2-16-1474/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja

koht

28. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-1474

Tsiviilasi

Rauma Cata Estonia OÜ hagi Skanteks OÜ vastu viivise

8663 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.07.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Skanteks OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

8663 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rauma Cata Estonia OÜ (registrikood 11643623),

lepinguline esindaja Ants Kuningas

Kostja: Skanteks OÜ (registrikood 12020249),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja

advokaat Kadri Lember

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 07.07.2016 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Skanteks OÜ kanda.

4. Välja mõista Skanteks OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 360 eurot

Rauma Cata Estonia OÜ kasuks.

5. Välja mõista Skanteks OÜ-lt Rauma Cata Estonia OÜ kasuks viivised

ringkonnakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus

ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 29.01.2016 esitas Rauma Cata Estonia OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse

Skanteks OÜ (kostja) vastu viivise summas 8663 eurot väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.02.2015 rendilepingu puksiirlaev TB Mons

IMO: 5046970 kasutamiseks kostja poolt Bekkeri sadamas. Pooled leppisid kokku, et

tasu laeva kasutamise eest on 170 eurot + käibemaks tunnis, millele lisandub laeva

mobilisatsiooni eest sadamasse 1000 eurot (lisandub käibemaks) ja

demobilisatsioon sadamast 1000 eurot (lisandub käibemaks). Pooled leppisid kokku,

et tasu laeva kasutamise eest maksab kostja hagejale hiljemalt 28.02.2015. Samuti

leppisid pooled kokku, et juhul, kui kostja ei tasu arvet hiljemalt 28.02.2015,

kohustub kostja maksma viivist suuruses 1,5% päevas. Viidatud viivise suurus oli

kokku lepitud täitmaks ka raha tasumisele sundiva leppetrahvi funktsiooni, sest

hagejal lasus omakorda tähtajaline tasu maksmise kohustus laeva reederi ees. Hageja

andis laeva kostja kasutusse ja kostja kasutas laeva Bekkeri sadama töödel.

20.02.2015 esitas hageja kostjale arve nr 23 summas 16 731 eurot, maksetähtajaga

28.02.2015. Kostja arvet tähtajaks ei tasunud. Kostja tasus 01.04.2015 summa 2731

eurot, 08.04.2015 tasus kostja 14 000 eurot. Maksmisega viivitamise tõttu nõuab

hageja kostjalt viivist 8663 eurot. Hageja jäi kostja poolt arve tasumisega viivitamise

tõttu võlgnevusse laeva reederi ees ja kaotas selle tagajärjel reederi poolse usalduse,

mis võimaldas kasutada laevu ilma ettemaksuta.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata või alternatiivselt

vähendada viivist mõistliku suuruseni, s.o 139,10 euroni. Kostja oli seisukohal, et

03.02.2015 sõlmitud puksiirlaeva TB MONS rendileping on tüüptingimustel sõlmitud

leping. Leping on ette valmistatud ja koostatud hageja poolt ning pooled

lepingutingimuste üle läbirääkimisi ei pidanud. Kostja omapoolseid täiendusi lepingu

teksti ei teinud. Lepingus kokkulepitud viivise määr 1,5% päevas on ebamõistlikult

suur ja kostjat ebaproportsionaalselt kahjustav. Asjakohatu on hageja selgitus, et

viivis täitis leppetrahvi funktsiooni. Viivis ja leppetrahv on erinevad

õiguskaitsevahendid ning tagavad erinevaid eesmärke. Viivisel ei ole kohustuse

täitmisele sundivat funktsiooni. Seega ei ole viivist ja leppetrahvi võimalik samastada

ning ebatavaliselt kõrget viivise määra õigustada leppetrahvi kokku leppimata

jätmisega.

4. Alternatiivselt taotles kostja viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Mõistlikuks

viivise suuruseks on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. Kostja tasus

esimese osa 2731 eurot 01.04.2015. Teise osa võlgnevusest summas 14 000 eurot

tasus kostja 08.04.2015. Seega on 8663 euro suuruse viivise nõudmine ühekuulise

makseviivituse tõttu kostja suhtes ebamõistlikult kahjustav ja ebaproportsionaalne.

Kostja lühiajaline viivitus oli tingitud kostja raskest majanduslikust olukorrast, mille

põhjustasid omakorda koostööpartnerite suured võlgnevused kostja ees. Kostja tasus

võlgnevuse hagejale koheselt, kui raha tellijalt kostjale laekus. Kostja ei ole viivitanud

arve tasumisega pahatahtlikult ega hoidnud kohustuse täitmisest põhjendamatult

kõrvale. Kirjeldatud olukorras hagi rahuldamine oleks kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Ei ole usutav, et kostja viivituse tõttu jäi hageja võlgnevusse laeva reederi

ees ja kaotas selle tagajärjel reederi poolse usalduse.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 07.07.2016 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja viivise 8663 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 788 eurot.

6. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 03.02.2015 rendilepingu puksiirlaeva TB Mons IMO: 5046970

kasutamiseks kostja poolt Bekkeri sadamas. Tasu laeva kasutamise eest lepiti

kokku 170 eurot + käibemaks tunnis, millele lisandub laeva mobilisatsiooni eest

sadamasse 1000 eurot (lisandub käibemaks) ja demobilisatsioon sadamast 1000

eurot (lisandub käibemaks). Pooled leppisid kokku, et tasu laeva kasutamise eest

maksab kostja hagejale hiljemalt 28.02.2015;

-

hageja esitas 20.02.2015 kostjale arve nr 23 summas 16 731 eurot, millest

11 942,50 eurot + km moodustab arve laeva kasutamise eest (töötunde

70h.15min) ja 2000 eurot + km laeva mobilisatsioonide eest, maksetähtaeg

28.02.2015.

-

kostja tasus arvest 2731 eurot 01.04.2015 ja 14 000 eurot 08.04.2015;

-

hageja esitas kostjale 11.05.2015 viivisarve summas 8663 eurot.

7. Pooltel ei ole vaidlust selles, hageja on oma lepingujärgse kohustuse täitnud, kostja

on laeva kasutanud ja lepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale arve puksiirlaeva

kasutamise eest 28.02.2015. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et kostja viivitas arve

tasumisega. Viivisena võlgneb kostja hagejale viimase arvestusel 9500,88 eurot,

millest hageja nõuab 8663 eurot. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud,

kuid leidis, et lepingus märgitud viivis on tüüptingimusena tühine, kuna on

ebamõistlikult suur ja kostjat ebaproportsionaalselt kahjustav.

8. Viivisemäär on lepingu järgi 1,5 % päevas esitatud arvete kogusummast. Maakohus

leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingut ei saa lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS

§ 35 lg 1 tähenduses. Asjas ei nähtu, et kostjal puudus lepingutingimuste

läbirääkimise võimalus. See, et hageja esindaja on palunud allkirjastada mõlemad

edastatud dokumendid, ei näita, et leping on sõlmitud tüüptingimustel ja kostjal

puudus võimalus seda mõjutada. Kostja seaduslik esindaja on 10.07.2015 kirjas

aktsepteerinud hageja õigust nõuda viivist. Kirjas ei ole viiteid, millest saaks

järeldada, et kostja on pidanud lepingut tüüptingimustel sõlmituks. Kuigi lepingus

kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest

määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui

tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu

majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust

kuritarvitava tingimusega. Kokkulepitud viivisemäär on küll kõrge, kuid hageja poolt

nõutav viivis ei ületa põhinõuet (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d

48−49).

9. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamiseks tulenevad

Riigikohtu 14.06.2005 lahendist nr 3-2-1-66-05. Riigikohus leidis, et viivise

alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja

huve kaaludes. Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu

motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise

väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema

ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad.

Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb

viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral

tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud

määrast suuremat viivist (vt ka 26.10.2012 lahendi nr 3-2-1-87-10 p 12). VÕS § 162

kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende

terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid

hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada

tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab

seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus

kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas

peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka

objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise

ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades

põhinõuet. Kohus jättis kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata, kuna

kostja ei ole tõendanud VÕS § 162 eelduste olemasolu. Praegusel juhul viivisenõue

põhivõlga ei ületa. Kohus nõustus kostjaga, et hageja käsitlus, et viivis täitis ka

leppetrahvi funktsiooni, on asjakohatu. Viivis ja leppetrahv on erinevad

õiguskaitsevahendid ning tagavad erinevaid eesmärke. Poolte lepingust ei ole

võimalik teha järeldusi hageja viidatud kokkuleppe kohta.

10. TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on

tasunud hagilt riigilõivu 500 eurot, mis tuleb kostja poolt hagejale hüvitada. Hageja

esindajal on kulunud õigusabi osutamisele kokku 2,4 tundi, hinnaga 100 eurot tund,

millele lisandub käibemaks. Kohus luges hageja põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 288 eurot. ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 788 eurot.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

11. 08.08.2016 esitas

kostja Harju Maakohtu 07.07.2016 otsuse peale

apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub

kostja vähendada viivist mõistliku suuruseni ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis mitte rohkem kui 139,10 eurot ning jätta menetluskulud proportsionaalselt

hagi rahuldamata jäetud osaga hageja kanda.

12. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 35 lg 1 ja leidnud, et poolte vahel sõlmitud

leping ei ole sõlmitud tüüptingimustel. Hageja on kostjale edastanud varem

ettevalmistatud lepingu põhja pdf-failina 03.02.2015, paludes dokumendid

allkirjastada. Hageja poolt kostjale allkirjastamiseks edastatud leping on identne

poolte poolt allkirjastatud lepinguga. Eelnev kinnitab, et kostja ühtegi täiendust

lepingusse ei teinud ning leping on täielikult hageja poolt välja töötatud.

Läbirääkimistega sõlmitud lepingute puhul on iseenesest mõistetav, et kui üks pool

valmistab lepingu ette, siis edastab ta lepingu projekti teisele poolele kujul, kuhu on

võimalik muudatusi teha (nt Word-failina) ning palub teise poole kommentaare.

Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et

puksiirlaeva on kostja kasutanud kohe lepingu allkirjastamisele järgneval päeval.

Seega on lepingu edastamise ja allkirjastamise asjaoludest selgelt näha, et hageja oli

lepingu sõlmimisel jõupositsioonil ning kasutas ära kostja abitut olukorda, kuna

viimane vajas puksiirlaeva juba järgmisel päeval.

13. Kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on

selgitanud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul

põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud

viivisemäära vahelist proportsiooni (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-16, p 13).

Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt viivist 1,5% päevas ning nõutav viivis on ca 68

korda suurem seadusjärgsest viivisest. Riigikohus on selgitanud, et kui

tüüptingimusele tugineja põhjendab, et tingimus on ebamõistlikult kahjustav, siis

tekib tüüptingimuse kasutajal kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 12). Käesoleval juhul ei saa olla kahtlust, et

antud asjas on kostja teinud usutavaks, et viivise kokkulepe võib olla ebamõistlikult

kahjustav. Seega oli hageja kohustatud VÕS §-is 44 sätestatud eelduse ümber

lükkama. Kuivõrd hageja ei ole eelnevat teinud, oleks kohus pidanud jõudma

järeldusele, et tegemist on ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise

tüüptingimusega, mis ei anna alust hagi rahuldamiseks.

14. Kohus ei ole viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist nõuetekohaselt

põhjendanud. Käesoleval juhul ei ole hageja poolt rakendatav viivise määr

tavapärane ega vasta üldisele praktikale viivise väljamõistmisel. Kostja on

menetluses esile toonud, et lühiajaline viivitus oli tingitud tema raskest

majanduslikust olukorrast, mille põhjustasid omakorda koostööpartnerite suured

võlgnevused kostja ees. Kostja tasus võlgnevuse hagejale koheselt, kui raha tellijalt

kostjale laekus. Võlausaldajal on õigus nõuda mõistliku suurusega viivist, mis vastab

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrale. Viivise vähendamise taotluse

lahendamisel tuleb kaaluda konkreetse kaasuse asjaolusid, mistõttu ei ole võimalik

rajada kogu taotluse rahuldamata jätmise põhjendust vaid napisõnalisele

tõdemusele, et kuna nõutav viivis ei ületa põhivõlgnevust, siis on nõue lubatav.

Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks asjas esile toodud asjaolusid sisuliselt

analüüsinud ja poolte huve kaalunud.

Vastus apellatsioonkaebusele

15. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

17. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingut ei saa lugeda sõlmituks

tüüptingimustel. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. VÕS § 35 lg 1 sätestab,

et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab

teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Kostja ei ole tõendanud, et puksiirlaeva rendilepingus sätestatud lepingutingimused

(sh kokkulepe viivises) on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes

kasutamiseks. Selle kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Ka asjaolu, et kostja

allkirjastas hageja poolt esitatud lepingudokumendi muudatusettepanekuid

tegemata, ei tähenda, et kostjal ei olnud võimalust lepingutingimuste üle läbi rääkida

ning nende tingimuste sisu mõjutada. Toimikust nähtuvalt saatis hageja kostjale

rendilepingu ja palus selle allkirjastada (tl 63), kuid sellest ei järeldu, et kostja ei

saanud lepingutingimuste üle läbi rääkida. Tavapärane on, et üks pooltest koostab

eelnevalt lepingu projekti. Kostja ei ole tõendanud, et ta soovis lepingus muudatusi

teha, kuid hageja ei andnud talle selleks võimalust. Põhjendamatu on kostja arusaam,

et pdf-formaadis saadetud lepingu projekti puhul ei saa lepingu muutmise

ettepanekut teha. Kostja väide, et hageja kasutas lepingu sõlmimisel ära tema abitut

olukorda, on uus väide, mille esmakordset esitamist ringkonnakohtus ei ole kostja

põhjendanud. Kuna kostja ei ole uue väite lubatavust põhjendanud, siis jätab

ringkonnakohus selle tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Siiski märgib kolleegium, et ka

asjaolu, et kostja kasutas laeva juba lepingu allakirjutamisele järgneval päeval, ei

tähenda, et tal ei oleks võimalik olnud pidada läbirääkimisi lepingutingimuste üle.

Eeltoodule tuginedes on põhjendamatu kostja väide, et viivisekokkuleppe näol on

tegemist tüüptingimusega. Kuna tegemist ei ole tüüptingimusega, siis ei ole vaja

kolleegiumil võtta seisukohta, kas viivisekokkulepe oleks tühine, kui tegemist oleks

tüüptingimusega.

18. Alternatiivselt on kostja taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et

viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva

seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kolleegium märgib, et kuigi viivise määr

1,5% põhivõlalt päevas on suur, on tegemist majandustegevuses tegutsevate poolte

vahel kokkuleppeliselt sätestatud viivise määraga, mistõttu ei saa viivise määra

suurus iseenesest olla aluseks viivise vähendamisele. Hageja poolt nõutav viivise

summa (8663 eurot) ei ole ebamõistlikult suur võrreldes lepingu hinnaga (16 731

eurot). Viivis ei ületa võlgnetud põhivõla suurust, vaid jääb sellele oluliselt alla. Ka

asjaolu, et makseviivitus ei olnud pikk, ei saa olla aluseks viivise vähendamiseks,

kuna hageja saabki nõuda viivist üksnes maksmisega viivitatud päevade eest. Kostja

väide, et ta oli raskes majanduslikus olukorras, on tõendamata. Ainuüksi kostja enda

sellekohane 10.07.2015 kiri (tl 17) hagejale seda ei tõenda. Seda ei tõenda ka kostja

poolt allkirjastamata 27.01.2015 saldokinnitus võlgnevuse kohta Talvakas OÜ ees (tl

66). Nimetatud tõendist järeldub võlg ühe lepingupartneri ees, kuid sellest ei ole

võimalik teha järeldust kostja üldise majandusliku olukorra kohta. Ka kostja väide, et

ta viivitas maksmisega seetõttu, et ta koostööpartnerid olid temale võlgu, on

tõendamata. Seega ei anna halba majanduslikku olukorda puudutavad kostja väited

alust viivise vähendamiseks.

Viivise arvestuslikku külge ei ole kostja

apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

19. Eeltoodust tulenevalt on maakohus lõppjäreldusena jätnud õigesti kostja taotluse

viivise vähendamiseks rahuldamata ning rahuldanud põhjendatult hageja hagi viivise

väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

20. Arvestades,

et

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

siis

tuleb

apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

21. Hageja esitas taotluse ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles

palus kostjalt välja mõista menetluskulud 360 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise.

Hageja esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 120 eurot (hageja ei ole

käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on teinud järgmisi menetlustoiminguid:

apellatsioonkaebusega tutvumine ja arutelu kliendiga 0,5 tundi; apellatsioonkaebuse

vastuse koostamine 2,5 tundi.

22. Ringkonnakohtu arvates on hageja esindaja ajakulu 3 tundi apellatsioonimenetluses

osutatud õigusabi eest vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu jääb

turuhinna piiridesse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu

menetluskulu 360 eurot. Samuti määrab ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele

ja TsMS § 177 lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud

digitaalselt)

Indrek Soots

Liis Arrak

Krista Kirspuu