4-09-4895/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2009 Rapla Väärteoasja number 4-09-4895 Väärteoasi Sergei Voropajevi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 12. märtsi 2009. aasta otsusele väärteoasjas nr 2700,09,001005. Kaebuse esitaja Sergei Voropajev (isikukood 35506120350, elukoht xxxxx xxxx xxxxx). Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri esindaja Anti Šapkin (Rapla politseijaoskond, asukoht Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg

14. aprill 2009 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133, § 135 lg 2 ja 4, § 155 ja § 156 RESOLUTSIOON

Rahuldada kaebus osaliselt. Vähendada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 12. märtsi 2009. aasta otsusega Sergei Voropajevile määratud rahatrahvi seitsmekümne (70) trahviühikuni s.o nelja tuhande kahesaja (4200) kroonini. KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata rahatrahvi tasumine ositi seitsme (7) kuu jooksul s.o kuussada (600) krooni kuus.

Rahatrahvi on võimalik tasuda täies ulatuses vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda Lääne Politseiprefektuuri kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber 10220095754351. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast.

Asjaolud

Kaevatava otsuse ja väärteoprotokolli kohaselt juhtis Sergei Voropajev 18.veebruaril 2009.a. kella

07.15 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla-Varbola tee 1. km-l sõiduautot alkoholijoobe seisundis. Kohtuväline menetleja on karistanud S.Voropajevit Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga ükssada viiskümmend (150) trahviühikut s.o. 9000 krooni.

S.Voropaejv tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb toimunut, kuid palub vähendada rahatrahvi. Staažika autojuhina ei ole teda varem niisuguse rikkumise eest karistatud ja seda võiks arvestada kergendava asjaoluna. Rikkumisele eelnenud õhtul jõi S.Voropajev õlut, hommikul tundis end väljapuhanuna ja kainena. Ta pidi sõitma tööle. Koju järgi tulnud naisterahvast tööandja palus tal autot juhtida, kuna ei tahtnud ise pikemat sõitu teha. S.Voropajev ei osanud arvatagi, et tal võisid olla joobe jääknähud ja oli seepärast nõus autot juhtima, tal puudus otsene tahtlus seadust rikkuda.

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus on põhjendamatu, menetlusalune isik oleks pidanud hommikul jääknähte tundma, kuna välja hingatud õhu ühes liitris oli alkoholi sisaldus 0,16 milligrammi. Võimalik oleks ainult rahatrahvi ositi tasumine.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi sanktsioonis ettenähtust pooles ulatuses. Mõõtevahendi abil alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt leidus S.Voropajevi poolt välja hingatud õhu ühes liitris 0,16 milligrammi alkoholi, tema kõnnak on olnud kindel, kõne selge, meeleolu rahulik.

Vabariigi Valitsuse 02.aprilli 2001.a. määrusega nr. 120 kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi Määrus) §

19 lg. 1 määrab kindlaks alkoholijoobe raskusastmed olenevalt alkoholisisaldusest väljahingatavas õhus või vereproovis. Nimetatud paragrahvi lõike 1 p. 1 kohaselt esinevad inimesel alkoholi tarvitamise tunnused, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi sisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi ja ei ole sedastatav inimese kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine; sama lõike p. 2 kohaselt on tegemist kerge joobega, kui alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi ja inimese kehalised või psüühilised funktsioonid on muutunud või häiritud. Niisuguseid muutusi ei ole S.Voropajevil kindlaks tehtud ja seega oli tegemist seisundiga alkoholi tarvitamise tunnused. Kergendavaks asjaoluks tuleb KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt lugeda teo puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.Voropajev ei teadnud autot juhtima asudes, et ta on eespool nimetatud seisundis ja seepärast ei ole väärtegu toime pandud ei kavatsetult ega otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 2 ja 3 mõttes. Samas ei olnud S.Voropajev küllalt hoolas ega tähelepanelikolles eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi, oleks ta pidanud arvestama võimalusega, et hommikul võivad esineda veel alkoholi tarvitamise tunnused ja mootorsõiduki juhtumine ei ole lubatud. Tegemist on seega KarS § 18 lg. 3 mõttes hooletusest toime pandud väärteoga. Neil põhjustel kohus leiab, et karistus arutatava väärteo eest võib jääda alla poole sanktsioonis ettenähtust. S.Voropaejvi sissetulekut arvestades peab kohus vajalikuks määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Indrek Saar Kohtunik