2-17-7810/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7810

Tsiviilasi

MN kaebus kohtutäituri Elin Vilippus 5. mai 2017

otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/1748

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. mai 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): MN

Puudutatud isik I (vastustaja I, kohtutäitur): Tallinna

kohtutäitur Elin Vilippus

Puudutatud isik II (vastustaja II, sissenõudja): Tallinna

linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. mai 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. MN (avaldaja, võlgnik) esitas 18. mail 2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Elin

Vilippus (kohtutäitur) asendaja Viljo Konsap koostatud 5. mai 2017 otsuse peale täiteasjas

nr 022/2017/1748 (vaidlusalune otsus).

2 (4)

2. Avalduse kohaselt on Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, sissenõudja)

esitanud

kohtutäiturile

täitemenetluse

läbiviimise

täitedokumendiks

mittejõustunud

hoiatustrahvi otsuse nr 157079 (edaspidi „trahviteade“).

Trahviteate peale esitas avaldaja sissenõudjale kaebuse väärteomenetluse seadustiku (VTMS)

§ 545 lg-s 4 ette nähtud korras ja alusel. VTMS § 545 lg 1 järgi vaidlustamise korral

hoiatustrahv ei jõustu. Kohtutäitur on kohustatud seadusest tulenevalt kontrollima, et temale

esitatud dokument on kehtiv. Käesoleval juhul täitedokument ei ole kehtiv.

3. Avaldusele oli lisatud vaidlusaluse otsuse ärakiri. Sellest nähtub, et sissenõudja esitas

6. septembri 2016 trahviteate täitmiseks 30. märtsil 2017. Kohtutäitur algatas selle alusel

täitemenetluse ja toimetas võlgnikule täitmisteate kätte 17. aprillil 2017. Samal päeval saatis

võlgnik kohtutäiturile e-kirja, mida kohtutäitur käsitles kaebusena kohtutäituri tegevusele.

Sissenõudja esitas kohtutäiturile 18. aprillil 2017 seisukoha, milles selgitas, et võlgnik on küll

vaidlustanud trahviteate, aga vastav kaebus jäi läbi vaatamata ja sellele omakorda esitatud

kaebus maakohtus lahendatud väärteoasjas nr 4-16-8865 rahuldamata. Maakohtu määrus

selles asjas tehti 13. detsembril 2016 ja kuna seda ei saanud vaidlustada, siis jõustus mh

trahviteade samal päeval.

Kohtutäitur leidis vaidlusaluses otsuses, et täitemenetlus on alustatud õigesti ja kohtutäitur ei

saa lahendada sisulist vaidlust täitemenetluse osaliste vahel. Seetõttu jäi avaldaja

17. aprilli 2017 kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 22. mai 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse

võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu ehk

dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse

formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse

alusel algatama täitemenetluse (TMS § 23 lg 1). Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida

täitedokumendi sisu õiguspärasust. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi

kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt

seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.

Trahviteate vaidlustamise tulemusel tehtud maakohtu 13. detsembri 2016 määrus on VTMS

§ 191 p 12 kohaselt lõplik. VTMS § 199 lg 4 sätestab, et kirjalikus menetluses tehtud kohtu-

määrus jõustub selle tegemisest. Seega on sissenõudja kohtutäiturile esitanud täitemenetluses

vorminõuetele vastava täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on 13. detsembril 2016

jõustunud trahviteade, mis kuulub TMS § 2 lg 1 p 9 alusel täitedokumentide loetelusse.

Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke

hinnanguid sissenõudja ja võlgniku vahel tekkinud materiaal-õiguslikele asjaoludele. Täite-

dokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu

kohtutäituri pädevusse. Kui kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus

ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada võlgniku suhtes täitemenetlus.

Kui avaldaja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2017/1748 on tema suhtes lubamatu

(võlgnevus puudub), on tal õigus TMS § 221 alusel esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni.

Neil kaalutluste otsustas maakohus kaebuse menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd sellega ei ole võimalik avaldaja

taotletavat eesmärki saavutada.

TsMS § 168 lg 1 alusel jäid menetluskulud avaldaja kanda.

3 (4)

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas 6. juunil 2017 määruskaebuse, mida täpsustas 19. juunil 2017. Avaldaja

palub vaidlustatud määruse tühistada ja maakohtul kaebus menetlusse võtta.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohtus rikkus oluliselt õigusnormi, sest kaebuses esitatud asjaolusid pole läbi

vaadatud ega hinnatud;

 kontrollimata jäi kohtutäituri otsuses esitatud seisukohtade vastavuse seadustele.

Maakohus nõustus kohtutäituri väitega, et tegemist on materiaal-õigusliku vaidlusega,

aga tegelikult on see menetlusõiguslik vaidlus. Kohtutäitur ei pea hindama

täitedokumendi sisu, kuid on kohustatud kontrollima täitedokumendi kehtivust;

 samuti jäi kontrollimata sissenõudja seisukohtade vastavus seadustele. Ebaõige on

arusaam, nagu jõustaks väärteomenetluse käigus tehtud maakohtu määrus kaebuses

kohtuvälise menetleja juhi tegevuse peale uuesti eelnevalt mittejõustunud trahviteate;

 maakohus käsitles kaebust kohtutäituri otsuse peale hoopis sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagina. Sellest tulenevalt on ka kaebuse tagasilükkamise põhjendus

TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi lubamatu.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, aga ei pidanud vajalikuks küsida selle kohta

puudutatud isikute seisukohti. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

20. juuni 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi

alusel, st põhjusel, sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu

21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul on maakohus

oma menetluslikku otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohus ei käsitlenud kaebust

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagina. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendus-

tega ega korda neid.

9. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebus on ajendatud õiguslikust käsitlusest, et VTMS § 54¹ lg-s 1 sätestatud kirjalikus

hoiatusmenetluses koostatud trahviteade ei jõustu, kui see on VTMS § 545 lg 1 alusel

vaidlustatud. Sellise tagajärje näeb ette viimati viidatud sätte teine lause.

Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul eelkõige lähtuda neist asjaoludest, mis

nähtuvad kaebusest. Avaldaja tõi esile trahviteate koostamise, vaidlustamise ja senise

kaebemenetluse tulemusel tehtud maakohtu määruse. Maakohus sai põhjendatult lähtuda

sellest, et need asjaolud olid teada ka kohtutäiturile vaidlusaluse otsuse tegemisel.

11. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt täidetakse sama seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad mh

kohtuvälise menetleja otsusest või määrusest kirjalikus hoiatamismenetluses määratud

hoiatustrahvi kohta. Erinevalt paljudest teistest otsustest, mis on loetletud samas lõikes, ei

nõua TMS § 2 lg 1 p 9 selle sõnastuse järgi, et hoiatustrahvi kohta koostatud otsus

(trahviteade) peab olema jõustunud. Samuti ei tulene TMS §-st 12, et sellisel dokumendil

4 (4)

peaks olema jõustumismärge. Hoiatustrahv ei ole karistus (VTMS § 54¹ lg 3), seega ei

kohaldu vastavale täitedokumendile TMS § 199 lg 1. Viidatud normi ei saa kohaldada ka

vastavalt TMS §-le 209, mis käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud

väärteomenetluse muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmist. Kokkuvõtvalt ei nõua

TMS, et trahviteade peaks olema jõustunud ja sellel peaks olema jõustumismärge.

12. Riigikohus on siiski leidnud, et trahviteate sundtäitmisele esitamisel tuleb selleks, et

kohtutäitur saaks alustada täitemenetlust, kohtutäiturile esitada ka trahviteate kättetoimetamist

kontrollida võimaldavad andmed. Kohtutäitur peab trahviteate kättetoimetamist tõendavaid

andmeid kontrollima, kuna need puudutavad täitemenetluse lubatavuse eeldusi. Kui

trahviteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud, ei ole alust täitemenetlust alustada, sest

võlgnikul ei olnud võimalust hoiatustrahvi vaidlustada ning see ei ole jõustunud. Kohtutäitur

võib täitemenetlust alustada seega vaid siis, kui täitedokumendi kättetoimetamine on

usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust (20. novembri 2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 16 esimene ja kolmas lõik).

13. Kui kohtutäiturile on lisaks teada, et trahviteade on vaidlustatud, siis tuleb tal (sarnaselt

eelmises punktis kättetoimetamise kohta märgituga) kontrollida, milline oli vaidlustamise

tulemus. Seda on kohtutäitur käesoleval juhul ka teinud ja määruskaebuses pole maakohtu

vastavat järeldust vaidlustatud.

Kohtutäitur ei saa aga asuda sisuliselt hindama, kas trahviteate vaidlustamise tulemusel tehtud

lahendid on õiged, selle välistab täitemenetluse formaliseeritusse põhimõte. Samuti ei saa

kohtutäitur lahendada õiguslikku küsimust, kas VTMS § 545 lg 1 kohane kaebus, mis jäi läbi

vaatamata, põhjustas trahviteate mittejõustumise. Kuigi VTMS normide sõnastusest see

piisava selgusega ei nähtu, siis võib kohtutäitur eeldada, et kui lisaks trahviteatele esitatakse

talle väärteomenetlust lõpetav jõustunud kohtulahend, siis on jõustunud ka trahviteade, mille

vaidlustamisele oli algne kaebemenetlus suunatud. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu

13. detsembri 2016 määruses viide trahviteatele nr 157079. Kuna TMS ei nõua trahviteatele

jõustumismärke kandmist, siis ei saa eeldada ka kohtutäiturilt rohkemat sisulist kontrolli.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja õigusliku käsitlusega, et VTMS § 545 lg 1 teine lause

välistab trahviteate jõustumise pärast seda, kui selgub trahviteate vaidlustamise tulemus.

VTMS § 199 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei

ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Menetlusõiguse üldisest

mõttest tuleneb, et kaebuse läbi vaatamata jätmine on oma tagajärgedelt sama nagu olukord,

kus kaebust ei oleks esitatud. Järelikult võib trahviteate vaidlustamine VTMS § 545 lg-s 1

sätestatud korras selle jõustumise küll edasi lükata, aga mitte lõplikult välistada.

14. Eeltoodud kaalutlustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kaebus on sedavõrd

õiguslikult perspektiivitu, et selle menetlusse võtmisest võib TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda. Eeldades kohtu ette toodud asjaolude õigsust ei ole kaebusega soovitud eesmärki

ikkagi võimalik saavutada, sest avaldaja ei tugine sellistele väidetele, mis viitaks vaidlusaluse

otsuse ebaõigsusele. Sellises olukorras on kaebuse menetlemisest keeldumine paremini

kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidega, kui selle sisuline lahendamine.

15. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud

isikute seisukohti, sest need on piisavas ulatuses kajastatud vaidlusaluses otsuses. Seega ei ole

teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus.

Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

16. TsMS § 372 lg 5 ja TMS § 218 lg 3 alusel on käesolev määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm