2-13-61695/117 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-61695

Tsiviilasi

RS hagi AM vastu pärandisse kuuluva omandi

suuruse tuvastamiseks, kaasomandi lõpetamiseks,

tahteavalduste andmise kohustamiseks ning AM

vastuhagi RS vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

tahteavalduste andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. mai 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): RS

Kostja (vastustaja): AM, seaduslikud esindajad AM ja

NZ, lepinguline esindaja Alla Buldakova

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda RS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos

lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda, kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 11. mai 2017 otsusega nii RS (hageja) hagi kui ka AM (kostja)

vastuhagi osaliselt ning:

 tuvastas, et korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX,

edaspidi „korteriomand“) on 34,20% pärandvara;

 lõpetas kaasomandi korteriomandile ja jättis selle hageja ainumandisse ning kohustas

pooli andma tahteavaldused korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks

selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja selleks, et kustutada

kinnistusraamatust korteriomandi kohta tehtud omanikukanne ja kanda ainuomanikuna

sisse hageja;

 tuvastas,

et

kinnistust

asukohaga

YYY

(registriosa

nr YYYYYYYY,

edaspidi „kinnistu“) pool on pärandvara;

 lõpetas kaasomandi kinnistule ja jättis selle kostja ainumandisse ning kohustas pooli

andma tahteavaldused kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks selliselt, et see

jääb kostja ainuomandisse ning omanikukande kustutamiseks ja kostja sissekandmiseks

kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna;

 tuvastas, et hageja kontodel ja kasutushoiusel ning MS (edaspidi „pärandaja“) kontol

7. septembri 2012 seisuga olnud rahast kuulub pärandvarasse kokku 1 465,31 eurot;

 lõpetas kaasomandi rahale ja jagas hageja ning pärandaja kontodel 7. septembri 2012

seisuga olnud summad selliselt, et kokku 2 268,31 eurot jäi hageja ainuomandisse ning

662,17 eurot kostja ainuomandisse;

 mõistis välja hagejalt kostjale hüvitise enamsaadud vara ja raha arvelt kokku

10 929,04 eurot;

 andis kostja seaduslikele esindajatele nõusoleku kostja nimel korteriomandi ja kinnistu

kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja korteriomandist kostjale kuuluva osa

üleandmiseks hageja ainuomandisse ja kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute

kannete tegemiseks;

 andis nõusoleku kostja seaduslikele esindajatele pärandvaraks oleva raha kaasomandi

lõpetamiseks, jagamiseks ja pärandaja kontol olnud rahast 662,17 euro ülekandmiseks

kostja kontole.

Menetlusosaliste menetluskulud jätis maakohus nende endi kanda, kostjale riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud riigi kanda ja mõistis välja hagejalt riigituludesse riigilõivu 250 eurot.

2. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 26. mail 2017 hageja apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 11. mai 2017 otsuse peale.

3. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja leidis, et see on puudustega, sest kaebusest

ei nähtunud, millises ulatuses hageja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ja missugust

ringkonnakohtu lahendit taotleb. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹

lg-st 1 jättis ringkonnakohus kaebuse 29. mai 2017 määrusega käiguta ja andis apellandile

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Samuti andis kohus hagejale tähtaja oma majandusliku

seisundi kohta andmete esitamiseks.

4. Hageja sai eelviidatud määruse kätte 31. mail 2017. Hageja esitas 2. juunil 2017 selgituse

enda majandusliku olukorra kohta. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes 20. juunil 2017, aga

selleks ajaks ega hiljem kostja korrektselt vormistatud apellatsioonkaebust kohtule ei esitanud.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

Kuigi ringkonnakohus andis hagejale tähtaja TsMS § 633 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuete kohase

apellatsioonkaebuse esitamiseks, ei ole hageja seda teinud.

6. TsMS § 637 lg 2 alusel tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda,

kuna asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine. Kaebuses puudub selgelt väljendatud taotlus, millest nähtuks, millises ulatuses

hageja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb.

Seni esitatud kaebuse alusel ei saaks ringkonnakohus ka sisuliste väidete põhjendatuse korral

teha mingit otsustust maakohtu otsuse kohta ega lahendada vaidlust muul viisil, sest selleks

puudub apellandi menetluslik taotlus. Kaebusest ega hiljem esitatud dokumentidest ei nähtu, et

apellandil oleks sisuline takistus avaldada, millist lahendit ta kaebusega taotleb.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

7. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

8. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm