2-15-19461/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19461

Tsiviilasi

Osaühingu Lamaran Grupp kaebus Tallinna

kohtutäituri Kaire Põltsi 15. detsembri 2015 otsuse

peale täiteasjas nr 025/2015/2495

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Lamaran

Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja LJ

Puudutatud isik I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur

Kaire Põlts

Puudutatud isik II (vastustaja II): BORGINO

CONSULTING LTD (Briti Neitsisaarte registrikood

421715), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. septembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

BORGINO CONSULTING LTD (puudutatud isik II, sissenõudja) täitmisavalduse alusel

alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (puudutatud isik I, kohtutäitur) 13. augustil 2015

Osaühingu Lamaran Grupp (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetlusega täiteasjas

nr 025/2015/2495. Nõude suuruseks on 5 000 eurot.

Kohtutäitur arestis 3. novembri 2015 arestimisaktiga (vaidlustatud arestimisakt) avaldaja

nõuded/õigused Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis, edaspidi „pankrotivõlgnik“) vastu, mis

on tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-6531.

Viidatud otsusega kohus tunnustas võlgniku nõuet ja seda tagavat pandiõigust

pankrotimenetluses 3 715 203,37 euro ulatuses ning tuvastas, et sama nõuet tagav hüpoteek,

mis oli seatud Paldiski linnas Lõuna 6B asuvale kinnistule (registriosa nr 24191), on

3 715 203,37 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatud.

Vaidlustatud arestimisaktis määras kohtutäitur, et arestitud nõudele tuleb sissenõue pöörata

täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 121 ettenähtud muul viisil, kui võlgniku suhtes

kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, nimelt müügi teel.

Avaldaja esitas 11. ja 19. novembril 2015 vaidlustatud arestimisakti peale kaebuse, milles

leidis, et nõude arestimine on ebaseaduslik mh põhjusel, et arestimisaktist ei selgu üheselt

nõude arestimise ulatus. Juhul, kui eeldada, et arestiti nõue kogu ulatuses, siis ületab arestitud

nõude suurus sissenõudja nõude ja täitekulude kogusumma ca 650 korda. Samuti esitas võlgnik

kaebuses vastuväited arestitud varalisele nõudele sissenõude pööramise viisi osas.

Kohtutäitur jättis 15. detsembri 2015 otsusega (kohtutäituri otsus, dateeritud 14. detsembriga,

allkirjastatud 15. detsembril 2015) kaebuse rahuldamata.

Avaldaja esitas 28. detsembril 2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale.

Kaebuse kohaselt on vaidlustatud arestimisakt ebaselge, sest sellest ei nähtu, kas arestiti kogu

varaline nõue. Arestimisakt ei vasta kohtutäiturimäärustiku lisa 19 nõuetele. TMS § 121 lg-s 1

sätestatud aluseid nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil ei esine. Meelevaldne on

kohtutäituri tõlgendus, et võlgniku nõudele sissenõudmise pööramine on raskendatud mh juhul,

kui nõude arestimise ajal ei ole teada arestitud nõude täitmise tähtpäeva. Nõude arestimine

koguulatuses on vastuolus TMS § 53 lg-s 1 sisalduva keeluga. Arestitud 3 715 203,37 euro

tasumise nõue ületab sissenõudja nõude ca 750 korda. Nõue on osadeks jaotatav ja selle

arestimine ei ole otstarbekas.

Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Arestimisakt on selge, sellega arestiti võlgniku kogu nõue.

TMS § 121 lg 1 rakendamine on õigustatud. Sissenõudmise raskendatus seisneb aastatepikku-

ses viivituses rahalise väljamaksmise tegemisel pankrotimenetluses. Nõude realiseerimine

nimiväärtuses pole praktikas võimalik. Nõude osaline arestimine ei ole põhjendatud, sest nõue

on tagatud hüpoteegiga ja hüpoteek ei läheks nõudega kaasa. TMS ei näe ette nõude osalist

arestimist. On teadmata, mis ulatuses tehakse võlgnikule pankrotipesast väljamakse.

Sissenõudja kaebusele ei vastanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 15. septembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata.

Ühtlasi jättis kohus läbi vaatamata kaebuse osas, milles avaldaja vaidlustas arestitud nõudele

määratud hinna ja taotles 15. detsembri 2015 hindamisakti tühistamist.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud.

Vaidlustatud arestimisakt vastab TMS § 114 lg 1 p-de 1–3 nõuetele. Aktist nähtuvalt on

arestitud kogu nõue summas 3 715 203,37 eurot. Viide 3. septembri 2015 aktile ei muuda seda

ebaselgeks ega anna alust väita, et võlgniku nõue on arestitud osaliselt.

3 (4)

Vaidlustatud arestimisakt ei sisalda korraldust täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile.

Tegemist ei ole arestimisakti puudusega, sest arestimisakt on koostatud sissenõude pööramiseks

nõudele muul viisil.

TMS § 74 lg 2 võimaldab arestimisaktis jätta hinna nimetamata, mistõttu ei ole arestitud vara

hinna mittemärkimine vaidlustatud aktis vastuolus seadusega.

Nõudele muul viisil sissenõude pööramine ei ole samuti vastuolus seadusega. Täidetud on

TMS § 121 lg 1 kohaldamise esmane eeldus, milleks on sissenõudja avaldus. Täitetoimikust

nähtuvalt esitas sissenõudja 2. septembril 2015 kohtutäiturile avalduse kogunõude arestimiseks

TMS § 121 lg 1 alusel. Samuti on pankrotimenetluses pankrotivarast väljamaksete tegemise aja

prognoosimatus muu põhjus, mis annab alust pankrotimenetluses esitatud nõudele sissenõude

pööramiseks muul viisil TMS § 121 lg 1 alusel.

Nõude arestimine tervikuna ei ole vastuolus TMS § 53 lg-s 1 sätestatud piiranguga. Tuleb

arvestada sellega, et arestitud on võlgniku nõue pankrotivõlgniku vastu.

Kui kohtutäitur arestib ja müüb osa võlgniku nõudest, on uuel võlausaldajal võlaõigusseaduse

§ 167 lg 5 kohaselt õigus omandatud nõude rahuldamisele tagatise arvel alles pärast seda, kui

võlgniku nõue on tagatise müügist saadud raha arvel rahuldatud. Kui pankrotimenetluses

esitatud esimese rahuldamisjärgu nõue jääb pandi arvel rahuldamata, loetakse rahuldamata

jäänud nõue teise rahuldamisjärgu nõudeks. Täitemenetluses ei ole võimalik hinnata seda,

millises ulatuses kuulub pandieseme arvel rahuldamisele võlgniku raha tasumise nõue. Samuti

ei ole võimalik hinnata seda, milline osa võlgniku nõudest langeb teise rahuldamisjärku ning

millises ulatuses kuulub see nõue teises rahuldamisjärgus pankrotivara arvel rahuldamisele.

Kirjeldatu muudab keeruliseks võlgniku nõude osalise võõrandamise, sh osale nõudest hinna

määramise. Seetõttu on pankrotimenetluses esitatud nõude arestimine põhjendatud tervikuna.

Menetluskulud jäid avaldaja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise

lause alusel. Kuna määruse tegemise ajaks ei olnud veel möödunud menetluskulude nime-

kirjade esitamise tähtaeg, siis ei määranud kohus kulusid kindlaks rahaliselt.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas 4. jaanuaril 2017 määruskaebuse. Ta palub vaidlustatud määruse tühistada

osas, milles kaebus jäi rahuldamata ja uue määrusega rahuldada kaebus või saata asi esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas (kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine)

ta maakohtu määrust ei vaidlusta.

Määruskaebuse põhjendused kordavad sisuliselt avaldaja varasemaid seisukohti. Kokkuvõtvalt

leiab avaldaja, et kuna sissenõudja ei ole taotlenud avaldajale kuuluva nõude müüki, ei ole TMS

§ 121 lg 1 eeldused nõude müümiseks täidetud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja

vastamiseks. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur kaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 7. juunil 2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

4 (4)

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on menetlusosalised kaevanud. Maakohus

jättis läbi vaatamata kaebuse osas, milles avaldaja vaidlustas arestitud nõudele määratud hinna

ja taotles 15. detsembril 2015 hindamisakti tühistamist. Maakohtu määrust selles osas ei ole

vaidlustatud ja ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud määrust nimetatud otsustuse osas.

Kuna maakohtu määrus jääb tervikuna muutmata, siis ei ole vajadust eristada ringkonnakohtu

määruse resolutsioonis seda osa maakohtu määrusest, mis on vaidlustamata jõustunud.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

TMS § 121 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur sissenõudja või võlgniku avalduse

alusel pöörata nõudele sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse

täitmist nõudes, kui arestitud nõue on tingimuslik või ajatatud või kui selle sissenõudmine on

raskendatud vastunõude tõttu või muul põhjusel. TMS § 121 lg 1 teine lause lubab kohtutäituril

nõude müüa.

Sissenõudja märkis 10. augusti 2015 täitmisavaldusse (I kd tl 82–83), et soovib pöörata

sissenõuet võlgniku kinnisasjale, vallasvarale ja võlgniku nõudeõigustele. TMS § 52 lg 1

kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Seega on täitmisavalduses

avaldatud sooviga, pöörata sissenõuet võlgniku nõudeõigustele, hõlmatud soov nende

müümiseks. Pealegi taotles sissenõudja 2. septembri 2015 avalduses TMS § 121 rakendamist.

Maakohus märkis seega õigesti, et täidetud on esmane eeldus arestitud nõudele sissenõude

pööramiseks TMS § 121 lg-s 1 ettenähtud viisil, st olemas on sissenõudja avaldus nimetatud

sätte rakendamiseks.

Õige on ka maakohtu järeldus, mille kohaselt oli kohtutäitur õigustatud võlgniku nõudele

TMS § 121 lg 1 alusel pöörama sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult

kohustuse täitmise nõudes. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada

vastupidist. Otsest tähtsust ei oma asjaolu, kas praeguseks on pankrotivõlgniku pankroti-

menetluses tehtud jaotusettepanek või kas saab mõistlikult prognoosida jaotusettepaneku

tegemise aega. Maakohus lähtus põhjendatult vaidlustatud akti tegemise ajast ning nähtuvalt

pankrotihalduri 17. septembri 2015 vastusest kohtutäiturile (I kd tl 147) ei olnud võlgnikule

väljamakse tegemise aeg vaidlusaluse arestimisakti koostamise ajal teada.

Vaidlustatud arestimisaktist on aru saada, et kohtutäitur pidas põhjendatuks TMS § 121 lg 1

kohaldamise, kuna pankrotimenetluses võlgniku kasuks tehtava rahalise väljamakse aeg ei

olnud teada ja seetõttu oli arestitud nõude sissenõudmine raskendatud.

Maakohus jõudis õigele järeldusele, et avaldaja nõude sissenõudmine vaidlustatud arestimisakti

koostamise hetkel oli õiguslikult võimatu (PankrS § 153) ning kuivõrd kohtutäituril ei ole

õigust ega kohustust viivitada täitedokumendi täitmisega (TMS § 8), siis on kohtutäituril õigus

TMS § 121 lg 1 alusel nõue müüa.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kõigi seniste menetlus-

kulude jaotuse.

Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus

TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm