3-17-1320/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1320

Haldusasi

Mittetulundusühingu

Eesti

Jäähokiliit

kaebus

Konkurentsiameti keelamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ja

toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit kaebus.

2. Jätta Mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada Konkurentsiametile 27.06.2017 vastuse lisad 5-10, 12 ja 13.

4. Jätta rahuldamata Konkurentsiameti taotlus piirata Mittetulundusühingu Eesti

Jäähokiliit juurdepääsu haldusasja nr 3-17-1320 toimikule.

5. Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu) ja Konkurentsiametile, tehes

kaebajale nähtavaks vastustaja 27.06.2017 vastuse koos lisadega nr 1-4, 11 ja 14-20.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(HKMS § 88 lg 5, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada

määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Konkurentsiameti 21.09.2016 kirjaga nr 5.1-1/16-0293-001 teatati Mittetulundusühingule

(MTÜ) Eesti Jäähokiliit järelevalvemenetluse alustamisest, mille käigus uuritakse MTÜ Eesti

Jäähokiliit tegevuse vastavust konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 nõuetele. Konkurentsiamet

selgitas, et MTÜ Eesti Jäähokiliit juhatus kinnitas oma 31.05.2016 otsusega mängijate

ülemineku korra, milles sisalduvad tingimused kitsendavad mängijate võimalusi üleminekuks

teise jäähokiklubisse või spordikooli ja millega kehtestatakse üleminekuraha suurus sõltuvalt

mängijate vanusest alates juba 5. eluaastast. Järelevalvemenetluse eesmärgiks on hinnata, kas

MTÜ Eesti Jäähokiliit kehtestatud kord, kui ettevõtjate ühenduse otsus, on kooskõlas KonkS §

4 lg-st 1 tuleneva konkurentsi kahjustava koostöö keeluga või mitte.

3-17-1320

2(5)

2. MTÜ

Eesti

Jäähokiliit

esitas

21.06.2017

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

Konkurentsiameti keelamiseks viia järelevalvemenetlus läbi. Koos kaebusega esitati ka esialgse

õiguskaitse taotlus keelata järelevalvemenetluse läbiviimine kuni käesolevas asjas tehtava

kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse kohaselt on järelevalvemenetlus kestnud peaaegu üheksa

kuud ning see on kaebaja suhtes koormav. Kaebuse eesmärk on vältida järelevalvemenetluse

toimumist ning vastavate toimingute teostamist, sest kaebaja hinnangul puudub

Konkurentsiametil seadusest tulenev pädevus sekkuda kaebaja kui MTÜ tegevusse jäähoki

meistrivõistluste tingimuste määramisel.

3. Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 kohtunõudega paluti Konkurentsiametil esitada esialgse

õiguskaitse taotlusele omapoolne seisukoht hiljemalt 27.06.2017 kell 15.00.

4. Konkurentsiamet palub oma 27.06.2017 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata ning tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Ühtlasi palub

vastustaja piirata kaebaja juurdepääsu Konkurentsiameti vastuse lisadele nr 5-10, 12 ja 13,

kuivõrd järelevalvemenetlus kaebaja suhtes on pooleli ning juurdepääsu piiramine on vajalik

menetluse läbiviimise objektiivsuse säilitamise, tõe tuvastamise eesmärgi tagamiseks ja

kolmandate isikute õiguste kaitseks. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

Keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud, mistõttu on selle esitamine lubamatu.

Asjaolu, et kaebajalt küsitakse järelevalvemenetluses andmeid, ei koorma kaebajat ega riiva

teda

sellisel

määral,

millest

peaks

tulenema

kaebeõigus

nõuda

halduskohtult

järelevalvemenetluse läbiviimise täielikku tõkestamist. KonkS § 75 annab Konkurentsiametile

laialdase õiguse küsida teavet mistahes isikult, sh mitte üksnes isikult, kelle tegevust uuritakse.

Konkurentsiamet viib järelevalvemenetlust läbi igakülgselt ning selgitab välja kõik hinnangu

andmiseks vajalikud asjaolud. Samuti pole antud ajal üheselt selge, et kaebaja suhtes läbi viidav

järelevalvemenetlus lõpeb ilmtingimata kaebajat koormava haldusaktiga. Kuigi koormava

haldusakti tegemine kaebaja suhtes pole välistatud, siiski puudub põhjus anda kaebajale

etteulatuv kaitse konkurentsijärelevalvemenetluse eest. Juhul kui Konkurentsiamet teeb

menetluse lõpptulemusena kaebajale ettekirjutuse, siis on kaebajal õigus see vaidlustada

kohtus. Käesoleval juhul puudub kaebajal vajadus kohtuliku kaitse järele, mistõttu tuleb kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on ettevõtja konkurentsiõiguse tähenduses

(KonkS § 2 lg-d 1-2; Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-49/07). Konkurentsiamet on

20.10.2016 kirjas nr 5.1-1/16-0293-003 kaebajale selgitanud, mis alustel ja millistel kaalutlustel

vastab kaebaja konkurentsiõiguslikule ettevõtja mõistele. Konkurentsiamet on menetluse

käigus kogutud andmete põhjal jõudnud järeldusele, et kaebajale kohalduvad KonkS ettevõtja

tegevust reguleerivad sätted ning jäähokiklubide mängijate üleminekutasude KonkS-le

vastavuse hindamine on vajalik.

Kaebuse eesmärgi saavutamine on võimatu, mistõttu tuleks kaebus tagastada ka HKMS § 121

lg 2 p 2 alusel. Halduskohus ei saa otsustada Konkurentsiameti eest järelevalvemenetluse

alustamise ega lõpetamise üle (HKMS § 158 lg 3). Konkurentsiameti pädevuses on KonkS

täitmise üle järelevalve teostamine ja vastava menetluse läbiviimine. Kaebuse ainus väide on,

et kaebaja ei ole ettevõtja, mis on ilmselgelt ebaõige. Kuivõrd kaebaja puhul ei ole majandus-

ja kutsetegevuses osalemine välistatud, ei ole välistatud ka tema poolt konkurentsi

kahjustamine ega KonkS rikkumine. Küsimust, kas kaebaja on ettevõtja, ei peagi lahendama

järelevalvemenetluse alustamise staadiumis, vaid sellega tegeletakse järelevalvemenetluse

kestel ning tehakse lõplikult kindlaks alles menetluse lõppfaasis, kui tekib vajadus isikut

koormava haldusakti andmiseks.

3-17-1320

3(5)

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata seoses kaebuse tagastamisega. Samas

puudub esialgse õiguskaitse järele ka vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks

avalikke huve.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebeõigus

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. Käesoleval juhul on kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks

eesmärgiga keelata vastustajal kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetluse läbi viimine.

Seega on esitatud keelamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses. HKMS § 45 lg 1 sätestab

keelamiskaebuse

esitamisel

kaebeõiguse

piirangud.

Viidatud

sätte

kohaselt

võib

keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või

toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu

hilisemal vaidlustamisel.

7. Kaebuse kohaselt ei soovi kaebaja, et vastustaja viiks

tema suhtes läbi

järelevalvetoiminguid, kuivõrd kaebaja hinnangul puudub vastustajal sellekohane pädevus.

Kohus nõustub kaebajaga, et juhul kui menetlustoimingu sooritab haldusorgan, kellel selleks

ilmselgelt pädevust pole, siis see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning oleks ebamõistlik

nõuda haldusväliselt isikult, et ta asuks oma õigusi kaitsma peale järelevalvemenetluse

lõppemist. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

8. KonkS § 54 kohaselt teostab Konkurentsiamet riiklikku ja haldusjärelevalvet KonkS

täitmise üle, välja arvatud 6. ja 7. peatükis sätestatu täitmise üle. Konkurentsiamet on pädev

teostama kõiki KonkS alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid

konkurentsi kaitsmiseks (KonkS § 55 lg 1). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et

Konkurentsiamet on alustanud omal algatusel eraisiku märgukirja põhjal järelevalvemenetluse,

mille käigus amet uurib kaebaja tegevuse vastavust KonkS § 4 nõuetele. Järelevalvemenetluse

eesmärgiks on hinnata, kas kaebaja poolt kehtestatud mängijate ülemineku kord kui ettevõtjate

ühenduse otsus on kooskõlas KonkS § 4 lg-st 1 tuleneva konkurentsi kahjustava koostöö

keeluga või mitte (vt Konkurentsiameti 21.09.2016 kiri nr 5.1-1/16-0293-001). Seega on

Konkurentsiametil pädevus KonkS alusel järelevalvemenetluse läbiviimiseks, kontrollimaks

kaebaja tegevuse vastavust KonkS §-le 4.

9. Kaebaja hinnangul puudub Konkurentsiametil järelevalvemenetluse läbiviimiseks

pädevus, kuivõrd kaebaja juhatuse otsusega kinnitatud korra p 1.2 kohaselt kehtib kord Eestis

toimuvatel võistlustel ning seega ei reguleeri juhatuse otsus kauba hinna määramist

äritegevuses, vaid on suunatud võistlustingimuste (mängureeglite) kehtestamisele spordis.

10. Kohus selgitab, et küsimus sellest, kas kaebaja tegevusele kohalduvad KonkS § 4 lg-s 1

sätestatud nõuded, kuulub lahendamisele järelevalvemenetluses. Konkurentsiamet annab

sellele lõpliku hinnangu järelevalvemenetlust lõpetavas toimingus või haldusaktis. Seetõttu ei

asu kohus käesoleval juhul põhjalikult analüüsima, kas kaebajale kaasneb kohustus järgida

KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Küll aga saab kohus anda hinnangu, kas on ilmselge, et

KonkS § 4 lg 1 kaebaja tegevusele ei kohaldu.

3-17-1320

4(5)

11. KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja KonkS tähenduses äriühing, füüsilisest isikust

ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev

ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Euroopa Kohtu praktikas on ettevõtja mõistet

tõlgendatud laialt ning leitud, et ettevõtja on mistahes isik, kes tegeleb majandustegevusega,

olenemata tema õiguslikust vormist ja finantseerimisviisist (vt Euroopa Kohtu lahendid

kohtuasjas C-41/90; kohtuasjas C-244/94 ning kohtuasjas C-205/03 P). Asja materjalist

nähtuvalt on Konkurentsiamet 20.10.2016 kirjas nr 5.1-1/16-0293-003 kaebajale selgitanud, et

kaebaja põhikirjas on loetletud mitmeid tegevusi, mida saab lugeda toodete pakkumiseks või

teenuste osutamiseks KonkS tähenduses (nt spordi- ja meelelahutusalaste ürituste

organiseerimine ja läbiviimine; sporditeemaliste internetilehekülgede, trükiste, audio- ja

videomaterjalide väljaandmine ja levitamine; koostöö äriühingutega, äriühingutele ja teistele

isikutele reklaami võimaluste pakkumine ja reklaami müük). Lisaks on Konkurentsiamet

märkinud, et kaebaja majandusaasta aruannetest on näha, et kaebaja on aastast aastasse saanud

tulu ettevõtlusest; sõltumata kaebaja majandustegevuse ulatusest ja tema poolt pakutavate

teenuste või toodete mahust, saab kaebajat lugeda ettevõtjate ühenduseks KonkS mõistes,

kellele laieneb KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud konkurentsi kahjustava otsuse tegemise keeld.

Nendele väidetele ei ole kaebaja oma kaebuses vastu vaielnud. Samas ei ole vaidlust selles, et

kaebaja põhikirjast nähtuvad tegevused, millest vastustaja on järeldanud kaebaja tegutsemist

ettevõtjana (vt põhikirja p 1.7). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus saaks

väita, et kaebaja ilmselgelt ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses ei ole. Kuivõrd kaebaja puhul

ei ole majandus- ja kutsetegevuses osalemine välistatud, siis ei ole välistatud ka tema tegevusele

KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuete kohaldumine.

12. Kohus selgitab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et haldusorgan tema suhtes

järelevalvemenetlust läbi ei viiks. Kohus nõustub vastustajaga, et järelevalvemenetluse

läbiviimine ei koorma kaebajat sedavõrd intensiivselt, mis tooks kaasa tema põhitegevuse

halvamise. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et ka juhul, kui järelevalvemenetlus päädib

kaebajale ettekirjutuse tegemisega, siis on kaebajal õigus seda kohtus selleks ettenähtud korras

vaidlustada. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kaebaja õiguste

tõhusa kaitsmise haldusakti hilisemal vaidlustamisel.

13. Kaebaja on mh märkinud, et järelevalvemenetlus on kestnud peaaegu üheksa kuud, mis on

kaebaja hinnangul teda ülemäära koormav. Juhul, kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada

menetluse ebamõistlikku pikkust, siis on tal õigus esitada kaebus viivituse peale. Käesoleval

juhul seda tehtud ei ole. Täiendavalt selgitab kohus, et viivitus on menetlustoiming, mille

iseseisev vaidlustamine on piiratud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale

ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid kaebuses

välja toonud, vaid kaebaja eesmärgiks on järelevalvemenetluse kui terviku välistamine. Sellest

tulenevalt ei analüüsi kohus põhjalikult, kas kaebajal ka viivituse kui iseseisva

menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus esineb.

14. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu

kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastamisele.

15. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotlus

3-17-1320

5(5)

16. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmine on põhjendatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega

(HKMS § 249 lg 3). Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus kuulub selle

esitajale tagastamisele, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Toimikuga tutvumise õiguse piiramine ja lisade osaline tagastamine

17. Vastustaja on palunud piirata kaebaja juurdepääsu toimikule vastustaja 27.06.2017 vastuse

lisade nr 5-10, 12 ja 13 osas.

18. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. Nimetatud õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (HKMS § 88 lg 2).

19. Kohtu hinnangul puudub vajadus piirata kaebaja juurdepääsu toimikule, kuivõrd kohus

tagastab vastustajale 27.06.2017 vastuse lisad nr 5-10, 12 ja 13. HKMS § 62 lg 3 kohaselt võtab

kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu

hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendatud. Käesoleval juhul ei puuduta vaidlus üksikuid järelevalvemenetluse toiminguid,

mistõttu lisad nr 5-10, 12 ja 13 ei ole vajalikud, arvestades, et kaebus kuulub selle esitajale

tagastamisele.

20. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus vastustajale 27.06.2017 vastuse lisad nr 5-10, 12 ja

13 ning jätab rahuldamata taotluse piirata kaebaja juurdepääsu toimikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik