeringumenetluse käigus muutunud. Asjaolu, et detailplaneeringu

menetluses on ekslikult viidatud ajaloolise väikesadama taastamisele, kuigi kõnealuses kohas

on varasemalt asunud üksnes paadisild, ei oma planeeringu sisulise õiguspärasuse seisukohast

tähtsust, sest koostoimes Mustjala valla külade üldplaneeringu muutmise ettepanekuga

puudub õiguslik piirang, mis takistaks planeeringualal ka uue väikesadama rajamist.

12. PlanS § 1 lg 5 ja § 9 lg 12 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju

strateegiline hindamine kohustuslik, kui see on nõutav keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 järgi. Viidatud säte näeb ette, et

KSH tuleb koostada sellise detailplaneeringu puhul, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg-s

1 nimetatud tegevust või muud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. Täiendavalt

tuleneb KeHJS § 33 lg 2 p-st 1 kohustus vajaduse korral hinnata detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju ka siis, kui detailplaneeringuga muudetakse

üldplaneeringut (vt KeHJS § 33 lg 1 p 2 ja PlanS § 8 lg 9). KSH vajalikkuse üle otsustamisel

tuleb sellises olukorras arvestada detailplaneeringu eeldatavat mõju ning Keskkonnaameti ja

vajadusel ka teiste asutuste seisukohti (KeHJS § 33 lg-d 3-6).

3-15-1406

7(8)

Kuigi Mustjala Vallavolikogu põhjendas 30.08.2013 otsuses nr 15 KSH algatamata jätmist

tõepoolest muu hulgas asjaoluga, et kavandatav detailplaneeringu lahendus on kooskõlas

kehtiva üldplaneeringuga (millega seonduvaid keskkonnamõjusid on juba varasemalt

hinnatud ja leitud, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme –

http://www.mustjala.ee/upload/20110505135332.pdf,

lk

43),

kaalus

vastustaja

KSH

algatamise vajalikkust siiski ka sisuliselt, asudes seisukohale, et kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Samuti on nii Seebilõuka

detailplaneeringu algatamisel, vastuvõtmisel kui ka kehtestamisel rõhutatud, et n-ö maasisese

paadisadama rajamisega kaasnevate spetsiifiliste mõjude hindamiseks tuleb ekspertiis tellida

ehitusprojekti koostamise menetluses. Kaebaja ei ole esitanud mingeid sisulisi vastuväiteid

(v.a allpool käsitletav rannavalli osaline eemaldamine ja sellega seonduv rannaala, sh

apellandile kuuluva Suurekivi kinnistu, võimalik üleujutamine) Mustjala valla hinnangutele,

et Panga külas väikesadama rajamine ei kujuta endast olulise keskkonnamõjuga tegevust

KeHJS §-de 5 ja 6 tähenduses. KeHJS § 6 lg 1 p 16 kohaselt kaasneks sadama või kai

rajamisega eelduslikult oluline keskkonnamõju vaid siis, kui need teenindavad enam kui 1350

tonnise veeväljasurvega aluseid. Samuti ei nähtu, et planeeringuga kavandataks suuremahulist

mere süvendamist või merre tahkete ainete uputamist (KeHJS § 6 lg 1 p 17). Vastustaja on

õigesti märkinud, et vallal oli KeHJS § 6 lg-test 2 ja 3 ning § 33 lg-st 2 tulenevalt üksnes

kohustus kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning ta on seda ka asjakohaselt teinud. KSH

algatamata jätmise otsus vastab põhiosas KeHJS § 35 lg 5 nõuetele ning kuigi sellest ei nähtu,

et vald oleks eelnevalt küsinud KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutuse seisukohta KSH

algatamise vajalikkuse kohta, on Keskkonnaamet 17.06.2014 kirjaga nr HLS 6-5/14/11745-4

detailplaneeringu kooskõlastanud ning andnud 12.12.2014 kirjaga nr HLS 14-9/14/23995-2

lisaks nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Seebilõuka maaüksusel. Viimati

nimetatud kirjas on Keskkonnaamet nõustunud, et kavandatava väikesadama rajamisega ei

kaasne olulist mõju keskkonnale. Kuna KSH läbiviimine ei olnud õigusaktidest tulenevalt

kohustuslik ega kavandatava planeeringulahenduse iseloomu arvestades ka vajalik, siis ei saa

KSH algatamata jätmise otsustamisel tehtud mõningad eksimused mõjutada kehtestatud

detailplaneeringu sisulist õiguspärasust ega tingida selle tühistamist.

13. RH väidab apellatsioonkaebuses, et planeeringualal praegu asuv 5–6 meetri kõrgune

rannavall eemaldatakse ca 100 meetri ulatuses, mis toob kaasa ohu, et ka temale kuuluv

Suurekivi kinnistu ujutatakse tormi korral üle. Vaidlust ei ole selles, et olemasolev rannavall

on planeeritud osaliselt eemaldada ning selleta poleks võimalik Seebilõuka sadama alale

planeeringus kavandatavaid hooneid ega rajatisi püstitada. Samas nähtub nii Maa-ameti

kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis) andmetest kui ka vaidlusaluse

detailplaneeringu põhijooniselt (tl 22), et Seebilõuka maaüksuse mereäärses servas oleva ning

rajatava sadama (ja selle taga asuva Suurekivi kinnistu) kohas eemaldatava rannavalli

kõrguseks on üksnes 2–2,5 meetrit. Arvestades samas, et Seebilõuka ja Suurekivi maaüksuste

vahelisel piiril on maapinna kõrguseks planeeringu põhijoonise järgi 2,61–2,82 meetrit (mh ei

tulene detailplaneeringust kavatsust muuta Suurekivi ja Seebilõuka kinnistute piiril

olemasoleva pinnastee kõrgust ega asukohta), ei saa pidada tõenäoliseks, et sadamaalal senise

maksimaalselt 2,5 meetri kõrguse rannavalli avamine tooks kaasa tõsise ohu apellandile

kuuluva kinnistu üleujutamiseks. Tuleb arvestada, et tormituulte, lainetuse ja merevee tõusu

võimalikku mõju vähendavad oluliselt nii samasse kohta rajatavad lainemurdjad kui ka

sadamabassein. Kaebaja väited kavandatavate lainemurdjate rajamise tehnilisest keerukusest

või isegi võimatusest on paljasõnalised. Lainemurdjate täpsed mõõtmed ja kasutatav tehniline

lahendus määratakse kindlaks ehitusloa menetluses.

14. PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud

üldplaneeringu

põhilahenduste

muutmise

ettepanekut.

Üldplaneeringu

3-15-1406

8(8)

põhilahenduse muutmiseks on muu hulgas vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine (PlanS § 9 lg 7 p 1). Üldplaneeringu kohaselt oli

Seebilõuka maaüksuse juhtotstarbeks puhkeala hoonete ja paadisilla ehitamise õigusega (P2).

Kuna detailplaneeringus on Seebilõuka maaüksusele kavandatud kala- ja turismisadama

ehitamine, mida üldplaneering antud kohas ette ei näe, muudetakse juhtotstarve sadamate ja

nende laiendamiseks ning teenindamiseks vajalikuks alaks (T1). Saare maavanem on andnud

üldplaneeringu muudatusele PlanS § 23 lg 6 ja § 24 lg 5 alusel heakskiidu 06.04.2015 kirjaga

nr 12-2/15-80-4. Seega on Mustjala valla külade üldplaneeringu muutmine vaidlustatud

detailplaneeringuga toimunud õiguspäraselt.

15. RH on pidanud oma õigusi rikkuvaks ka sadama ala ümbritsemist traatvõrgust aiaga,

kuna see piirab tema võimalusi mere äärde minekuks. Detailplaneeringu põhijooniselt,

seletuskirjast (http://www.mustjala.ee/upload/20150506172414.pdf, lk 8) ning planeeringu

kehtestamise otsusest nähtub samas üheselt, et läbipaistva võrkaiaga piiratakse juurdepääsu

üksnes vahetult sadamarajatistele ning sedagi üksnes osaliselt ja mitte kaebajale kuuluva

Suurekivi kinnistu servast. Olenemata sellest, et piiratav maa-ala asub otse kaebaja kinnistu ja

mere vahelisel ajal, säilib kaebajal võimalus minna mere äärde kogu Seebilõuka krundi

ulatuses (millele rajatakse avalikult kasutatav puhkeala) ja ka Seebilõuka sadama krundi

idapoolse osa ulatuses. Kaebaja liikumistee ei pikene sellega märkimisväärselt ja

planeeringulahenduse realiseerimisega kaasnev riive tema õigustele on väheintensiivne. Kuna

sadamabassein rajatakse endise kruusakarjääri tõttu juba süvendatud alale, oleks sadama

mujale ehitamine ja karjääriala muul viisil korrastamine ilmselgelt oluliselt kulukam. Kaebaja

ei ole väitnud, et sadamaala tarastamine poleks turvalisuse kaalutlustel vajalik või seda saaks

teha tema õigusi veelgi vähem piiraval viisil (s.o võrreldes vaadet üksnes minimaalselt

varjava võrkaia rajamisega). Halduskohus on seejuures õigesti märkinud, et miljöö (sh

kinnistult avaneva vaate) ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole iseenesest subjektiivse

õigusena kaitstav (vt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-

3-1-29-10, p 22) ning kaebaja väited tema kinnistu väärtuse vähenemisest ei ole usutavad.

Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt ei jää kavandatud hoonestusalad Seebilõuka ja

Suurekivi kinnistute piiri ja mere vahelisele alale, vaid sinna on kavandatud lainemurdjad,

sadamabassein, kaid ja osaliselt parkla.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb RH apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et RH on

apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 99), kuid pole esitanud andmeid muude

menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning muutmata

halduskohtu otsus, millega jäeti RH kaebus rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Mustjala vald ei ole esitanud andmeid

apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets