2-16-8660/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-8660

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8660

Tsiviilasi

OÜ Bronx Wood hagi Lauri Massakas vastu kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kehtivuse, hinna

ja täitmise võimatuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

17 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Bronx Wood (registrikood: 10334558)

Hageja lepingulised esindajad Ott Lepmets, Kristjan

Nõges (e-post: menetlus@lepmetsnoges.eu )

Kostja Lauri Massakas (isikukood: XXX), XXX e-post.

XXX

Kostja lepinguline esindaja Tiit Vajak (e-post: XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

7. november

2016.

a,

sekretär

Mairit

Sarapson´i

juuresolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Bronx Wood nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu lepingujärgne

hind, Lauri Massakase lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata OÜ Bronx Wood nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingust

taganemise avalduse tühisus ja lepingu kehtivus.

3. Jätta menetluskulud OÜ Bronx Wood kanda.

4. Määrata Lauri Massakase menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista OÜ-lt Bronx

Wood Lauri Massakase kasuks välja menetluskulu 1656 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

OÜ Bronx Wood (hageja) esitas 2.06.2016. a Tartu Maakohtule hagi Lauri Massakase

(Massakas, kostja) vastu. Hageja palus tuvastada poolte vahel 14. aprillil 2016. a sõlmitud

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu p 3.1 ja 3-2 alusel tasumisele kuuluvaks

raieõiguse võõrandamise hinnaks 8500 eurot, tuvastada kostja poolt 29. aprillil 2016. a

esitatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust taganemise avalduse tühisus ja

lepingu kehtivus, kohustada kostjat täitma poolte vahel 14. aprillil 2016 sõlmitud kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

7.11.2017. a kohtuistungil sai hageja teada, et mets on raiutud. Seoses sellega esitas hageja

18.11.2016. a lepingu täitmise nõude asemel nõude tuvastada kostja poolne lepingu p 7.8

rikkumine ja edasise lepingu täitmise võimatus.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 30. märtsist 2016. a Tartu maakonnas Rõngu

vallas Tilga külas asuv XXX kinnistu katastritunnusega XXX, millel asub 4,6 ha metsamaad.

Kinnistu võõrandas kostjale P.M., kes pidas alates 18. jaanuarist 2016. a hageja

koostööpartneri OÜ Eesti Metsameister Metsanduse konsulent A.R.iga lepingueelseid

läbirääkimisi kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks. P.M. soovis ühist

hinnapakkumist kinnistutel katastritunnusega XXX ja katastritunnusega XXX kasvava metsa

raieõiguse võõrandamiseks. OÜ Eesti Metsameister ei olnud huvitatud mõlemat kinnistut

hõlmava hinnapakkumise tegemisest ja edastas informatsiooni sellisest võimalusest hagejale.

Hagejale pakkus kirjeldatud võimalus huvi ning OÜ Eesti Metsameister vahendusel tegi

hageja P.M.le mõlemat kinnistut hõlmava ühise hinnapakkumise summas 13 000 eurot.

Kinnistu võõrandamise järgselt jätkasid lepingueelseid läbirääkimisi nimetatud kinnistutel

kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks hageja ja kostja. Pooled lähtusid läbirääkimistel

P.M.le esitatud 13 000 euro suurusest hinnapakkumisest ja leppisid kokku, et vaatavad

mõlemad kinnistud üheskoos üle. 7. aprillil 2016. a korraldasid hageja ja kostja kohtumise,

mille juures viibis ka P.M. ning OÜ Eesti Metsameister metsahindaja K.H.. Pooled vaatasid

mõlemad kinnistud ühiselt üle ja jõudsid arusaamale, et ühele kinnistutest tuleb tellida uus

metsamajandamiskava, misjärel saab hageja esitada mõlema kinnistu eest suurema ühise

hinnapakkumise kui senine 13 000 eurot. Pooled kohtusid uuesti 14. aprillil 2016. a hageja

koostööpartneri OÜ Eesti Metsameister Lõuna-Eesti peakontoris, mis ajaks oli hageja tellinud

ühele kinnistutest uue metsamajandamiskava. Tunnistajatena viibisid kohapeal OÜ Eesti

Metsameister metsahindaja K.L. ja juhataja T.L.. Kohtumisel teavitas hageja, et uue

metsamajandamiskava alusel on pakutav hind mõlemal kinnistul kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise eest kokku 17 800 eurot, s.o 8500 eurot kostjale kuuluval kinnistul kasvava

metsa raieõiguse eest ja 9300 eurot P.M. kinnistul kasvava metsa raieõiguse eest. Kostja võttis

8500 euro suuruse pakkumise vastu ja sõlmis hagejaga kinnistul kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping summas 9300 eurot

sõlmiti ka P.M.ga. 18. aprillil 2016. a kandis hageja kostjale lepingu täitmiseks 8500 eurot.

29. aprillil 2016. a esitas kostja hagejale avalduse lepingust taganemiseks. Kostja leidis, et

tegelikkuses lasus hagejal kohustus kanda kostja arveldusarvele 17 000 eurot. Kostja

hinnangul oli hageja hilinenud lepingu täitmiseks vajaliku makse sooritamisega niivõrd

oluliselt, et see andis õiguse lepingust taganemiseks. 5. mai 2016. a vastuses avaldusele

hageja leidis, et kostja avaldus on tühine, kostjaga sõlmitud leping on endiselt kehtiv ning

nõudis kostjalt lepingu täitmist. Hageja leidis, et kostja avalduses esitatud väited ei ole

kooskõlas poolte tegeliku tahtega lepingu sõlmimise hetkel, vaid ilmestavad lepingu teadlikku

väärtõlgendamist, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja andis kostjale lepingu

täitmiseks täiendava tähtaja 9. maini 2016. a. 9. mail 2016. a kostja teatas, et keeldub lepingu

täitmisest.

Lepingu sõlmimisel hagejat esindanud S.R. ei olnud piisavalt hoolas. Kogenematuse tõttu ei

pööranud ta hageja poolt ette valmistatud lepingu tekstile piisavalt tähelepanu ning eksis

lepingu blanketile jäetud lünkade täitmisel. S.R. täitis kogemata dubleerivalt lepingu punkti

3.2, mis käsitleb lepingu hinna tasumise korda, tekitades nii moodi lepingu punktide 3.1 ja 3.2

vahel vastuolu. S.R.i eksimus jäi lepingu sõlmimisel kostjal märkamata. Ekslikult kirja

pandud lepingu punkti 3.2.1. järgi oli lepingu sõlmimise hetkeks kostja isiklikult

arveldusarvele hageja poolt just kui kantud juba 8500 eurot. Tegelikkuses ei olnud 8500 euro

suuruse makse soovitamine enne lepingu allkirjastamist poolte tahteks ega sellest tulenevalt

ka hageja lepinguliseks kohustuseks. Poolte tegeliku kokkuleppe kohaselt tuli hagejal

sooritada üksnes ühekordne 8500 euro suurune makse nelja päeva jooksul alates lepingu

allkirjastamisest.

Kostja vastus

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole hagejaga kunagi läbirääkimisi pidanud ega hagejalt pakkumisi saanud, kostja ega

tema isa P.M. ei ole kunagi pidanud läbirääkimisi ka A.R. nimelise isikuga. A.R. ei ole

kostjale teadaolevalt kunagi esitanud kostja isale pakkumist 13 000 euro peale. Kostja on

raieõiguse müügi osas kohtunud ja pidanud läbirääkimisi OÜ Eesti Metsameister esindaja

S.R.ga. Hageja nimi ilmus esmakordselt raieõiguse võõrandamise lepingusse ja oli kostja

jaoks üllatav. Kostja ei ole ka volitanud OÜ-d Eesti Metsameister esindama end raieõiguse

võõrandamisel või vastava teabe edastamisel kolmandatele isikutele. S.R. lubas korduvalt

esitada kostjale kirjalik pakkumine, kuid ei teinud seda. Raieõiguse lepingu sõlmimise juures

viibisid kolm isikut – S.R., kostja ja kostja isa P.M.. T.L. ja K.L. viibisid küll samas ruumis,

kuid ei osalenud lepingu sõlmimisel ja tegelesid oma asjade ajamisega. Lepingu koostas ning

kõik lahtrid täitis S.R., kostja vaid allkirjastas lepingu. Kostja ei tulnud selle peale, et on

võimalik lepingusse kahte erinevasse kohta kirja panna erinevad hinnanumbrid. Kostja jaoks

oli oluline punkt, kus oli kirjas maksesumma koos tähtajaga. Vaieldamatu asjaolu on, et

kostjale kuuluva raieõiguse harilik väärtus ületab 12 000 eurot, Kostja on tagastanud hagejale

tema poolt tasutud 8500 eurot.

Kostja sai uut metsamajandamiskava koostades aru, et raieõigus maksab üle 12 000 euro ja

seetõttu sai lepingusse kokku lepitud hinnaks 17 000 eurot, nagu see nähtub ka lepingu

punktidest 3.1 ja 3.2. Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks hageja esindaja oleks pidanud

nimetatud punktidesse kirja panema kaks makset, kui selles ei olnud poolte vahel kokku

lepitud.

Tulenevalt raieõiguse lepingu punktist 8.4 ei oma raieõiguse lepingu tõlgendamise koha pealt

poolte lepingueelsed läbirääkimised ja hageja või kolmandate isikute esitatud pakkumised

õiguslikku tähendust. Lepingut tuleb tõlgendada sellisena, nagu ta olemas on, arvestades

raieõiguse tegelikku maksumust.

Raieõiguse tegelik väärtus on oluliselt üle 8500 euro ja seetõttu on oluliselt madalama

hinnaga tehing tühine. Kostjale teadaolevalt on XXX kinnistu raieõiguse harilikuks

väärtuseks üle 12 0000 euro, hageja väidetel on õiglane hind 8500 eurot. Kui raieõiguse

väärtus on üle 12 000 euro, on tehing tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2

p 1 ja p 2 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, kuna tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel, pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas ja hageja metsandusala asjatundjana teadis, et kostja teeb

sellise tehingu tulenevalt oma kogenematusest.

Raieõiguse müügi tehing on tühine, kuna XXX kinnistu oli tehingu teostamise ajal koormatud

hüpoteegiga ja raieõiguse müügiks puudus hüpoteegipidaja nõusolek. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 333 sõnastusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et kinnistu väärtuse vähenemine kui

tehingu tagajärg ei tohi saabuda, mistõttu tehing on TsÜS § 87 lg 1 järgi tühine.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hageja nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu lepingujärgne hind

ning täitmisnõude asemel esitatud nõuded tuvastada kotjapoolne lepingurikkumine ning

lepingu täitmise võimatus tuleb jätta läbi vaatamata.

1.1. Hageja palub tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu lepingujärgne hind, milleks

hageja arvates on 8500 eurot. Hageja esitas koos sellega ka lepingu täitmise nõude lähtuvalt

nimetatud müügihinnast. Juhul, kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille

eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi

põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina samade poolte vahel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel tuleb keelduda menetlemast

hageja nõuet tuvastada lepingujärgne hind, kuna sama vaidlus tuleb lahendada hageja

sooritusnõude (lepingu täitmise nõude) lahendamisel nagunii (vt Riigikohtu 28. septembri

2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12).

1.2. Täitmisnõude asemel esitas hageja nõuded tuvastada kostjapoolne lepingurikkumine ning

lepingu täitmise võimatus. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida

ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena

selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS§ 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud (Riigikohtu 9. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13).

Lepingujärgse kohustuse rikkumise tuvastamine ning lepingu täitmise võimatuse tuvastamine

ei ole iseseisva tuvastushuvi aluseks. Hageja on 7.11.2016 kohtuistungil viidanud tulevikus

võimaliku kahju hüvitise nõude esitamise soovile, mille esitamist hageja kaalub pärast lepingu

täitmise võimatuse tuvastamist. Käimasolevas kohtumenetluses ei ole hageja soovinud kahju

hüvitamise nõuet esitada. Hageja huvi tuvastusnõude esitamiseks on ebaselge.

2. Kohus leiab, et nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingust taganemise avalduse

tühisus ja lepingu kehtivus tuleb jätta rahuldamata.

2.1. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 14. aprillil 2016. a kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu (tl 9-13). Tegemist on lepinguga, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS)

§-s 339 sätestatud rendilepingu tunnustele. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli raieõiguse

võõrandamise eest kokku lepitud hind, kas hageja rikkus lepingut, jättes kokku lepitud hinna

tasumata ning kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Samuti on kostja tuginenud

lepingu tühisusele.

2.2. Kohus hindab esmalt kostja väiteid lepingu tühisuse osas. Kostja tugineb kahele

alternatiivsele lepingu tühisuse alusele: vastuolu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja

2) ning vastuolu seadusega (AÕS § 333, TsÜS § 87 lg 1). Kohus leiab, et leping oli kehtivalt

sõlmitud. Vastuolule heade kommetega on kostja soovinud tugineda juhul, kui kohus asub

seisukohale, et kokku lepitud raie maksumus oli 8500 eurot. Antud juhul asub kohus

seisukohale, et kokku lepitud raie maksumus oli 17 000 eurot (vt otsuse p-d 2.3.-2.6.).

Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on TsÜS § 87 lg 1 järgi tühine vaid juhul,

kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui

seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. AÕS § 333 kohaselt on hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui

ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul

viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Kohus leiab,

et AÕS §-s 333 sätestatud keelu vähendada koormatud kinnisasja väärtust eesmärgiks ei ole

tuua kaasa kinnisasja väärtust vähendavate tehingute tühisus. Õiguskaitsevahendid kinnisasja

väärtuse vähenemise ärahoidmiseks ning kinnisasja väärtuse vähenemisel on sätestatud AÕS

§-des 334 ja 335.

2.3. Lepingu p 3.1. kohaselt MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab kinnistusraamatu registriosa nr

XXX all registreeritud kinnistu koosseisus oleva katastriüksuse tunnusega XXX kasvava metsa

raieõiguse hinnaga 8500 (8500€) eurot. Lepingu p 3.2.1. kohaselt oli tasumisele kuuluvast

summast 8500 eurot ostja üle kandnud Lauri Massakas kontole ning müüja kinnitas selle

saamist. Lepingu p 3.2.2. kohaselt tasumisele kuuluvast summas 8500 eurot kohustus ostja üle

kandma Lauri Massakas kontole nelja päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Hageja

arvates leppisid pooled kokku hinnas 8500 eurot, kostja arvates 17 000 eurot.

2.4. Lepingu tõlgendamist reguleerib VÕS § 29. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu

tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud

sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte ühise tegeliku

tahte tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt poolel, kes sellele tugineb. Kui

poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud,

saab VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (vt

Riigikohtu 18. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13). Kuna hageja väidete

kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lugeda lepingu hinnaks 8500 eurot, lasub hagejal selle

väite tõendamise kohustus.

2.5. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet, mille kohaselt oleks kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingu hinnaks 8500 eurot.

Hageja tugineb lepingueelsetele läbirääkimistele, lepingupoolte käitumisele enne ja pärast

lepingu sõlmimist ning esindaja eksimusele lepingu täitmisel. Hageja väitel lähtusid pooled

läbirääkimistel OÜ Eesti Metsameister poolt enne XXX kinnistu omandamist kostja poolt

kostja isale P.M.ele tehtud hinnapakkumisest summas 13 000 eurot, mis lisaks vaidlusalusele

XXX kinnistule hõlmas veel teist kinnistut (kostja isale kuuluv XXX kinnistu). Väidetava

hinnapakkumise teinud A.R. on vande all antud ütlustes kahte kinnistut hõlmava

hinnapakkumise summas 13 000 eurot tegemist kinnitanud. A.R.i sõnul ütles ta XXX kinnistu

hinnaks P.M.ele 8300 eurot. Vaidlus puudub selles et 7.04.2016 käis S.R. koos kostja ja

P.M.ega kinnistuid üle vaatamas, kaasas oli OÜ Eesti Metsameister metsahindaja K.H.. S.R.i

vande all antud ütluste kohaselt pakuti hinda 8400 eurot, K.H. vande all antud ütluste kohaselt

ütles S.R. kostjale metsas hinna 8500 eurot. Isegi kui kostja isale pakuti XXX kinnistu eest

8300 eurot ning metsas oli juttu 8400-8500 eurost, puuduvad tõendid selle kohta, et kostja

oleks sellise hinnaga nõustunud.

Kostja vande all antud seletuste kohaselt tehti konkreetne hinnapakkumine OÜ Eesti

Mesameister kontoris. Kontorisse mindi 14.04.2016. a läbirääkimisi pidama. Kostjale pakuti

hinda 17 000 eurot, millega kostja nõustus. Lepingu sõlmimisel esindas hagejat S.R., kes

selgitas, et 8500 eurot on üle kantud ning teine summa laekub nelja päeva jooksul. Kostja sai

aru, et tal on lepingu alusel õigus 17 000 eurole. S.R.i vande all antud ütluste kohaselt oli

lepingu hinnaks 8500 eurot, millest ka kostja aru sai. Leping sõlmiti ka P.M.ega. S.R.i vande

all antud ütluste kohaselt oli 17 300 eurot hind kokku XXX ja P.M.le kuuluva XXX kinnistu

eest. Hagi kohaselt viibisid lepingu sõlmimise juures ka K.L. ja T.L.. T.L.it ei ole kohus

vande all üle kuulanud, K.L. ei ole andnud ütlusi selle kohta, millisest hinnast oli lepingu

sõlmimisel juttu. Arvestades S.R.i ütluste vastuolu kostja vande all antud seletustega, ei ole

S.R.i ütlustega tõendatud, et pooled jõudsid kokkuleppele hinnas 8500 eurot.

Kohus nõustub kostjaga, et kui tõepoolest oleks saavutatud kokkulepe 8500 euro suuruses

summas, jääb arusaamatuks, miks hageja esindaja märkis lepingusse nimetatud summa

tasumise kaks korda. Lepingu allkirjastanud hageja seaduslik esindaja on vande all antud

ütlustes kinnitanud, et luges lepingu läbi, kuid viga ei märganud. S.R.i vande all antud ütluste

kohaselt käidi lepingu sõlmimisel lepingus kõik punktid üle ning ei tundunud, et midagi

olnuks valesti. S.R.i vande all antud ütlustest nähtuvalt on ta ka varem sarnaseid lepinguid

sõlminud ning tavaliselt on ta neile ka ise alla kirjutanud. Seetõttu ei ole eluliselt usutav

hageja viide S.R.i eksimusele ning kogenematusele.

Kostja tahet sõlmida leping hinnaga 8500 eurot ei tõenda kohtu hinnangul ka tema käitumine

pärast lepingu sõlmimist. Hageja hinnangul näitavad asjaolud, et kostja ei ole kunagi nõudnud

puudu oleva 8500 euro tasumist, vaid on soovinud tasutust 5000 euro võrra suuremat hinda,

ning kostja pani üks kuu pärast lepingust taganemise avalduse esitamist lepingu eseme

avalikule enampakkumisele 10 800 eurose alghinnaga, et kostja sai aru, et tegelikult oli kokku

lepitud 8500 euros. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et kostja hilisem nõustumine

väiksema hinnaga ei tõenda, et tema tahe oli sõlmida leping hinnaga 8500 eurot.

Kohus leiab, et kostja tahte tuvastamise seisukohast ei oma tähtsust, millise raiehinna oli

hageja metsahindajalt saanud ning millise hinnapiiri seadis lepingu sõlmimisel hageja

seaduslik esindaja Kaido Koppel.

2.6. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet lepingu hinna osas, tuleb

VÕS § 29 lg 4 järgi lähtuda lepingu hinna määratlemisel mõistliku isiku positsioonist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu p-des 3.2.1. ja 3.2.2. märgitud kohaselt tulnuks

kasvava metsa raieõiguse ostjal tasuda 8500 eurot kahes osas, kokku 17 000 eurot. Kuigi

lepingu p-s 3.1. oli kokku lepitud raieõiguse müügis hinnaga 8500 eurot, on p-st 3.2. aru

saada, et tasumisele kuulus kokku 17 000 eurot: 8500 eurot pidi olema tasutud lepingu

sõlmimise hetkel ning 8500 eurot tuli tasuda pärast lepingu sõlmimist. Seega lepingut

grammatiliselt tõlgendades oleks lepingujärgne müügihind 17 000 eurot. Seda tõlgendust

toetab ka lepingu p 4.6 teise lause sõnastus, mille kohaselt Kui OSTJA ei ole täitnud

tähtaegselt punktis 3.2. nimetatud hinna tasumise kohustust, loetakse tema poolt raieõiguse

omandamine lõppenuks, samuti p 5.1 sõnastus, mille kohaselt ostjal oli õigus teostada

raieõigust alates punktis 3.2. nimetatud summa tasumisest.

Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja viited oma esindaja eksimusele ja kogenematusele ei

ole eluliselt usutavad. Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks hageja esindaja oleks pidanud

panema lepingu p-i 3.2. kirja kaks makset, kui selles ei olnud poolte vahel kokku lepitud.

Hageja väide, et lepingu p 3.2.1. kohaselt oleks juba lepingu sõlmimisel pidanud hageja

olema kostjale üle kandnud 8500 eurot on iseenesest õige. Kostja on lepingust taganemise

avalduses märkinud, et lepingu allkirjastamisel ostja kinnitas, et on esimese makse müüja

pangakontole juba teinud. Samuti kostja vande all antud selgituste kohaselt S.R. kinnitas

lepingu sõlmimisel, et esimene osamakse oli tehtud. Seega oli kostja veendunud, et esimese

makse on hageja teostanud. Hageja väitel peeti läbirääkimisi hinnavahemikus 8300-8500

eurot, mistõttu hageja hinnangul on ebareaalne, et pooled jõudsid kokkuleppele summas

17 000 eurot. Tõendatud ei ole, et kostja oleks hinnaga 8300-8500 eurot nõustunud (vt otsuse

p 2.5). Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tehtud hinnapakkumistest, millega kostja

nõustunud ei ole, ei saa mõistlikult järeldada, et samas hinnavahemikus jõuti kokkuleppele ka

lepingu sõlmimisel.

Tõlgendades poolte vahel 14.04.2016. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse lepingut mõistliku

isiku positsioonist lähtudes kohus leiab, et lepingu hinnaks tuleb lugeda 17 000 eurot.

2.7. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Viidatud sätte lg

2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel

samuti ette näinud. VÕS § 188 lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse

tegemisega teisele lepingupoolele.

Kohus leiab, et kokkulepitud hinna tasumata jätmine on oluline lepingurikkumine VÕS § 116

lg 2 p 1 järgi. Üldjuhul tuleb VÕS § 116 lg 4 esimese lause järgi anda alati taganemise

eeldusena kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg. Samas ei ole hageja menetluse kestel

väitnud, et ta oleks täiendava tähtaja jooksul soovinud pidada läbirääkimisi või lepingut täita

nii, nagu kostja seda tõlgendas. Kostja poolt esitatud lepingust taganemise avaldus on

hagejale kätte toimetatud, mida kinnitab asjaolu, et hageja on kostjale vastanud 5.05.2016 ja

vastuses viidatakse kostja 29.04.2016 avaldusele (tl 18-19). Eeltoodu alusel kohus leiab, et

kostja on lepingust kehtivalt taganenud.

Menetluskulud

3. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

4. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Kostja menetluskulude nimekirja (tl 76-77) kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise

esindaja kulu kokku 1656 eurot. Kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja Tiit Vajak,

kes osutas õigusabiteenust 13,25 tunni ulatuses hinnaga 125 eurot tunnis. Hageja ei ole kostja

menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 kuuluvad lepingulise

esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja tasu 125

eurot tunnis on kohtupraktikas peetud tavapäraseks, ajakulu kokku 13,25 tundi vastab

tsiviilasja keerukusele ja mahule. Eeltoodut arvestades määrab kohus kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1656 eurot.

Vastavalt kostja taotlusele kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik