2-16-12275/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12275

Tsiviilasi

NH kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 25. juuni 2016

otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. märtsi 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NH määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: NH, esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Alan Biin

Puudutatud isik I: JH

Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28. märtsi 2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avaldaja taotluse sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamiseks

ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude katteks välja 474 eurot.

Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri

25. juuni 2016 otsusele läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb 17. juuni,

20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha

rakendamise hoiatuste tühistamist, ning jätta rahuldamata puudutatud isiku

taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

2. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda,

ülejäänud ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Jätta avaldaja NH kaebus kohtutäituri Marek Laanemets 25. juuni 2016 otsusele

läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni,

1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist

täiteasjas nr 014/2016/1125. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

3. Maakohtu ülejäänud menetlusekuludest jätta kohtutäituri õigusabikulud tema

enda kanda ja kõik muud menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu

ülejäänud menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.

4. Jätta rahuldamata puudutatud isiku JH menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus.

2 (6)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. NH (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 14. augustil 2016 kaebuse, milles palus tühistada

kohtutäitur Marek Laanemetsa (edaspidi „kohtutäitur”) 25. juuni 2016 otsuse täiteasjas

nr 014/2016/1125.

Avalduse kohaselt on viidatud täiteasjas täitmisel Harju Maakohtu 31. mai 2016 määrus

tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 2-14-60747 (edaspidi „täitedokumendid”). Täitedokumentide kohaselt kohtub JH (edaspidi

„isa“ või „puudutatud isik“) MH-ga (edaspidi „laps“) igal neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse

koolieelsest lasteasutusest hiljemalt kell 16.30 ja toob ta tagasi ema igakordsesse viibimiskohta

kell 19.30. Ärajäänud kohtumised kuuluvad alati asendamisele.

Avaldaja esitas kohtutäiturile 27. juunil ja 10. juulil 2016 kaebused, milles palus tühistada

kohtutäituri 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha

rakendamise hoiatused ja lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt see peatada. Kohtutäitur

jättis 25. juuli 2016 otsusega avaldaja kaebused rahuldamata. Selle otsuse peale esitas avaldaja

kaebuse maakohtule.

Avaldaja põhilised väited olid kokkuvõtlikult järgmised:

 laps oli 9. juunist 2016 – 27. juunini 2016 haige. Seda tõendab pediaatri tõend. Avaldaja

ja OÜ Tõnismäe PMK e-kirjavahetusega on tõendatud, et avaldajal ei olnud võimalik

saada arstitõendit, mille kohaselt on vastunäidustatud lapse transportimine ja õues

viibimine. Avaldaja oli töölt vabastatud seoses lapse põetamisega kuni 1. juulini 2016;

 kohtutäitur ei kontrollinud, kas avaldaja on sunniraha hoiatustes antud tähtaja jooksul

takistanud isa ja lapse kohtumisi. Seetõttu ei saanud kohtutäitur ka tuvastada, et avaldaja

on talle sunniraha määramise hoiatustes märgitud ajal takistanud isal lapsega

täitedokumendis märgitud ajal, kohas ja viisil suhelda. Kohtutäituri otsuses märgitud

väide, et laps viibis 25. juunil 2016 sünnipäeval, on meelevaldne;

 kohtutäitur delegeeris paljud toimingud kohtutäituri abile ja rikkus sellega ameti-

toimingu isikliku tegemise kohustust. Kohtutäitur rikkus ka formaliseerituse põhimõtet.

Täitedokumendid näevad ette, et isa võtab lapse lasteaiast. Kohtutäituri abi on aga

nõudnud, et avaldaja annaks lapse isale üle avaldaja viibimiskohas;

 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2, § 183 ja § 261 riivavad ebaproportsio-

naalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele ega arvesta, et tegemist ei ole klassikalise sissenõudja-võlgnik suhtega.

Sunniraha määramine ei ole konkreetsel juhul õiglane ega kooskõlas PS mõttega.

3 (6)

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see läbivaatamata või rahuldamata:

 kaebus pole tähtaegne, sest kohtutäituri otsus on avaldajale edastatud 1. augustil 2016

e-postile XXX. Seda e-posti kasutab avaldaja igapäevaselt, mistõttu pidi avaldaja otsuse

kätte saama 1. augustil 2016;

 kaebus pole ka sisuliselt põhjendatud. Avaldaja teatas 17. juunil 2016 kohtutäiturile, et

laps on haige. Avaldaja esitas pediaatri 20. juuni 2016 tõendi, mille kohaselt oli laps

haige perioodil 9. juuni kuni 27. juuni 2016. Lapse digiloost nähtuvalt on lapse ema

27. juuni 2016 visiidil arstile avaldanud, et viibis nädalavahetusel (25. juuni kuni

26. juuni) lapsega sünnipäeval. Tegemist oli nädalavahetusega, mil pidi toimuma isa ja

lapse suhtlemine. Arusaamatuks jääb avaldaja väide lapse sellise haigestumise kohta,

mis takistab isaga kohtumist, kuid ei takista sünnipäeval käimist;

 lepitusmenetluse lõpetamise määrusega kinnitas kohus ka sunnivahendid (sunniraha

määramine) kohtumääruse täitmise tagamiseks. Kaebuse menetlemise ajaks oli laps

terve, kuid avaldaja ei täitnud täitedokumente endiselt. Vaidlus puudub, et lapse ja isa

vahel pole kohtumisi toimunud.

3. Isa vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja oli

hoolduslehel 20. juunist kuni 2. juulini. Avaldaja ei ole esitanud arstitõendit, mis vastaks

tsiviilasjas nr 2-15-18584 kokkulepitud tingimustele. Ka pärast lapse väidetavat haigust ei ole

avaldaja suhtlemiskorda täitnud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 28. märtsi 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda (p 2), aga

puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda (p 3) ning mõistis puudutatud isiku

menetluskulude katteks avaldajalt välja 474 eurot (p-d 4 ja 5). Avaldajale riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud jäid riigi kanda (p 6).

Kaebus on tähtaegne, sest esile toodud asjaoludest ei nähtu, et avaldaja oleks kohtutäituri otsuse

saanud kätte 1. augustil 2016.

Kohtutäitur ei ole isiklikult kontrollinud, kas avaldaja takistas talle sunniraha määramise

hoiatuses märgitud ajal isal lapsega suhelda. Kuna seadus ei sätesta kohtutäituri kohustust

kontrollida isiklikult suhtlemiskorra täitmist, saab kohtutäitur selles osas tugineda sissenõudja

poolt esitatud teabele. Seetõttu ei saa pidada seaduse rikkumiseks seda, et kohtutäitur hindas

suhtlemiskorra täitmist faktiliste asjaolude põhjal.

Kohtutäituri tegevus pole õigusvastane. Kui lapse üleandmine ei ole vanematest mitteolenevatel

põhjustel võimalik täitedokumendis märgitud kohas ja üks vanem keeldub kokkuleppimast

täitedokumendis märgitud kohast erinevat kohta, siis ei ole reaalne suhtlemiskorra

võimaldamine tagatud, mistõttu vanem takistab lapse ja teise vanema vahelist suhtlust. Üksnes

kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab perekonnaseaduse § 123 lg 1

mõttes lapse huvidele. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr 2-14-60747 kinnitatud

suhtlemiskord arvestab eelkõige lapse huvidega. Kohtutäitur ei tohi formaliseeritusse

printsiibist tulenevalt omaalgatuslikult määrust valikuliselt täita ega asjaolusid tuvastada,

samuti ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Praeguses asjas

reguleerib täitedokumendiks olev kohtumäärus ka olukorda, kui laps ei viibi koolieelses

lasteasutuses. Sellises olukorras on määratud, et lapse isa võtab lapse ema igakordsest

viibimiskohast Tallinnas ja toob tagasi samasse kohta. Kuna laps ei viibi pikemat aega

koolieelses lasteasutuses, siis võib määrata, et isa võtab lapse elukohast. Selliselt ei ole

üleandmiskohaks määratud täitedokumendis kokkulepitud võimalustest erinevat kohta ega

raskendatud mingil viisil vanemate olukorda.

4 (6)

Kohtutäiturile esitatud kaebustes pole avaldaja tuginenud väitele, mille kohaselt on kohtutäitur

rikkunud ametitoimingu isikliku tegemise kohustust. Maakohus jättis kaebaja väite seetõttu

tähelepanuta.

Maakohus jättis kohtutäitur menetluskulud tema enda kanda, avaldaja ja puudutatud isiku

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks õigusabi kulud

summas 474 eurot. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 12. aprillil 2017 määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue lahendi, millega avaldaja kaebus rahuldada.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks on maakohus hinnanud tõendeid valesti. Vaidlus puudub, et laps oli 9. juunist 2016 kuni

27. juunini 2016 haige. On tavapärane, et lapse haiguse ajal viibib ta kuni tervenemiseni ühes

kohas ja teda ei transpordita ühe vanema juurest teise juurde. See on seadusjärgne takistus ja

vabandatav asjaolu. Sellises olukorras ei saa rakendada sunniraha.

Teiseks ei ole kohtutäitur kontrollinud, et avaldaja oleks takistanud lapsega suhtlemise korra

täitmist. Tsiviilasjas nr 2-16-10628 on maakohus märkinud, et sunniraha määramisel pole

otsustava tähtsusega see, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud, vaid see, suhtlemist ei

ole toimunud ühe vanema tegevuse või tegevusetuse tõttu.

Kolmandaks vaidleb avaldaja vastu maakohtu etteheitele, et avaldaja ei nõustu leppima kokku

täitedokumendis märgitust erinevat kohtumise kohta. Formaliseerituse põhimõttest nähtuvalt

peab täitur juhinduma täitedokumendi sõnastusest. Kohtutäitur ei saa nõuda, et lapse

üleandmine toimuks mujal, kui on täitedokumendis märgitud.

Neljandaks ei nõustu avaldaja temalt puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmisega.

Puudutatud isik pole maakohtule esitanud ühtegi menetlusdokumenti, mille koostajaks oleks

advokaadibüroo. Esindaja kulusid ei saa seetõttu avaldajalt välja mõista.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis 17. mai 2017 kirjaga tähtaja

määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isik ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 8. juuni 2016 kirjaga lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri 25. juuni 2016 otsusele tuleb jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas,

milles avaldaja taotleb 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016

sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist. Vastavas osas jääb läbi vaatamata ka

määruskaebus (TsMS § 664 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse menetluskulude avaldajalt

väljamõistmist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

8. Avaldaja pöördus kohtusse kaebusega, milles palus tühistada kohtutäituri 25. juuni 2016

otsuse täiteasjas nr 014/2016/1125. Selle otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja

taotlused tühistada 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli sunniraha

rakendamise hoiatused ja lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt see peatada.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse osa, mis seondub sunniraha rakendamise hoiatuste

tühistamise taotlust.

5 (6)

Riigikohus on selgitanud, et kuigi üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi

esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse

ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse

maakohtule, ei ole TMS mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud

kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka

kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu 17. detsembri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). TMS § 26¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks,

ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse

osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja

mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Seega osas, milles

avaldaja taotleb 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016

sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist, pole kaebus võetud õigesti maakohtu menetlusse

ja tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

9. Kuivõrd määruskaebuse esimesed kolm väidet on esitatud seonduvalt 17. juuni, 20. juuni,

22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatustega, jääb ka

määruskaebus vastavas osas eelmises p-s 8 märgitud põhjustel ja TsMS § 664 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

10. Ringkonnakohus märgib obiter dictum’i korras, et TMS § 179 lg-st 2 koosmõjus sama

seaduse §-dega 183 ja 26¹ tulenev kohtutäituri õigus määrata lapsega suhtlemise asjas täitmist

takistavale vanemale sunniraha ei ole PS-ga vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu

17. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 54). TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 261

alusel kohaldatava sunniraha eesmärk on mõjutada adressaati tegema kohtulahendiga kindlaks

määratud asendamatut toimingut – lõpetama lapsega suhtlemise takistamise. Selliste

täitemenetluste puhul puuduvad täituril muud efektiivsed vahendid kohustatud isiku

mõjutamiseks, erinevalt varaliste nõuete täitmisest, mille puhul on võimalik nt võlgniku konto

arestida ja tema vara müüa. Eeltoodust järeldub, et ka täitemenetluses kohtutäituri kohaldatava

sunniraha määramisel taotletakse vaid kohustatud isiku mõjutamist kohtulahendit täita.

11. Määruskaebus ei sisalda väiteid seoses algselt kohtutäiturilt nõutud täitemenetluse

lõpetamise või peatamisega. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda neid teemasid.

12. Määruskaebuse neljas väide on põhjendatud ja selles osas tuleb määruskaebus rahuldada.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik esitas maakohtule seisukohad

15. septembril 2016 ja 10. märtsil 2017. Mõlemad menetlusdokumendid esitatus ja allkirjastas

ta ise. Puudutatud isik taotles nende menetlusdokumentide koostamiseks kasutatud õigusabi

hüvitamist kogusummas 474 eurot. Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse, aga

ringkonnakohtu hinnangul pole see põhjendatud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Esindajaga seotud kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu

23. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17 teine lõik, ja selles viidatud

varasem kohtupraktika).

Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis lahendites

konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Kohtul on alust TsMS § 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise

menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud

kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine

lõik). Ringkonnakohus on seisukohal, et esindajakulude ettenähtavuse põhimõte tähendab muu

hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et

6 (6)

selle teeb lepinguline esindaja. Praegusel juhul allkirjastas ja esitas menetlusdokumendid

puudutatud isik ise ja menetlusdokumentidest ei ilmne, et mingeid menetlustoimingud oleks

puudutatud isiku nimel teinud lepinguline esindaja. Nii ei olnud puudutatud isiku võimalikud

kulud õigusabile vastaspoolele (avaldajale) ettenähtavad, mistõttu ei saa pidada neid

hüvitatavateks kuludeks TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Eelmärgitud tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude katteks 474 eurot. Puudutatud isiku taotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata.

13. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

Harju Maakohtu 30. juuni 2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-9141 rahuldas kohus

avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning andis avaldajale riigi õigusabi

täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sellest

tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi

kanda.

14. TsMS § 427 võimaldab menetlusosalisel esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab

200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

15. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm