2-15-19653/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19653

Tsiviilasi

ST, VL, HL, AL ja VL avaldus kaasomandis olevate

maatükkide ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra

kindlaksmääramiseks ning LJ vastuavaldus

kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LJ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I (vastustaja I): ST (isikukood

XXXXXXXXXX)

Avaldaja II (vastustaja II): VL (surnud

21. jaanuaril 2017) üldõigusjärglane AL (isikukood

XXXXXXXXX)

Avaldaja III (vastustaja III): HL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja IV (vastustaja IV): AL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja V (vastustaja V): VL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldajate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ants Nõmmik

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): LJ (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Alar Urm

Puudutatud isik II: KR (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale

maakohtule uuesti lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

2 (9)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

ST (avaldaja I), VL (üldõigusjärglane AL, avaldaja II), HL (avaldaja III), AL (avaldaja IV)

ja VL (avaldaja V, koos „avaldajad“) esitasid 25. septembril 2015 Pärnu Maakohtule avalduse

LJ (puudutatud isik I) vastu menetlusosaliste (kaasomanikud) kaasomandis olevate maatükkide

ja nendel asuvate ehitiste kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas avalduse sel

ajal menetletud tsiviilasjast nr 2-13-24660 ja võttis selle 25. jaanuaril 2016 menetlusse

käesoleval asjana.

Avaldajad palusid määrata kaasomanikele kuuluval Sassi kinnistul, asukohaga Linaküla küla

Kihnu vald Pärnumaa (registriosa nr 4117206, edaspidi „Sassi kinnistu“) 1,2 ha suurusel maa-

alal kaasomandis olevate maatükkide ja neil asuvate ehitiste kasutuskord kooskõlas avaldusele

lisatud joonisega (I kd tl 6, edaspidi „joonis A“) järgmiselt:

a) ainukasutusse jäävad:

 avaldaja I ainukasutusse jäävad 1 236 m² suurune maatükk (joonisel A nr 1) ning

1 359 m² suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised (joonisel A nr 2);

 avaldaja II ainukasutusse jääb 2 595 m² suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised

(joonisel A nr 3);

 puudutatud isiku I ainukasutusse jäävad 2 364 m² suurune maatükk ja sellel asuvad

ehitised (joonisel nr 4) ning 462 m² suurune maatükk (joonisel A nr 5);

b) ühiskasutusse jäävad:

 avaldajatele III, IV ja V maatükk suurusega 2 826 m² (joonisel A nr 6);

 avaldajatele I ja II maatükk (tee) suurusega 142 m² (joonisel A nr 7) ning maatükk (tee

koos aida ja sauna aluse maaga) suurusega 320 m² (joonisel A nr 8);

 kõigile kaasomanikele maatükk (üldtee) suurusega 907 m² (joonisel A nr 9);

 avaldajatele I ja II ning puudutatud isikule I kaev (joonisel A nr 10).

Avaldajad tõid esile järgmised asjaolud:

 Sassi kinnistust kuulub avaldajatele I ja II kummalegi ¼ suurune mõtteline osa ning

avaldajatele III, IV ja V igaühele 1/12. Puudutatud isiku I mõttelise osa suurus on ¼;

 pärast kõiki pärimisi ja nõudeõiguse loovutamisi on Sassi maaüksuse taastamiseks

kaasomanikele tagastatud riigi tagavaramaast 1,2 ha maad;

 kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on otstarbekas aluseks võtta Sassi

katastriüksuse jagamise joonis, mille koostas 27. augustil 2014 maamõõtja (joonis A).

3 (9)

Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja esitas 9. veebruaril 2016 vastuavalduse, milles

taotles kasutuskorra määramist avaldajate taotletust erineval viisil. Puudutatud isik I esitas koos

avaldusega Sassi kinnistu jagamise ettepanekuga omapoolse joonise (I kd tl 51, edaspidi

„joonis B“).

Puudutatud isik I soovis, et kaasomandis olevate maatükkide ja nendel asuvate ehitiste

kasutuskord määrataks kindlaks järgmiselt:

 puudutatud isiku I ainukasutusse jääb 5 202 m² suurune maatükk ja sellel asuvad

ehitised (joonisel B nr 1);

 avaldaja II ainukasutusse jääb 5 202 m² suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised

(joonisel B nr 2);

 avaldaja I ainukasutusse jääb 1 798 m² suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised

(joonisel B nr 3);

 avaldajad võivad joonisel B märgitud maatükkide nr 2 ja 3 suhtes kokku leppida teisiti,

kui see ei riiva puudutatud isiku I huve;

 saun ja kaev jäävad avaldajate I ja II ning puudutatud isiku I ühiskasutusse. Juhul kui

avaldajad I ja II tahavad sauna kasutusest jätta välja puudutatud isiku I, siis tuleks talle

määrata saunast loobumiseks talle rahaline hüvitus või kokku leppida muul viisil sellest

loobumise tingimused.

Puudutatud isik I tõi täiendavalt esile järgmised asjaolud:

 kaasomanike vahel välja kujunenud Sassi kinnistu kasutuskord on erinev avaldajate

viidatust. Puudutatud isik I on alates 2001. aastast ainuisikuliselt hooldanud ja

heakorrastanud koos tema joonisel märgitud ala nr 1. See maa-ala oli võssa kasvanud ja

hooldamata. Taluhoone seisis aastaid tühjana, katus lasi vett läbi, korstnad olid

lagunenud. Puudutatud isik I on parandas katust, korstnaid, küttekoldeid ja hoidis

hooneid lumerohketel talvedel kokkuvarisemast;

 puudutatud isik I kasutab Sassi kinnistut püsiva elukohana alates 11. augustist 2001, aga

avaldajad ei kasuta seda püsiva elukohana. Kuna avaldajatel on oma osale võimalik

juurdepääs Tähe kinnistu poolt, siis pole vajalik joonisel B maatükilt nr 1 juurdepääsu-

tee. Avaldajatel tuleks ära koristada kivid ja taimed, mis takistavad läbipääsu nende endi

kasutusse jääval maal. Hoonete vahelt on ka autodega läbimiseks vajaminev maa olemas;

 joonise A alal nr 9 Siilu maaüksuse poolt riigitee ääres on jäetud märkimata puudutatud

isiku I kõrvalhoone asukoht;

 avaldajad on joonise A alana nr 4 jätnud puudutatud isiku I kasutusse ülemääraselt

suure osa viljapuuaiast, samas kui ta vajab pigem põllumaad;

 avaldajatele III, IV ja V oleks mõistlik hüvitada nende osa rahas hinnaga, mis arvestaks

Sassi kinnistu keerulist maakasutust. Puudutatud isik I on huvitatud teatava osa

mõistliku hinnaga väljaostmisest, kuna vajab maad maaviljeluseks;

 avaldaja I erastas maareformi käigus ostueesõigusega vabade maade arvelt Rehemaa,

mis piirneb Sassi kinnistuga. Puudutatud isik I ja teised kaasomanikud loobusid oma

ostueesõigusest, kuna sõlmisid avaldajaga I suulise kokkuleppe, et avaldaja I piirdub

üksnes 1 798 m² suuruse alaga 3 joonisel B ega nõua teiste kaasomanikega võrdses osas

Sassi kinnistu kasutamise võimalust. Seega on õiglane, kui avaldajale I jääb Sassi

kinnistu jagamise joonisel B ala 3;

 kasutuskorra määramisel tuleks arvestada ka avaldajate ja puudutatud isiku I halbade

omavaheliste suhetega. Eelkõige ei sobi sel põhjusel, et avaldajad kasutaksid teed, mis

4 (9)

läbib puudutatud isiku I hoovi (joonisel A nr 9). Puudutatud isik I ei ole nõus vana

kiviaeda lõhkuma, puid maha võtma, hoonet teisaldama ja uut teed rajama avaldajate

soovitud kohta, kuna väljakujunenud tava on kõige otstarbekam ja välja kujunenud

igapäevase elutegevuse käigus;

 avaldajad on ehitanud puudutatud isiku I nõusolekuta tarasid ja hoone, mida ta ei saa

kasutada ja mis takistab liikumist Sassi maaüksusel Lõpe teelt vaadates paremal pool

ning on lukustanud aida, sauna ja suvila;

 avaldajad ei arvesta asjaoluga, et neil on oma osale juurdepääs olemas. Joonise B alal

nr 3 paikneva tee kasutamine tagab kõigile kaasomanikele nende kasutusse jäävate

maatükkide ja maatükkidel asuvate ehitiste sihipärase kasutamise võimalused.

Avaldajad vaidlesid vastuavaldusele vastu, nende põhilised vastuväited on järgmised:

 kaasomanikud ei ole suutnud kokku leppida omavahelist kaasomandi kasutamise korda

ning kaasomandi kasutuskord ei ole seetõttu ka välja kujunenud;

 puudutatud isiku I kaasomandiosa suurusest tulenevalt ei ole tal õigust nõuda, et tema

ainukasutusse jääks Sassi kinnistust 5 202 m² suurune ala (joonisel B nr 1). Sellest, et

kui üks kaasomanik asub ainuisikuliselt kaasomandisse kuuluvat taluhoonet valdama,

ei järeldu, et see taluhoone peabki jääma tema ainukasutusse;

 puudutatud isik I eirab teiste kaasomanike huve. Avaldajate ja puudutatud isiku I

arusaam ilust, korrastatud maast ning ehitistest on erinev. Puudutatud isikul I ei ole

õigust ilma teiste kaasomanike nõusolekuta lubada külastajatel kinnistul telkida, kus

temale meeldib;

 joonisel A alale nr 9 Siilu maaüksusega külgneva tee rajamine ei riku puudutatud isiku I

tavapärast maakasutust ning tee tõttu kiviaed ega puudutatud isiku I kasutusse jääval

maa-alal olevad istikud ei hävine;

 puudutatud isiku I kompromissettepanekud, rahalised nõuded ja nn tasaarvelduse

pakkumine on asjakohatud ja arusaamatud.

Menetluse kestel, täpsemalt 22. juunil 2016 esitas puudutatud isik I täiendava ettepaneku

kasutuskorra määramiseks koos uue joonisega (I kd tl 142, edaspidi „joonis C“). Selle järgi

tuleks Sassi kinnistul eraldada kaks osa: nr 1 suurusega 4 000 m², mis jääks puudutatud isiku I

kasutusse, ja nr 2 suurusega 8 202 m² avaldajate kasutusse. Puudutatud isik I oli valmis

kompenseerima tema kasutusse jääva kaasomandi mõttelisest osast suurema osa ühekordse

maksega summas 300 eurot. Samas soovis ta saada hüvitist, kui kaotab sauna kasutamise

võimaluse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajate avalduse

ja jättis rahuldamata puudutatud isiku I vastuavalduse. Maakohus määras kindlaks Sassi

kinnistu kasutuskorra vastavalt joonisele A nii nagu avaldajad taotlesid (eespool p 2).

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-tele 2 ja 3 ning § 72 lg-le 5.

8.1. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Sassi kinnistust avaldajatele I ja II ning puudutatud

isikule I igaühele ¼ suurune mõtteline osa kaasomandist, aga avaldajale III– V igaühele 1/12

suurune osa.

Tõendamist ei leidnud puudutatud isiku I väited, et teised kaasomanikud suulisel kokkuleppel

loobusid Rehemaa kinnistu erastamisel ostueesõigusest avaldaja I kasuks tingimusel, et

5 (9)

avaldaja I ei nõua Sassi kinnistust enda kasutusse suuremat ala, kui 1 798 m². Avaldajal I on

õigus kasutada Sassi kinnistu 1,2 ha suurusest maa-alast ca 3 000 m². Sama suur kaasomandi

mõtteline osa (¼) kuulub puudutatud isikule I, mistõttu on õiguslikult ja faktiliselt

põhjendamatu puudutatud isiku I soov saada enda kasutusse üle 5 000 m² suurust maa-ala.

8.2. Kohus veendus paikvaatlusel, et avaldajate taotletud kasutuskord järgib Sassi kinnistu ja

sellel asuvate ehitiste praegust tegelikku kasutust ning iga kaasomaniku omandiosa suurust.

8.3. Sassi kinnistu on ristkülikukujuline, avalikult kasutatava Lõpe tee poole jääb kinnistu

lühem külg. Avalikult teelt ei ole võimalik eraldi pääseda kinnistu tagumiste osade ja seal asuva

iga ehitise juurde. Mõistlik on kasutada ühte piki Siilu kinnistuga piirnevat senist juurdepääsu

(joonisel A kinnistu vasakul äärel), mis võimaldab pääseda ligi kinnistu igale osale ning jääb

kinnistul asuvatest ehitistest eemale. Sõidukijäljed pinnasel (paikvaatluse fotod nr 4 ja 5)

tõendavad, et ala on juurdepääsu teena kasutusel siiani, muu hulgas juurdepääsuks avaldajate I

ja II kasutuses olevate ehitiste juurde joonisel A märgitud maatükkidel nr 2 ja 3.

Põhjendatud on jätta kinnistu Lõpe teest eemale jäävatele osadele juurdepääsu võimaldav ala

(joonisel A nr 9) kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et kinnistul

liikumiseks on kasutatud ja kasutatakse siiani Lõpe tee poolt vaadates kinnistu vasakul äärel

asuvat ala. Praegu kulgeb kinnistule sissepääs Lõpe tee poolses otsas kahe kuuri vahel, sisuliselt

läbi puudutatud isiku I õue (joonisel A tähistatud punktiiriga). Avaldajad kavandavad kinnistu

nurgas asuva kuuri lammutamist või teisaldamist, mis oleks ka puudutatud isiku I huvides.

Kõnealuse tee rajamine ei riku puudutatud isiku I õigusi ka seoses Lõpe tee ja Siilu maaüksuse

nurgal kuuri esisel asuva väidetava puude ja muude tööde tegemise kohaga (nn „pinu“).

Ajalooline foto lehmalüpsmisest ei tõenda, et puudutatud isik I vajab seda kohta igapäevase töö

tegemiseks, sest vaatlusel kinnitas puudutatud isik I, et loomi tal enam ei ole. Puudutatud isiku I

esitatud fotolt nähtuv oksa, kivi ja ehitusmaterjali jääkide rohtu kasvanud hunnik ei võimalda

teha järeldust, et tegemist on igapäevase aktiivse töö tegemise kohaga, mille likvideerimine

põhjustaks puudutatud isikule I lisaprobleeme. Arvestades puudutatud isiku I vanust, ei ole

eluliselt usutav, et tema ise reaalselt pidevalt saeks või raiuks küttepuid.

Kasutuskorra kindlaksmääramisel senise juurdepääsuvõimaluse arvestamata jätmist ja 907 m²

suuruse ala kõigi kaasomanike ühisesse kasutusse jätmisest keeldumist ei õigusta puudutatud

isiku I väide, et avaldajatel I ja II on nende kasutusse jäävale maale juurdepääs kinnistu

paremalt küljelt, Tähe ja Rehemaa maaüksusega piirnevalt alalt. Kohus paikvaatlusel veendus,

et sealkaudu ei pääse sõidukitega Sassi kinnistu tagumiste osadeni.

Kohus märkis, et põhjendatud pole puudutatud isiku I hirm üldtee rajamisel kiviaia hävitamise

osas, kuna avaldajad on kinnitanud, et Siilu maaüksuse äärde tee rajamise korral kiviaeda ei

hävitata. Samuti on avaldajad nõus abistama puudutatud isikut I taimede ümberistutamises ja

läbipääsu takistavate kivide ümberpaigutamises.

8.4. Muus osas puudutatud isiku I maakasutus ei muutu, sest avaldajate jagamisplaan järgib

senist tegelikku maakasutust. Paikvaatlusel selgitati, et puudutatud isikule I on maamõõtja poolt

välja mõõdetud põllumaa ala vastavalt tema enda soovile ning sama põllumaa soovivad

avaldajad jätta puudutatud isiku I ainukasutusse ka kasutuskorraga (joonisel A nr 5). Seega on

ainetu puudutatud isiku I väide, et avaldajate jagamisplaan ei arvesta, et ta vajab põllumaad.

Puudutatud isikul I ei ole õigust nõuda enda kasutusse tema kaasomandiosast suuremat ala.

Põhjendamatu on puudutatud isiku I väide, et avaldajate ettepaneku järgi kasutuskorra

kindlaksmääramisel ei ole tal võimalik kasta põllumaad nr 5, sest maatükkide nr 4 ja 2 vahele

avaldajate poolt rajatud aed ei võimalda kastmisvoolikut kaevu juurest otse põlluni viia, aga

ümber aia kastmisvoolik ei ulatu. Avaldajad on pakkunud, et puudutatud isiku I kastmisvoolik

viiakse läbi kõnealuse aia. Seni on eelkõige puudutatud isik I keeldunud kaasomanikega

mõistlikult kokku leppimast.

6 (9)

8.5. Maakohus nõustus avaldajatega, et puudutatud isiku I väited selle kohta, et tema on

ainuisikuliselt kinnistut hooldanud ja parandanud hooneid, ei anna alust avaldajate avalduse

rahuldamata jätmiseks. Kaasomandi eseme säilitamiseks ja parandamiseks kulude tegemisel

võib puudutatud isikul AÕS § 75 järgi olla alus nõuda teistelt kaasomanikelt hüvitist. Samas on

puudutatud isik I parandanud hooneid, mis on tema kasutuses ning jäävad tema ainukasutusse

ka avaldajate kasutuskorra kindlaksmääramise ettepaneku kohaselt. Lisaks on avaldajad I ja II

heakorrastanud nende valduses olevat osa Sassi kinnistust.

8.6. On mõistlik ja põhjendatud jätta kõigi kinnistul hooneid omavate kaasomanike

ühiskasutusse kaev. Kaevust saab vett avaldajate paigaldatud pumba abil. Puudutatud isiku I

väidetel teised kaasomanikud kinnistut alaliselt elamiseks ei kasuta, mistõttu puudutatud isiku I

maatükil asuva kaevu ühiskasutust ei saa lugeda tema huve ülemääraselt riivavaks.

8.7. Puudutatud isiku I avaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks ei arvesta teiste

kaasomanike omandiosade suurusi ega huve. Puudutatud isiku I kasutuskorra järgi jääks tema

enda ja avaldaja II ainukasutusse Sassi kinnistust 5 202 m², avaldajale I jääks tema tegelikust

omandiosast ca poole võrra väiksem osa ning avaldajad III, IV ja V ei ole puudutatud isiku I

hinnangul õigustatud kinnistust enda kasutusse midagi saama, vaid peaksid oma osa teistele

kaasomanikele müüma. Avaldajad III, IV ja V oma kaasomandiosade müümise soovi kohtule

avaldanud ei ole.

Põhjendamatu on puudutatud isiku I väide, et ta vajab maad maaviljeluseks ja ettevõtluseks

(soovib maad välja rentida telkimiseks). Need väited on vastuolus puudutatud isiku I väidetega

enda kehvast tervisest, mis takistavat tal vajalikul määral kinnistut hooldada. Kaasomandis

kinnistul majandustegevuse (tasulise telkimise võimaluse pakkumise näol) arendamine eeldab

kõigi kaasomanike nõusolekut.

MÄÄRUSKAEBUS

Puudutatud isik I esitas peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ning uue määrusega määrata kinnistu kasutuskord kindlaks ka puudutatud isiku I elukorraldust

ja huve arvestaval viisil. Koos kaebusega esitas puudutatud isik uue joonise Sassi kinnistu ja

kasutuskorra ettepaneku kohta (I kd tl 198, edaspidi „joonis D“), millele viidates palub määrata

kasutuskorra järgmiselt:

 puudutatud isiku I ainukasutusse jääb 3 050 m² suurune maatükk ja sellel asuvad

ehitised (joonisel D nr 1);

 avaldajate kasutusse jääb 9 152 m² suurune maatükk ja sellel asuvad ehitised

(joonisel D nr 2);

 puudutatud isiku I ning avaldajate I ja II ühiskasutusse jääb kaev, mis on joonisel D

märgitud sõõrina, mille kõrval on täht K ning asub maatükkide piiril. Kaevust vee

võtmisel tuleb arvestada teiste kaasomanikega ning veevaesel ajal võtta kaevust vett

säästlikult nii, et ka teistel kaasomanikel on võimalik kaevust vett saada.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus ületas avalduse täielikult rahuldamisel diskretsioonipiire ning määras

kasutuskorra kindlaks viisil, mis on vastuolus oluliste maakorralduse põhimõtete ja

maakorraldusseadusega (MaaKS);

 puudutatud isiku I huvid on jäänud täielikult kaitseta. Maakohus ei arvestanud mitte

ühtegi probleemi ega seisukohta, mille puudutatud isik I enda huvina välja tõi ning

millele on tähelepanu juhtinud ka Kihnu Vallavalitsus 2. septembri 2015 seisukohas;

 kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada tegelikku situatsiooni kinnisasjal,

praktilist lahendust ning vähemalt puudutatud isiku I järgmisi huve:

7 (9)

o kinnistutele ligipääsu korraldust ei muudeta ning välditakse ligipääsu võimaldamist

läbi puudutatud isiku I hoovi;

o hoonete asukohti ei oleks vaja muuta ega puid maha raiuda, puudutatud isiku I

puukuuri lammutada;

o puudutatud isiku I ainukasutusse määratud osa moodustaks ühe terviku ega oleks

tükeldatud;

o kõiki puudutatud isiku I ainukasutusse määratud osi oleks praktiliselt võimalik

kasutada ning kaasomandi suurusele vastav pindala ei moodustuks piltlikult siiludest,

mida puudutatud isik I reaalselt kasutada ei saa.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Seejärel peatas maakohus menetluse kuni algse avaldaja II üldõigusjärglase

menetlusse astumiseni. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

Ringkonnakohus kaasas 8. juuni 2017 määrusega menetlusse KR (puudutatud isik II), kes

on Sassi kinnistu ¼ suuruse mõttelise osa kaasomanik alates 27. märtsist 2017. Puudutatud

isik II esitas koos avaldajatega 19. juunil 2017 vastuväited määruskaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada

ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Maakohus lähtus õigesti AÕS § 72 lg-st 5, mis annab kaasomanikule õiguse nõuda kohtult

kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramist, kui kaasomanikud ei ole saavutatud

kokkulepet AÕS § 72 lg 1 järgi.

TsMS § 613 lg 2 kohaselt on kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine hagita asi, mille

läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele

antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS

§ 477 lg-d 5 ja 7). Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub

selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Siiski ei ole kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel seotud taotletud kasutusviisidega (vt

Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12 teine lõik, ja selles

viidatud varasem praktika). Kohus saab võtta arvesse ka puudutatud isiku(te) ettepanekuid

kasutuskorra osas (Riigikohtu 8. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 12 teine lõik).

Maakohus on õigesti viidanud, et kasutuskorra määramise avalduse lahendamisel on kohtul

lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb mh

kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise

kasutuskorraga ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt selle kohta nt Riigikohtu

16. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15 teine lõik, ja seal viidatud varasem

praktika). Samas ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus oleks nimetatud

asjaolusid igakülgselt vaidluse lahendamisel kaalunud. Lisaks peab kaasomandi kasutuskord

olema kooskõlas seadustega ning heade kommetega (ibid), aga ka see tingimus ei tarvitse olla

maakohtu määratud kasutuskorra puhul täidetud. Neil kaalutlustel asub ringkonnakohus

seisukohale, et maakohus on kaalumispiire ületanud, ja põhjendab seda järgmiselt.

8 (9)

14.1. Maakohus lähtus ainult avaldajate soovitud kasutuskorrast ja jättis kõrvale puudutatud

isiku I pakutud variandid, leides vaid, et need ei arvesta teiste kaasomanike omandiosade

suurust ja huve. Eeltoodud põhimõtete kohaselt ei tule kohtul kasutuskorra määramisel mitte

üksnes kõrvutada menetlusosaliste esitatud kasutuskordade taotlusi, vaid kõigist asjaoludest ja

kõigi kaasomanike huvidest lähtuvalt määrata õiglane kasutuskord. See võib erineda sellest,

mille üks või teine menetlusosaline on kohtul palunud määrata.

Maakohus rajas oma põhjendused peamiselt ainult vaatlusprotokollile, mida tsiviilasja toimikus

ei ole (vt pikemalt järgnevas p 15). Sisuliselt ei põhjendanud maakohus aga, miks on avaldajate

huvid kaalukamad kui puudutatud isiku I huvid, eriti võttes arvesse, et puudutatud isik I elab

Sassi kinnistul alaliselt, avaldajad aga kasutavad maad ajuti.

14.2. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb avaldajatele võimaldada Lõpe teelt juurdepääs

nende kasutusse jäävatele osadele kinnistust just piki Siilu kinnistu äärt kulgevat teed mööda ja

kuidas koormab tee asukoht (joonisel A nr 9) puudutatud isikut I vähem, kui koormaks piki

Tähe ja Rehemaa kinnistute piiri rajatav tee avaldajaid. Seda enam, et avaldajad I ja II on

avaldanud soovi saada ühiskasutusse maatükk suurusega 320 m² (plaanil nr 8), mis kujutab

endast Lõpe teelt juurdepääsuteed avaldajate I ja II kasutusse jäävatele osadele kinnistust.

Selleks, et rajada täiendav juurdepääs avaldajate kasutusse määratud osadele piki puudutatud

isiku I osa, on ebapiisav põhjendus, et joonisel A nr-ga 8 märgitud teelt sõidukitega edasi ei

pääse. Vaidlustatud määrusest nähtub, et ka piki Siilu kinnistu äärt tee rajamiseks on vaja maha

võtta puid ja kuur teise kohta tõsta. Maakohus ei põhjendanud, miks puudutatud isiku I

kasutuses oleva kuuri saab eest ära tõsta, aga avaldaja I kasutatavat kuuri ei saa. Kui parem või

pikem juurdepääsutee on avaldajate huvides, siis on ebaõiglane panna sellest tulenev eba-

mugavus puudutatud isiku I kanda. Joonisel A nr-ga 9 märgitud ala jätmine kõigi kaasomanike

ühiskasutuses olevaks teeks ei arvesta mingil viisil pudutatud isiku I huvidega.

14.3. Määratud kasutuskorra järgi on Sassi kinnistu kasutamisel jagatud mitmeks suuremaks ja

väiksemaks tükiks ning 1,2 ha suurusest maast kokku 1 369 m² ( = 907 + 142 + 320) on

kasutusel teedena. Maakorralduslikult tuleb aga eelistada maa võimalikult otstarbekat

kasutamist, kinnisasjad peaksid olema terviklikud ja otstarbeka kujuga, teid tuleb rajada samuti

otstarbekalt ning maa kiildumist ja tükeldamist peaks vältima (MaaKS § 5 lg 2). Määratud

kasutuskorraga loodud killustatus ei soodusta maa otstarbekat kasutamist ja kohtul oleks tulnud

kaaluda muid variante. Kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb üldjuhul eelistada

varianti, kus määratakse kindlaks mõistlike suuruste ja kujudega osad, mida on võimalik

kasutada iseseisvalt, teisi kaasomanikke häirimata ning säilitades eluhoonete ümber privaatsuse.

Lisaks ei tarvitse kinnistu killustamine käesoleval juhul olla põhjendatud ka seepärast, et

kaasomanike suhted ei ole head – selle asjaoluga arvestamine vaidlustatud määrusest ei nähtu.

Maakohus ei põhjendanud, miks on vajalik joonisel A nr-ga 7 märgitud tee, kui avaldajate I

ja II kasutusse jäänud maale on tagatud juurdepääs Lõpe teelt Tähe kinnistu poolt. Ainult

avaldajate soov täiendava tee rajamiseks, ei ole piisav puudutatud isiku I kasutusse jääva maa

tükeldamiseks. Maakohus ei tuvastanud, et senise maakasutuse kohaselt oleks maad kasutatud

eraldi tükkidena, samuti ei ole maakohus kaalunudki võimalusi, mis puudutatud isiku I

elukorraldust nii palju ei häiriks ja oleks ka tema huvides.

14.4. Sarnaselt kaasomandi lõpetamisega (vrd Riigikohtu 29. septembri 2010 määrus tsiviil-

asjas nr 3-2-1-65-10, p 20 teine lõik) tuleks kasutuskorra määramisel lähtuda tegelikust

olukorrast, st ehitiste ümberpaigutamine on erandlik ja võib seada ohtu kasutuskorra tegeliku

täitmise võimaluse. Nimelt ei saa kasutuskorda määrava kohtulahendi alusel avaldajad õigust

asuda kuuri teisaldama, samuti ei saa puudutatud isik I neilt seda nõuda. Vaidlustatud määrusest

ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid alust määrata

kasutuskord viisil, et enne selle realiseerimist tuleb teha olulisi muudatusi kinnisasjal.

9 (9)

Kohtu kogutud või vastu võetud tõend tuleb võtta toimikusse (TsMS § 56 lg 1). Nimetatud

reegli rikkumine on oluline menetlusnormi rikkumine ja võis käesoleval juhul mõjutada asja

lahendamise tulemust. Seetõttu on tagajärjeks maakohtu lahendi tühistamine ja uuesti

arutamiseks saatmine TsMS § 659 kaudu kohalduva § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 viimase lause alusel,

kuigi kaebuses ei ole kõnealusele rikkumisele tuginetud.

15.1. Nähtuvalt 8. juuni 2016 istungiprotokollist esitas avaldajate esindaja taotluse tsiviilasjas

nr 2-13-24660 koostatud vaatlusprotokolli tõendina asja juurde võtmiseks. Maakohus rahuldas

nimetatud taotluse samal istungil. Samas ei sisalda käesoleva tsiviilasja toimik vaatlusprotokolli,

millele kohus ka määruses tugineb. Tsiviilasja toimiku pinnalt ei ole seega võimalik kontrollida

maakohtu põhjendusi viitega vaatlusprotokollile ja selle juurde kuuluvatele fotodele. Piisav ei

ole vastava dokumendi alles 9. jaanuaril 2017 lisamine kohtute infosüsteemi (dokument nr 36),

sest maakohus ei ole ka teinud TsMS § 56 lg 3 kohast määrust ja selleks kuupäevaks oli asja

sisuline arutamine maakohtus juba lõppenud.

15.2. Maakohus märkis vaidlustatud määruse põhjendava osa p-s 5, et ta veendus paikvaatlusel,

et avaldajate taotletud kasutuskord järgib kinnistu ja sellel asuvate ehitiste praegust tegelikku

kasutust ning iga kaasomaniku omandiosa suurust. Käesolevas asjas 8. juunil 2016 toimunud

istungi protokollist nähtub, et vaatlus toimus 7. augustil 2015. Maakohus võttis käesolevas asjas

25. jaanuari 2016 määrusega menetlusse 25. septembril 2015 esitatud avalduse kasutuskorra

määramiseks (kohtute infosüsteemi on salvestatud siiski 13. novembri 2015 taotlus koos

25. septembril 2015 esitatud joonisega A). Loogiliselt pole võimalik, et maakohus oleks saanud

7. augusti 2015 vaatlusel veenduda selles, kuidas järgib kõige varasemalt 25. septembril 2015

esitatud kasutuskorra taotlus tegelikku olukorda kinnistul. Samuti jääb ringkonnakohtule

arusaamatuks, kuidas veendus maakohus just vaatlusel, et avaldajate taotlus järgib kaasomanike

omandiosade suurusi, sest ka sellekohaseid põhjendusi vaidlustatud määrus ei sisalda.

Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi avalduse uueks menetlemiseks tagasi

samale maakohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha ise uut määrust, sest maakohus

on jätnud asjaolud ja menetlusosaliste taotlused olulises ulatuses välja selgitamata ning

tsiviilasja toimik ei sisalda kõiki asjas kogutud tõendeid. Määruskaebus rahuldatakse seetõttu

osaliselt.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tulenevalt hagita menetluses kehtivast

uurimispõhimõttest selgitada ise välja asjast tähtsust omavad asjaolud. Samuti on otstarbekas,

et maakohus selgitab menetlusosalistele, millistest kriteeriumitest kohus kasutuskorra

määramisel juhindub. Alles seejärel on menetlusosalistele võimalik koostada ettepanekud, mida

maakohus saab asja lahendamisel kaaluda, aga vastavalt eespool p-s 13 märgitule ei ole

maakohus nende ettepankutega seotud. Senises menetluses ei ole maakohus loonud piisavat

selgust puudutatud isiku I taotlustes. Nii näiteks erinevad joonised B ja C oluliselt, aga

maakohus ei ole küsinud puudutatud isikult I, millist kasutuskorda ta tegelikult taotleb. Ka see

ebaselgus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. Siinjuures saab puudutatud isik I taotleda

maakohtus ka sellise kasutuskorra määramist, nagu on kirjeldatud määruskaebuses.

Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja asja tagasi saatmisega samale maakohtule,

otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus.

TsMS § 617 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm